teatavaks 22. detsembril 2010.a. tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-09-30240
Kohtuasi
TN hagi AAS vastu saamata jäänud palga 48 000 krooni, TLS § 82 lg 2 sätestatud hüvitise 40 000 krooni, kasutamata puhkusehüvitise summas 19 560 krooni ja viivise palga väljamaksmisega viivitamise aja eest summas 15 440 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
107.560.- krooni
Menetlusosalised
Hageja TN (ik xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja advokaat Toomas L Partnerid )
(AB Valdma &
Kostja AAS (rk xxx, asukoht xxx) Kostja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Tiia K (AB Jaak Oja ). Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 11.novembril 2010.a. ja kirjalikus menetluses
Resolutsioon. Jätta rahuldamata TN hagi AAS vastu saamata jäänud palga 48 000 krooni, TLS § 82 lg 2 sätestatud hüvitise 40 000 krooni, kasutamata puhkusehüvitise summas 19 560 krooni ja viivise palga väljamaksmisega viivitamise aja eest summas 15 440 krooni väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamine. Jätta TN menetluskulud tema enda kanda. Jätta AAS menetluskulud TN kanda.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.Hageja asus kostja juurde tööle tegevdirektori ametikohale 15.05.2008.a. Töölepingus leppisid pooled kokku, et hageja palk kostja juures töötamise ajal on 20.000.- krooni. Pooled leppisid töölepingus ka kokku, et hageja põhipuhkuse kestus on 28 päeva.
2.17.04.2009.a. koostas kostja juhatuse liige käskkirja nr 17-k, millega määrati, et hageja palk on alates 01.05.2009.a. 14.982.- krooni.
3.Hageja koostas 17.04.2009.a. avalduse milles ta palub lõpetada temaga sõlmitud tööleping TLS § 82 alusel, kostja sai hageja avalduse kätte 28.04.2009.a.
4.Hageja haigestus 27.04.2009.a. ja viibis töövõimetuslehel kuni 19.06.2009.a.
5.19.06.2009.a. saatis hageja oma ema kostja juurde hageja tööraamatu järele. Kostja raamatupidaja hagejale tööraamatut ei väljastanud, vaid teatas, et kui hageja 22.06.2009.a. tööle ei ilmu, vallandab tööandja ta.
6.Kostja lõpetas hagejaga töölepingu 22.06.2009.a. töötajapoolse töökohustuste rikkumisega, 25.06.2009.a. kandis kostja hagejale üle lõpparve.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
7.25.06.2009.a. esitas TN kohtusse hagi AAS vastu, mida ta täpsustas oma 14.08.2009.a. esitatud avalduses. Hageja palub kostjalt välja mõista vähem saadud palka 48.000.- krooni (6 x 8000) 2008.a. novembri kuni 2009.a. aprillikuu eest, TLS § 82 lg 2 sätestatud hüvitist 40.000.krooni (2 x 20.000), kasutamata puhkusehüvitist 19.560.- krooni ja viivist palga maksmisega viivitamise aja eest 15.440.- krooni.
8.Hageja on hagiavalduses seisukohal, et kostja maksis talle kokkulepitud palka kuni 2008.a. oktoobrikuuni (kaasaarvatud), pärast seda aga 12.000.- krooni kuus brutos, kuigi lubas palgavahe ajutiste makseraskuste möödudes ära maksta.
17.04.2009.a. allkirjastas kostja juhatuse liige käskkirja millega teatas hagejale, et maksab alates 01.05.2009.a. hagejale palka 14.982.- krooni. Hageja on seisukohal, et tööandja rikkus sellega ühepoolselt töölepingut, millest tulenevalt otsustas ta esitada kostjale 17.04.2009.a. avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel. Hageja seisukoha kohaselt pidi töösuhe lõppema tema ja kostja vahel 01.05.2009.a., kuid kuna ta haigestus 27. aprillil 2009.a. ja haigusleht lõpetati 19.06.2009.a., katkes töölepingu täitmine ja seega ka lõpetamine tema haiguse ajaks.
9.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte vahel sõlmitud töölepingu, käskkirja nr 17-K 17. aprillist 2009.a., hageja poolt kostjale esitatud avalduse TLS § 82 alusel töölepingu lõpetamiseks, väljavõtted hageja pangakontodelt kostja poolt üle kantud palga ja lõpparve kohta, postikviitungid, hageja poolt koostatud volikirja GA. Hageja taotles menetluse käigus määrata tsiviilasjas allkirjaekspertiis kindlaks tegemaks kas poolte vahel sõlmitud töölepingu lisale nr 2/TL on alla kirjutanud ID j a TN. Kohus rahuldas hageja taotluse. Kostja vastuväited ja põhjendused.
