Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Tühistada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 27.05.2009.a maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 2-09-4966.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu põhivõla 6186,91 krooni, intressi ja viiviste väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite, milles tunnistas nõuet osaliselt. 27.05.2009.a tegi Pärnu Maakohus maksekäsu määruse, milles kohustas kostjat tasuma tunnustatud nõude summas 3000 krooni ja hüvitama riigilõivu 750 krooni. Ülejäänud osas andis Pärnu Maakohus 05.06.2009.a määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 22.06.2009.a esitas hageja oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt ostis kostja 30.09.2005.a sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingu alusel kauba summas 16 424,16 krooni. Kostja kohustus hagejale kauba eest tasuma maksegraafiku alusel. Lisaks kohustus kostja tasuma intressi 9 % aastas. Kostja ei ole makseid nõuetekohaselt teinud. Kostja võlgneb hagejale põhivõlana 6 186,91 krooni, intressina 318,85 menetlustasuna 100 krooni ja viivisena 09.06.2009.a seisuga 1 891,06 krooni.

krooni,

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 8 496,82 krooni ja viivise põhivõlalt seaduses sätestatud määras alates 20.06.2009 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja teatas allkirjastamata e-maili teel, et soovib sõlmida kompromissi. Nõuetekohast kirjalikku vastust kostja ei esitanud. Kohtu põhjendused Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid, et ta võlgneb tulenevalt Ego järelmaksu müügilepingust hagejale põhivõlana 6 186,91 krooni, intressina 318,85 krooni ja menetlustasuna 100 krooni. Samuti ei ole kostja vaidlustanud viivisenõuet. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 6 186,91 krooni, intress 318,85 krooni, menetlustasu 100 krooni ja viivis 09.06.2009.a seisuga 1 891,06 krooni, kokku 8 496,82 krooni. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.06.2009.a kuni põhinõude täitmiseni. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 489 lg 2 sätestas, et kui võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut osaliselt, teeb kohus maksekäsu tunnustatud osas. Kui asi lahendatakse hiljem hagimenetluses, vaatab kohus asja läbi ka sissenõutud osas ja tühistab selles ulatuses hiljem maksekäsu määruse. Seega tuleb Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 27.05.2009.a maksekäsu määrus tsiviilasjas nr 2-09-4966 tühistada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.