2-09-55278/23 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

* Anne Lätt (edaspidi Hageja) töötas alates 10.11.1980.a ETKVL Leivakoondises Standard pagari ametikohal. * Eesti Pagar AS (edaspidi Kostja) on ETKVL Leivakoondise Standard õigusjärglane. * 13.05.2009.a kell 14 alustas Hageja tööpäeva. Mõne aja pärast tuli tootmisjuht Marko Vestmann, kes kutsus Hageja juhataja kabinetti. Kabinetis viibisid tootmisdirektor Ivar Pukspuu ja personalijuht Laima Parik. Kabinetti jäi ka tootmisdirektor Marko Vestmann. * Kabinetis teatati Hagejale, et tema tööleping lõpetatakse 31.05.2009.a ning anti talle eelnevalt valmis trükitud avaldus töölepingu lõpetamiseks. Avaldusele oli käsikirjas kirjutatud Hageja nimi, amet ja töölepingu lõpetamise kuupäev. * Hageja vajab lugemiseks prille. Neid tal kabinetis kaasas ei olnud. Hageja teatas, et soovib avaldusega tutvuda ega allkirjasta seda kohe. Hageja soovis mõtlemisaega vähemalt järgmise päevani. * Personalijuht luges avalduse sisu hagejale ette. Kostja juhid kinnitasid, et peale 31.05.2009.a ei ole Hagejale enam sama raskusastmega tööd pakkuda ning et töötaja lahkumine töölt omal soovil on ainus võimalus. * 13.05.2009.a allkirjastas Hageja juhataja kabinetis avalduse enda töölt vabastamiseks 31.05.2009.a. * sama päeva õhtul luges Hageja kodus prille kasutades avalduse uuesti läbi ja sai aru, et oli allkirjastanud avalduse töölepingu lõpetamiseks omal soovil. * 14.05.2009.a läks Hageja personalijuhi ja tootmisdirektori juurde ning soovis tühistada oma allkirja töölepingu lõpetamise avaldusel. Tööandja sellega ei nõustunud. Hageja on seisukohal, et tal polnud tahet töölepingut lõpetada; et töölepingu lõpetamise initsiatiiv tuli tööandjalt; et tema ei ole esitanud kostjale avaldust töölepingu lõpetamiseks omal soovil; et Kostja ei andnud talle võimalust tutvuda varem ettevalmistatud avaldusega; et kostja lõi talle ebaõige ettekujutuse, kallutades teda sellega töölepingu lõpetamise avaldust allkirjastama; et tööandja selline käitumine on käsitatav pettusena TsÜS § 94 lg 1 mõttes; et tööandja kasutas pahatahtlikult ära hageja ettevalmistamata seisundit töölepingu lõpetamiseks, käitudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastaselt VÕS § 6 ja 7 mõttes ning et te-

Tsiviilasi nr 2-09-55278 gelikult oli kostja juures koondamissituatsioon ja koondamishüvitiste mittemaksmiseks tehti kõik, et hageja lahkuks omal soovil. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja esitas sellele järgmised vastuväited: * Hageja väide, et ta ei soovinud töölepingu lõpetamist, on vastuolus tema enda käitumisega. Hageja ise esitas kostjale omakäeliselt allkirjastatud nõuetekohase tahteavalduse töölepingu lõpetamiseks. Enne 01.07.2009.a kehtinud TLS § 72 lg 1 kohaselt pidid nii töötaja kui tööandaja töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikult. * asjaolu, et Hageja pärast avalduse esitamist soovis oma töölepingu lõpetamise avaldusest loobuda, ei tee töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks. TLS § 72 lg 2 kohaselt võib töölepingu lõpetamise kirjalikust teatisest loobuda üksnes teise poole nõusolekul. Kostja ei olnud enam loobumisega nõus. * asjaolu, et tööandja andis hagejale eelnevalt trükitud ja osaliselt täidetud avalduse vormi, ei ole õigusvastane. Seadusevastane ei ole töölepingu lõpetamise vormide väljatöötamine tööandja poolt. Ettevõtja võib välja töötada tema juures kasutatavate dokumentide, sealhulgas ka töölepingu lõpetamise dokumentide, vormid. * asjaolu, et Hagejal ei olnud kabinetis kaasas lugemisprille, ei muuda samuti töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks. Personalijuht luges Hagejale avalduse teksti ette. Avalduse tekst oli väga lühike, lihtne ja üheselt mõistetav. Teksti „Palun vabastada mind töölt 31.05.2009.a“ ei ole võimalik mitmeti tõlgendada. Kui Hageja vajas mõtlemisaega, siis polnud tal takistust seda mõtlemisaega võtta. Keegi ei sundinud hagejat avaldust allkirjastama. * väide, et hageja oli avaldust allkirjastades viidud kostja poolt eksitusse töölepingu lõpetamise asjaoludest ja tagajärgedest ning et hageja ei teadnud töölepingu lõpetamise avaldust allkirjastades, mis kaasneb töösuhte omal soovil lõpetamisega, ei ole usutav. Pika töökogemusega mõistlik täiskasvanud inimene pidi sellises olukorras aru saama, et töölepingu lõpetamisel töötaja algatusel ei maksta töölepingu lõpetamise hüvitust. * koondamissituatsiooni ei esinenud. Hageja vastupidised väited on tema enda konstruktsioon. Avalduse töölepingu lõpetamiseks esitas töötaja, mitte tööandja. Hageja väited tööandja poolt valeinfo, asjaolude varjamise, petmise või sundimise kohta seoses töölepingu lõpetamisega ei vasta tõele. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hageja väited ja uuritud tõendid kogumis ei anna alust hagi rahuldada.