10.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja nõuded kostja vastu põhinevad ekslikul väitel poolte vahel kokkulepitud palga suurusest. Vaidlust ei ole selles, et töölepingu sõlmimisel lepiti hagejaga palga suuruseks kokku 20.000.krooni, kuid alates 01.11.2008.a. maksti hagejale palka 12 000.- krooni kuus, mille kohta sõlmiti poolte vahel kirjalik kokkulepe.
11.Kostja 17.04.2009.a. käskkirjaga 17-K kinnitati hageja palgaks alates 01. 05.2009.a. 14.982.krooni. Seega tõsteti kostja ühepoolse otsusega hageja palka alates 01.05.2009.a., mitte ei vähendatud nagu väidab hageja.
12.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et hageja kirjutas 17.04.2009.a. kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, mille kostja sai kätte tähitud kirja väljastusteate kohaselt 28.04.2009.a., kuid hageja ei põhistanud saadetud avalduses miks ta nõuab töölepingu lõpetamist. Ka ei märkinud ta avalduses mis kuupäevast ta töölepingu lõpetamist soovib. Hageja oli tõepoolest haige 27.04.2009.a.-19.06.2009.a., kuid kostja on seisukohal, et töötaja algatusel töölepingu lõpetamine ei peatu töötaja haigestumise ajaks erinevalt tööandja algatusel töölepingu lõpetamisest (TLS §-s 91 lg.1 p.1). Kuna kostja sai hageja avalduse töölepingu lõpetamiseks kätte 28.04.2009.a., lõppes pooltevaheline töösuhe 5 päeva möödumisel avalduse saamisest ehk 04.05.2009.a. Kostja möönab, et oli töölepingu lõpetamisel ekslikul arvamusel ja maksis hagejale lõpparves arvestatud puhkuse kompensatsiooni pikema aja eest kui tal tegelikult õigus saada oli.
13.Kostja lõpetas hageja töölepingu 22.06.2009.a. seoses töötajapoolse töökohustuste rikkumisega ja saatis selle tähitult hagejale ning kandis 25.06.2009.a. üle lõpparve. Kostja möönab ka seda, et õiguslikult ei ole kostjapoolsel töölepingu lõpetamisel tähendust, sest juba 04.05.2009.a. lõppenud töösuhet kostja teistkordselt lõpetada ei saanud Kostja lähtus hageja kasutamata puhkuse hüvitise arvestuses ajavahemikust 15.05.2008.a. – juuni 2009.a. (32 kalendripäeva). Arvestades ajaoluga, et hageja puhkas 20.10.2008.a. – 02.11.2008.a., see on 14 kalendripäeva, oli kostja arvestuste kohaselt hagejal õigus saada puhkusehüvitist 18 kalendripäeva eest summas 7503.- krooni, mis kanti 25.06.2009.a. hageja pangakontole üle lõpparvena netosummas 6364.- krooni. Tegelikult oli hagejal õigus saada
puhkusehüvitist 14 kalendripäeva eest.
14.Eeltoodu alusel, ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt vähem makstud palka ajavahemiku november 2008 - aprill 2009 ehk kuue kuu eest summas 48 000.- krooni, sest pooled olid alates 01.11.2008.a. kokku leppinud palgas 12 000.- krooni kuus. Pealegi puudub hagejal õiguslik alus haiguse ajal palga saamiseks ajavahemiku 27.04. 2009.a. – 30.04.2009.a. eest.
15.Kuna kostjal puudub palgavõlg hageja ees, puudub hagejal õigus nõuda ka viivist palga maksmisega viivitamise eest PalS § 35 alusel. Juhul, kui nõue oleks olemas, oleks see ka osaliselt aegunud, sest vaidluse ajal kehtinud TLS § 143 lg.1 kohaselt on töösuhetes nõuete esitamiseks aega 4-kuud päevast, mil hageja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Hageja pidi saama rikkumisest teada 10.12.2008.a., mil talle tuli maksta novembrikuu palk. Hagi esitati kohtusse 25.06.2009.a. Seega hageja viivisenõue oleks arvestav alates 25.02.2009.a. Lisaks sellele arvestatakse viivist palga netosummalt, mitte brutosummalt nagu hageja seda teinud on.
