Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsMS § 317 p 5 alusel loetakse kostjale tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamise korral otsus kättetoimetatuks kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded Teadaanded ilmumise päevast. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 23.02.2009 esitas AS EMT Viru Maakohtusse põhjendatud nõudega hagiavalduse OÜ Marandela (reg.-kood 10096159) vastu võlgnevuse, kokku 1012.44 krooni, nõudes.

Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt on AS EMT (reg.kood 10096159) 11.09.2001 sõlminud kostjaga liitumislepingu, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale sideteenust ning kostja kohustus osutatud teenuse eest õigeaegselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale neli arvet kokku summas 534.50 krooni. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 506.72 krooni, mis ei sisalda arvel kajastatud viivist. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas teda tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja on arvestanud viivist 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Viivist on hakatud arvestama alates tasumata arve maksetähtajale järgnevast päevast (esimene tasumata arve 22.03.2007) kuni 19.09.2008. Viivise arvestus on välja toodud eraldi tabelis. Seisuga 19.09. 2008 on kostja viivisevõlgnevus hageja ees kokku summas 377.32 krooni. Lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest on hageja huvitatud viivise summas 30.72 krooni väljamõistmisest. Kostja on kohustunud hüvitama hagejale ka kõik võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutused. Vastavalt hinnakirjale moodustab sissenõudetasu 475 krooni ning tingimuste p 4.1.13 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist. Hageja esitas kohtule antud nõudes maksekäsu kiirmenetluses avalduse, tasudes avalduse esitamisel riigilõivu 250 krooni. Võlgnik esitas vastuväite, mistõttu TsMS § 487 lg 1 tulenevalt kohustas kohus hagejat esitama kohtule põhistatud nõudega hagiavalduse. TsMS § 147 lg 5 kohaselt tasutakse maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks täiendavat riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Lepingu lahutamatuks osaks on vastavalt ka EMT teenuste kasutamise üldtingimused, mille p 3.2.1 ja 3.2.2 kohaselt kohustus kostja arveid õigeaegselt tasuma. Vastavalt üldtingimuste p 5.12 võib hageja nõuda kostjalt viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Üldtingimuste p 5.9 kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 ja 6 sätetele ja palub kostjalt välja mõista kokku summas 1012.44 krooni ning jätta menetluskulud (summas 2180 krooni) kostja kanda. Menetluskuludest 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 750 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv ja 1180 krooni õigusabikulu (sh käibemaks). Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust ning kostjale väljastatud arvetest, samuti ärakiri teenuste kasutamise üld2

tingimustest, hinnakiri, kostjale saadetud võlanõue, kinnituskiri AS EMT ja AS Lindorff Eesti vahel sõlmitud õigusabiteenuse kulude määradest, maksekorraldus riigilõivu tasumisest.

Kohtumenetluse käik Kohus võttis 02.03.2009 korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ja väljastas selle koos lisadega kostjale tutvumiseks hagiavalduses märgitud aadressile. Hagimaterjalid tagastati kohtule vastuvõtmatult. Ida Politseiprefektuuri teates 17.06.2010 märgiti, et politseil puuduvad andmed kostja juhatuse liikme A K` kontaktandmete kohta. Registrijärgsel elukoha aadressil kostja juhatuse liige ei ela. Nii äriühingu juriidilisel aadressil (Arkna tee 1, Rakvere) kui ka kohtu poolt tuvastatud juhatuse liikme A K` võimalikel elukoha aadressidel väljastatud hagimaterjalid on kohtule tagastatud. Hageja esitas 29.06.2010 kohtule taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikuks kätteandmiseks Ametlike Teadaannete kaudu. Kohtule telefoni teel A K` poolt antud lubadusi (ise kohtumajja hagimaterjalide järele tulekuks) ei ole ta täitnud. Kohus on tulutult korranud samadele aadressidele materjalide väljastamist. Kohus rahuldas hageja taotluse menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks 22.10.2010 tehtud kohtumäärusega ning määras ühtlasi hagi läbivaatamiseks kohtuistungil, andes nii kostja esindajale võimaluse olla kohtu poolt ära kuulatud. 22.10.2010 avaldas kohus ka kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid koos kohtukutsega

III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 410 kohaselt kohus võib hageja taotlusel kostja kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, ilmumata jätmisel lahendada asja sisuliselt, teha asjas tagaseljaotsuse või kohtuistungi edasi lükata. Kuna kostjal on kohtu hinnangul piisavalt aega olnud oma vastuväidete esitamiseks, siis ei pea kohus põhjendatuks kohtuistungi edasilükkamist ning rahuldab hageja taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtumenetluse käigus on kohus püüdnud tuvastada kostja tegelikku tegevuskohta ja tema seadusliku esindaja – juhatuse liikme A K` elukohta. Kostja registrijärgseks aadressiks on Arkna tee 1, Rakveres, kuid antud aadressil sellise nimega firmat ei tegutse. Juhatuse liikme A K` aadressiks on xxxx, millisel aadressil ta ei ela ning tema tegelikku viibimiskohta ei ole õnnestunud kindlaks teha. Kohus on kostjale hagimaterjalid ja kohtukutse kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Teadaande avaldamisel on kostjat hoiatatud TsMS § 410 alusel eelistungile ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtuistungile ilmunud ega mitteilmumise põhjust kohtule teatanud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses esile toonud, mistõttu kohus ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata.

VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata temale osutatud teenuste eest. TsMS § 394 lg 5 kohaselt peab hagile vastuse esitamise tähtaeg materjalide avalikul kättetoimetamisel olema vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalid ja kohtukutse loeti kostja poolt kättesaaduks 30 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavalduses on esitatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad hageja kantud menetluskulud kokku summas 2180 krooni. Nimetatud summast 1000 krooni moodustab hagi esitamisel (750 krooni) ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel (250 krooni) tasutud riigilõiv, ning summas 1180 krooni moodustab hageja poolt hüvitatud õigusabikulu (koos käibemaksuga 18%). Nimetatud summadele lisandub veel väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamiseks hageja poolt tasutud riigilõiv summas 100 krooni, s.o. kokku on hageja menetluskulud summas (2180 + -100) = 2280 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 410, 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 24. veebruaril veebruaril 2011.a. Nooremreferent

/allkiri/

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.