2-10-45895/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-10-45895 Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 21.09.2010 esitas mittetulundusühing VP Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 13.10.2010 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks halduriks nimetanud Terje E . 15.11.2010 esitas ajutine haldur kohtule aruande. 25.11.2010 määrusega määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 50 000 krooni. 25.11.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.11.2010. Käesoleva ajani ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Võlgniku tegevusalaks oli kooleelse eralasteasutuse pidamine. Võlgniku vara Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara kokku 331.52 krooni. Võlgniku võlad Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt summas 23 907 827.07 krooni. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Ajutine haldur märgib aruandes, et ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsiooni põhjal, ei ole võimalik kindlaks teha, kas vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused on olemas ning millises ulatuses. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, võlgnikul puuduvad vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning ka vahendid pankrotimenetluse läbi viimiseks. Ajutise halduri hinnangul võib maksejõuetuse tekkimisega seostada kaks momenti. Esiteks vormistati Sampo Pangast laen MTÜ-sse VP, kuid lasteaiahoone ise oli hoopis teises ettevõttes. Probleemide tekkimisel oli MTÜ-l VP võimalik opereerida ainult rendilevõtjana olukorras, kus tal oli ülisuur laen, kuid ei olnud võimalik opereerida varaga, mis oli teises ettevõttes ja mis ka sealt oli omakorda edasi müüdud. Lisaks sellele oli lasteaiahoone ehitatud buumi lõpuaastail, mil ehitushinnad olid ääretult kõrged ning sellest tulenevalt ka laenumakse ebareaalselt suur. Ajutine haldur ei ole käesolevaks ajaks tuvastanud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Terje E palub määrata ajutise halduri töötasuks 29 250 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 9 652.50 krooni ja välja mõista kulud 4 676.40 krooni.

Juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu mittetulundusühing VP pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat, teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada mittetulundusühing VP pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise reaalne võimalus. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.

Ajutise halduri andmetel on võlgnikul vara 331.52 krooni, teadaolevaid rahalisi kohustusi on kokku 23 907 827.07 krooni, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 25.11.2010 kohtumäärusega määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 50 000 krooni. 03.12.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.11.2010. Käesoleva hetke seisuga ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et mittetulundusühing VP pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Mittetulundusühing VP tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Terje E on kohtule 15.11.2010 esitanud mittetulundusühing VP ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 19,5 tundi (tunnitasuga 1 500 krooni), s.h: pankrotiasjaga tutvumine; päringute koostamine; ajutise halduri aruande koostamine, istungil osalemine. Terje E palub määrata ajutise halduri töötasuks 29 250 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 9 652.50 krooni ja välja mõista kulud 4 676.40 krooni. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile, samuti on põhjendatud tehtud kulud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 29 250 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, tuleb võlgnikult välja mõista. Väljamõistetud tasust tuleb hüvitada riigi vahenditest 6 200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu). Samuti tuleb välja mõista kulud 4 676.40 krooni. Võlgniku esindaja ei ole ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Mittetulundusühing VP dokumentatsioon tuleb anda hoiule mittetulundusühing VP juhatuse liikmele GM(isikukood XXX).