16.Hageja nõue TLS § 82 alusel hüvitise väljamõistmiseks kahe kuu palka ulatuses summas 40 000.- krooni hagiavalduses toodud põhjusel on alusetu, sest hageja kuupalga suuruseks oli tegelikult alates 01.11.2008.a. 12 000.- krooni, mille pooled olid kokku leppinud ja kostja kinnitas oma 17.04.2009.a. käskkirjaga 17-K hageja kuupalgaks alates 01. 05.2009.a. 14.982.krooni, millega tööandja kavatses tegelikult hageja palka tõsta, mitte vähendada. Kostja on seisukohal, et tegelikult ei piisa töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel tööandja kavatsusest töölepingut lõpetada, vaid aset oleks pidanud leidma tööandjapoolne töölepingu rikkumise fakt. Lisaks eeltoodule on hageja 17.04.2009.a. avaldus ka faktilise põhistuseta ning ei sisalda töösuhte lõpetamise kuupäeva.
17.Hageja nõude osas välja mõista kostjalt puhkusehüvitist leiab kostja, et hagejal oli õigus saada puhkusehüvitist töölepingu lõpetamisel 14 kalendripäeva eest, sest kostja andmetel puhkas hageja 20.10.2008.a. – 02.11.2008.a. ehk 14 kalendripäeva, mitte 20.10.2008.a. 24.10.2008.a. ehk 5 kalendripäeva, mille eest ta sai väidetavalt puhkuseraha 7362.- krooni. Kui hageja oleks puhanud 5 kalendripäeva nagu ta väidab, oleks ühe kalendripäeva tasu olnud hagejal lausa 1472.- krooni, kuigi lähtudes 2008.a. septembrikuu palgast oleks see pidanud olema 666.67 kr (20 000 krooni : 30 kalendripäevaga). 14 kalendripäeva eest arvestati hagejale puhkusetasu 10 000.-kr. (bruto) ja puhkusetasu 7695.-kr.(neto) kanti hagejale üle 17.10.2008.a. Hageja, kes tegi ise pangaülekandeid, on 17.10.2008.a. pangaülekandele märkinud ebaõigesti selgitusse „töötasu“, kuigi tegelikult kanti hagejale üle puhkusetasu 20.10.2008.a. algava puhkuse eest. 17.10.2008.a. ei olnud hagejal alust saada töötasu oktoobrikuu eest. 2008.a. oktoobrikuu töötasu 13 tööpäeva eest summas 9170.- krooni maksti hagejale välja novembris, mida tõendab hagiavalduse lisaks olev 2008.a. novembrikuu pangaväljavõte. Kuna hagejal oli õigus töölepingu lõpetamisel saada puhkusehüvitist 14 kalendripäeva eest ja kostja on ekslikult maksnud puhkusehüvitist 18 kalendripäeva eest ei võlgne kostja hagejale ka kasutamata puhkusehüvitist PuS § 25 alusel. Lisaks kõigele eeltoodule on ebaõige ka hageja kasutamata puhkusehüvitise arvestus. Hageja on lähtunud ühe keskmise tööpäeva palgast, kuid kuna puhkust antakse kalendripäevades, siis lähtuda tuleb kalendripäeva tasust (VV 23.08. 2001.a. määrusega nr. 278 kinnitatud Puhkusetasu arvutamise kord §3 lg.1, §4 lg.1). Hageja on lähtunud kuupalgast 20 000.- krooni, kostja aga kokkulepitud 12 000.-krooni suurusest kuupalgast, saades ühe kalendripäeva tasuks 416.80 krooni.
18.Oma vastuväiteid hagile soovis kostja tõendada töölepingu lisaga nr.2/TL, AS A tõendiga hageja lõpparve arvestuse kohta, palgaarvestuse andmikuga nr.275 puhkusetasude kohta, Swedbank väljavõttega 17.10.2009.a. puhkuseraha ülekandmise kohta hagejale, palgaarvestuse
andmikuga nr.279 hagejale makstud 2008.a. oktoobrikuu palga kohta ning Swedbank väljavõttega hagejale 25.06.2009.a. lõpparve ülekandmise kohta. Kohtuotsuse põhjendused.
