Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. TsMS § 415 lg 2 kohaselt, kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva avalikult valikult päeva jooksul. TsMS § 317 p 5 alusel loetakse kostjale tagaseljaotsuse a kättetoimetamise kättetoimetamise korral otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 05.01.2009 esitas OÜ Aktiva Finants Viru Maakohtusse hagi G K`a (ik: xxxx) vastu võlgnevuse 2198 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Elisa Eesti AS (reg.kood 10178070) (endised ärinimed Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS; alates 22.03.2007 ühinenud Elisa Eesti AS-iga) sõlminud kostjaga liitumislepingu (nr 242719, 08.02.2001), mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas regulaarselt kostjale väljastatud arvetel. Oma lepingulisi kohustusi ei ole kostja nõuetekohaselt täitnud. Pooled on allkirjadega lepingul kinnitanud, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevat Eurotelefon 256 kasutamise eeskirju (Eeskirjad). Vastavalt lepingule ja eeskirjadele on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Teenuse osutaja lõpetas kostjaga Eurotelefoni 256 kasutamise eeskirjade p 7.3 kohaselt mobiilsideteenuste lepingu ning saatis kostjale lepingujärgsel aadressil lepingu lõpetamise teate ning lõpparve. Kostja ei reageerinud teenuse osutaja nõudele võlgnevuse tasumiseks ning Elisa Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Kostjale väljastati nõude loovutamise teade. Elisa Eesti AS loovutas hagejale – OÜ-le Aktiva Finants – kostja vastu nõude summas 1099.50 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja väljastas kostjale võlateatise ja pretensiooni, kuid vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma kohustusi täitma asunud ega võlgnevust tasunud. Hageja esitas Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (ts asi nr 2-08-36606), mis jäeti Viru Maakohtu määrusega 28.11.2008 rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku tähtaja jooksul kätte toimetada. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuse summas 1099.50 krooni ja viiviseid summas 1098.50 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid esimese makse maksmata jäänud arve tähtajast 18.06.2001 - alates kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni. Tegutsedes heas

usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab viivise tasumist 1098.50 krooni. Hageja on tuginenud Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ning sellest tulenevalt enne 01.07.2002 kehtinud Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, 174, 222 lg 1, samuti 191 lg 1, 192 ja 231 lg 1 sätestatule. Hageja leiab, et kostja käitumine lepingust tuleneva võlgnevuse mittetasumisel on õigusvastane, olles vastuolus tsiviilkoodeksis sätestatuga, ning süüline, kuna kostja on teadlik saadud teenuse eest tasumise kohustusest, kuid on tahtlikult jätnud kohustuse täitmata. Tasumise kohustus oli fikseeritud lepingus, mille üks eksemplar anti kostjale, eeskirjades ning kostjale väljastatud arvetes. Võlgnetaval perioodil on nõutud võla tasumist ka erinevate inkassofirmade vahendusel, kuid tulemuseta. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 2198 krooni, millest põhinõue moodustab 1099.50 krooni ning viivis summas 1098.50 krooni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – ärakiri AS-iga Elisa Mobiilsideteenused sõlmitud liitumislepingust, ärakirjad kostjale esitatud arvetest, Eurotelefoni 256 kasutamise eeskirjadest, nõude loovutamise teatest ja võlateatisest ning pretensioonist, samuti maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määrusest; lisatud on ka esindaja volikiri ja menetluskulude nimekiri koos vastavate tõendavate dokumentidega.

