Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord

Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 29.11.2010 esitas Julianus Inkasso OÜ Viru Maakohtusse hagi R Õ`a vastu võlgnevuse, intressi ja viivise, kokku 11 929.74 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud AS Sampo Pank ja kostja sõlmisid 09.08.2007 arvelduskrediidilepingu nr xxxx, millega AS Sampo Pank võimaldas kostjale kindlaks tähtajaks lepingus fikseeritud maksimaalse rahalise summa kasutamist, millises ulatuses oli kostjal õigus arvelduskontol miinusesse minna ning mille kostja kohustus pangale koos intressidega tagastama vastavalt lepingus fikseeritud tingimustele. Kostja on kasutanud AS Sampo võimaldatud limiiti ja jätnud võlgnevuse tähtajal tasumata kokku summas 9867.40 krooni. AS Sampo Pank arvestas vastavalt lepingule intressimääraks 15% aastas. Kostja ei täitnud lepingut ega tagastanud kasutatud arvelduskrediiti võlgnevuse tasumise tähtpäeval 08.08.2009. Kuna kostja ei tasunud arvelduskrediidilepingust tulenevaid maksekohustusi, nõudis AS Sampo Pank kostjalt võla tasumist. Lepingu punktis 7.1 olid pooled kokku leppinud, et kui kostja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevaid rahalisi makseid, kohustub ta maksma AS-ile Sampo Pank viivist nõuetekohaselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest kehtivates õigusaktides tarbijakrediitidele sätestatud maksimaalmääras. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval. Kostja ei reageerinud panga nõuetele võlgnevuse tasumiseks ning AS Sampo Pank loovutas 20.04.2010 nõude koos kõigi kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja nõudis kostjalt arvelduskrediidilepingust tuleneva nõude tasumist, edastades kostjale lepingus toodud aadressil võlgnevuse teatised, kuid kostja ei ole kohustust täitma asunud. Hageja on arvestanud viivist alates arvelduskrediidi tagastamise tähtpäevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Vastavalt lepingus kokkulepitud intressimäärale 15% aastas on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0, 0416% päevas, s.o. põhivõlalt summas 9867.40 krooni on perioodil 08.08.2009 - 25.11.2010 arvestatud 473 päeva eest viivist summas 1941.58 krooni. Hageja tugineb oma nõudes veel Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 ja 6; 415 lg 1 ja § 113 sätetele ning taotleb kostjalt kokku summa 11 929.74 krooni väljamõistmist ja menetluskulude hüvitamist, samuti TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisest protsendina põhinõudelt täiendavalt lisanduva viivise väljamõistmist kuni

põhinõude täitmiseni. Kokku võlgneb kostja arvelduskrediidilepingust tulenevalt 11 929.47 krooni, s.o. põhivõlgnevus summas 9867.40 krooni, intress summas 120.76 krooni ja viivised summas 1941.58 krooni. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad hageja ja kostja vahel sõlmitud arvelduskrediidilepingust, ärakiri AS Sampo Pank teatisest lepingu tähtaja saabumise kohta, ärakirjad nõude loovutamise teatisest ja hageja edastatud võlateatisest, menetluskulude nimekiri, esindustasu arve, maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid kostja elukoha aadressile ja kohustas kostjat hagiavalduses toodud nõudele kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid on kostja isiklikult vastu võtnud 03.12.2010. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 17.12.2010. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tähtaegselt tasumata arvelduskrediidi lepingus ettenähtud maksed. Kostja vastu esinev võlanõue koos kõrvalnõuetega on loovutatud võlausaldaja poolt sissenõudmiseks hagejale. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostja poolt käesoleva ajani hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub seega hageja kasuks väljamõistmisele kokku summas 11 929.47 krooni, s.o. põhivõlgnevus summas 9867.40 krooni, intress summas 120.76 krooni ja viivised summas 1941.58 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kohtule, s.o. alates 29.11.2010 määras 0,0416% tagastamata põhinõudest päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad kulud kokku summa 5300 krooni, sellest 2000 krooni moodustab vastavalt Riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning 3300 krooni moodustab hageja kantud õigusabikulu (arve nr 1043312, 25.11.2010 Julianuse Õigusbüroo OÜ). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Tea Toming

Kohtuotsus jõustus 25.jaanuaril 25.jaanuaril 2011.a. Nooremreferent

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.