19.Pooled ei vaidle selle üle, et - nende vahel sõlmiti 15.05.2008.a. tööleping, mille kohaselt asus hageja kostja juurde tööle tegevdirektori ametikohale alates töölepingu sõlmimisest; - hageja palga suuruseks lepiti töölepingus kokku 20.000.- krooni; - hageja korralise puhkuse kestvuseks aastas oli 28 päeva; - kostja koostas 17.04.2009.a. käskkirja, millega määras hageja palga suuruseks alates 01.05.2009.a. 14.982.- krooni; - hageja koostas 17.04.2009.a. avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, mille kostja sai kätte 28.04.2009.a.; - hageja haigestus 27.04.2009.a. ja viibis töövõimetuslehel kuni 19.06.2009.a.; - kostja kandis hagejale üle lõpparve 25.06.2009.a. Pooled vaidlevad selle üle - kas pooled leppisid kokku hageja palga suuruseks alates 01.11.2008.a. 12.000.- krooni või mitte; - kas hagejal oli õigus nõuda temaga töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel tulenevalt kostja poolt talle tutvustatud käskkirjast nr 17-K, millega määrati hageja palga suuruseks alates 01.05.2009.a. 14.982.- krooni; - kas hagejal on õigus nõuda hüvitist TLS § 82 lg 2 alusel; - kas kostja peab hagejale maksma töötasu ja viiviseid palga maksmisega viivitamise aja eest; - kas hagejal on õigus nõuda täiendavat hüvitist kasutamata puhkuse aja eest töölepingu lõpetamisel lisaks kostja poolt makstule.
20.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus kõigepealt TLS § 131 lg 2 teises lauses sätestatust, mille kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele ja toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009.a. 1. juulit kuni 01.07.2009.a. kehtinud töölepinguseadust, samuti kuni sama ajani kehtinud palgaseadusest, töö ja puhkeaja seadusest ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse kuni 01.07.2009.a. kehtinud redaktsioonist.
21.Kohus võtab kõigepealt seisukoha hageja nõude osas välja mõista täiendavat maksmata töötasu 48.000.- krooni 2008.a. novembrikuu kuni 2009.a. aprillikuu eest. Palga maksmise kohustus tulenes tööandjal kuni 01.07.2009.a. PalS § 2 sätestatust, mille kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel; palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Sama sätte lg 2 kohaselt on põhipalk töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatav palk. Kohus asub seisukohale, et kohtu käsutuses olevate dokumentaalsete tõenditega on leidnud tõendamist, et 15.05.2008.a., mil pooled töölepingu sõlmisid, leppisid nad kokku, et hageja palgaks kostja juures töötamise ajal on 20.000.- krooni (t/l 19), kuid töölepingu lisas nr 2/TL on pooled sõlminud kokkuleppe, et hageja palgaks kostja juures töötamise ajal on alates 01.11.2008.a. 12.000.- krooni (t/l 50). Asjaolu, et hageja on allkirjastanud töölepingu lisa nr 2/TL on tõendatud käesoleva tsiviilasja menetlemise käigus läbi viidud käekirjaekspertiisiga, kus ekspertiisi teostanud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdid EP ja HR on jõudnud järeldusele, et dokumendile „Lisa nr 2/TL töölepingule nr 15/05-08, 15.05.2008.a.“ on tõenäoliselt alla kirjutanud TN (t/l 84-90). Asjaolu, et pooled leppisid kokku alates 01.11.2008.a.
kuupalga suuruses 12.000.- krooni tõendavad kaudselt ka hageja pangakonto väljavõtted, millest nähtub, et kostja on hagejale palka maksnud just 12.000.- brutopalgast lähtudes (t/l 14-18), kusjuures poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja, kes töötas kostja juures tegevdirektori ametikohal, teostas ise pangaülekandeid. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt täiendava palga väljamaksmiseks 2008.a. novembrikuu kuni 2009.a. aprillikuu eest kokku summas 48.000.krooni.
22.Kuivõrd kohus asus kohtuotsuse punktis 21 seisukohale, et tööandja ei ole hagejale vähem maksnud palka nagu hageja ekslikult leiab, puudub hagejal alus ka nõuda kostjalt viivist palga maksmisega viivitamise aja eest vastavalt PalS § 35 sätestatule. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et kui hagejal oleks õigus kostjalt palgaviivist saada, oleks hageja nõue viivise väljamõistmiseks ka osaliselt aegunud, sest kuni 01.07.2009.a. kehtinud TLS § 143 lg 1 kohaselt oli töösuhetes nõuete esitamiseks aega 4 kuud päevast, mil hageja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Kuna hageja pidi saama teada väidetavast vähem makstud palgast 10.12.2008.a., mis oli töölepingus kokku lepitud palga maksmise kuupäev, ja hageja esitas kostja vastu hagi kohtusse 25.06.2009.a., oleks hageja nõuded viivise väljamõistmiseks enne 25.02.2009.a. eest aegunud. Kohus nõustub ka selle kostja seisukohaga, et palga maksmisega viivitamise aja eest tuli viivist arvutada netosummalt, mitte brutosummalt, sest PalS § 35 kohaselt arvestati viivist ülekandmisele kuulunud palgast.