Kohtumenetluse käik Kohus võttis 15.01.2009 korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ja väljastas selle koos lisadega kostjale tutvumiseks hagiavalduses märgitud aadressile. Hagimaterjalid tagastati kohtule vastuvõtmatult, märkusega “Sisse nõudmata”; kostja tegelik asukoht oli kohtule ja hagejale teadmata. Tulenevalt eelnevast, tegi hageja kohtule taotluse kostjale hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. 11.11.2009 on hagimaterjalid vastu võtnud edasiandmiseks kostjale kostja ema. 25.12.2009 edastas kostja e-posti aadressilt: xxxx kohtule kirja, paludes kohtult informatsiooni tema vastu menetletava nõude osas. Kostja väitel elavat ta xxxx, oma elukoha aadressi ei märkinud. Kohus edastas 31.12.2009 kostja e-posti aadressile kirja tsiviilasjas nr 2-09-203 menetletava OÜ Aktiva Finants nõude kohta, märkides nõude sisu ja nõutavad summad. Samuti palus kohus kostjat teavitada, kas tal on hagile vastuväiteid, kas ta nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses või on tal võimalik tulla kohtu poolt määratavale kohtuistungile. Samuti palus kohus teatada kostjal Eestis oma kontaktaadress või kontaktisik, kes oleks volitatud vastu võtma kostjale väljastatavaid menetlusdokumente. Kostja kohtu e-kirjale vastust ei esitanud, samuti ei teatanud täiendavaid andmeid oma asukoha või kontaktisiku kohta. 22.10.2010 korraldava määrusega rahuldas kohus hageja taotluse hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks ning määras ühtlasi hagi läbivaatamiseks kohtuistungil, andes nii kostjale võimaluse olla oma kohtuasja arutamise juures ning olla ära kuulatud. Kohus avaldas 22.10.2010 kostjale kättetoimetatava hagiavalduse väljavõtte koos kohtukutsega 22.12.2010 kohtu eelistungile ilmumiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja registrijärgsel aadressil väljastatud hagimaterjalid ja kohtukutse on kohtule tagastatud.

22.12.2010 22.12.2010 toimuvale eelistungile kostja ei ilmunud. Hageja esitas kohtule taotluse kostja mitteilmumisel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. Samuti palub hageja jätta kohtukulud kostja kanda, määrata kulud rahaliselt kindlaks ja mõista need kostjalt välja kokku summas 2850 krooni.

III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 410 kohaselt kohus võib hageja taotlusel kostja kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, ilmumata jätmisel lahendada asja sisuliselt, teha asjas tagaseljaotsuse või kohtuistungi edasi lükata. Kuna kostjal on kohtu hinnangul piisavalt olnud aega oma vastuväidete esitamiseks, siis ei pea kohus põhjendatuks kohtuistungi edasilükkamist ning rahuldab hageja taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtumenetluse käigus on kohus püüdnud tuvastada kostja tegelikku elukohta. Kostja registrijärgseks elukohaks on käesoleva ajani xxxx, millisel aadressil ta tegelikult ei ela ning tema tegelikku viibimiskohta ei ole õnnestunud kindlaks teha. Kohus on kostjale hagimaterjalid (hagiavalduses esitatud nõude) ja kohtukutse kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Teadaande avaldamisel on kohus kostjat hoiatanud TsMS § 410 alusel eelistungile ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtuistungile ilmunud ega mitteilmumise põhjust kohtule teatanud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses esile toonud, mistõttu kohus ei pea vajalikuks neid üle korrata. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg avalikult hagimaterjalide kättetoimetamisel olema vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka materjalide avalikul kättetoimetamisel järgitud. Materjalid ja kohtukutse loeti vastavalt TsMS § 317 lg 5 kostja poolt kättesaaduks 30 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Hageja on peale teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamist edastanud 28.10.2010 kohtule taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 2 alusel, samuti 20.12.2010 edastatud kirjas TsMS § 367 alusel täiendava viivise väljamõistmiseks. Hagi rahuldamisel tagaseljaotsusega saab kohus tugineda üksnes hagiavalduses esitatud nõudele ja põhjenditele, mistõttu peale avalikult hagimaterjalide kostjale kättetoimetamist ei ole võimalik hilisemaid taotlusi tagaseljaotsuse tegemisel arvesse võtta. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevuse katteks kokku summas 2198 krooni, millest põhinõue moodustab 1099.50 krooni ning viivis summas 1098.50 krooni. Samuti kuulub rahuldamisele hageja taotlus menetluskulude väljamõistmise osas, mille suurus on avaldatud ka hagimaterjalide avalikul kättetoimetamisel.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad menetluskulud kokku summa 2750 krooni, sellest 1250 krooni moodustab kokku hagi esitamisel ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, summas 1500 krooni moodustab hageja poolt hüvitatud õigusabikulu. Nimetatud summale lisandub 100 krooni 30.04.2009 tasutud riigilõivust väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise eest (maksekorraldus nr 753, 30.04.2009). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 410, 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 24. veebruaril 2011.a. Nooremreferent

/allkiri/

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.