23.Järgmisena kontrollib kohus kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kuni 01.07.2009.a. kehtinud TLS § 82 lg 2 sätestatud hüvitist. TLS § 82 lg 1 kohaselt teatab töötaja nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale ette vähemalt viis kalendripäeva, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. Kohtu käsutuses olev TN avaldus tööandjale, mis on koostatud 17.04.2009.a. tõendab, et töötaja leiab end õigustatud olevat nõuda töölepingu lõpetamist tööandjapoolse lepingu rikkumise tõttu. Töötaja ei ole aga avaldusse märkinud milles seisneb tööandjapoolne lepingu rikkumine (t/l 22). Tähitud kirja väljastusteated tõendavad, et AS A sai TN avalduse töölepingu lõpetamiseks kätte 28.04.2009.a. (t/l 24 ja 25). Selleks ajaks oli töötaja haigestunud ja viibis töövõimetuslehel. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt sellest, et kohus asus kohtuotsuse p-s 21 seisukohale, et kostja ei maksnud hagejale palka vähem kui pooled olid kokku leppinud, et hageja poolt väidetav kostjapoolne töölepingu rikkumine ei olnud 17. aprilliks 2009.a. igal juhul toimunud, sest käskkirjas märgitu kohaselt pidi hageja palga suuruseks saama alates 01.05.2009.a. 14.982.krooni, puudusid hagejal 17.04.2009.a. alused nõuda kostjalt töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel. Kuna puudus alus nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel, puudub hagejal õigus saada ka hüvitist TLS § 82 lg 2 alusel.
24.Hageja nõude osas välja mõista talle täiendavat puhkusehüvitist 19.560.- krooni, juhindub kohus kuni 01.07.2009.a. kehtinud TLS §-st 49 p 3, mis sätestas tööandja kohustuse anda töötajale ettenähtud puhkust ja PuhkS §-st 23, mis kohustas tööandjat maksma töötajale põhi- ja lisapuhkuse aja eest puhkusetasu, kusjuures puhkusetasu arvutamise korra kehtestas Vabariigi Valitsus. PuhkS § 25 kohustas töösuhte või teenistussuhte lõppemise korral tööandjat maksma
töötajale välja kasutamata jäänud puhkuse eest rahalise hüvitise, kuid mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata puhkuse eest. Kostja palgaarvestuse andmikuga nr 275 on tõendatud, et hageja puhkas 2008.a. oktoobrikuus 14 kalendripäeva, mille eest talle arvestati puhkusetasu 10 000.- krooni brutos ja kanti üle 7695.krooni netos. Puhkusetasu ülekandmist 17.10.2008.a. tõendab hageja pangakonto väljavõte (t/l 49). Kohus nõustub kostjaga, et kuigi ülekande selgitusse on märgitud „töötasu oktoobrikuu eest“, oli see tegelikult puhkusetasu, mida kinnitab ka asjaolu, et hageja palgapäevaks oli töölepingu kohaselt 10. kuupäev ning töötasu oktoobrikuu eest sai hoopis 07.11.2008 (t/l 12). Tulenevalt eeltoodust oli hagejal õigus saada puhkusehüvitist töölepingu lõpetamisel 14 kalendripäeva eest. Kuna kostja on lõpparve väljamaksmisel arvestanud hagejale hüvitist 18 päeva eest, mida kinnitab AS A koostatud tõend hagejale lõpparve arvestamise kohta (t/l46) summas 7503.- krooni ning puhkusetasu ülekandmist lõpparve koosseisus tõendab AS A pangakonto väljavõte (t/l 52), puudub alus rahuldada hageja nõuet täiendava puhkusehüvitise väljamõistmiseks. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja nõude täiendava puhkusehüvitise väljamõistmiseks selle alusetuse tõttu, puudub kohtul vajadus kohtuotsuses võtta seisukoht selles kas hageja on puhkusehüvitise välja arvestanud õigesti või mitte. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
25.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja poolt hagiavalduse lisana esitatud tema volikirja GA, sest nimetatud tõend ei ole asjakohane käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Menetluskulude jaotamine.
26.TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud, milleks on kostja esindaja kulu, hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
27.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, TsMS §-st 133 lg 1, mille kohaselt arvutatakse hagihinda põhinõude järgi ja TsMS §-st 134 lg 1, mille kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded kokku. Eeltoodust tulenevalt on käesoleva tsiviilasja hagihinnaks 107.560.- (48.000+40.000+19.560) krooni. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.