Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
21.12.2010. a., Tallinnas
Tsiviilasja number
2-10-54127
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi S avaldus pankrotimenetluse algatamiseks
Menetlusosaline ja tema esindaja
Võlgnik: Aktsiaselts S (registrikood xxx, asukoht xxx) Võlgniku seaduslikud esindajad: juhatuse liikmed MZ (isikukood XXX) ja AH (isikukood XXX) 30.11.2010 Võlgniku esindajad MZ ja AH Ajutine pankrotihaldur Heli P (OÜ Õigusbüroo Faktootum )
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad
Lõpetada Aktsiaselts S (registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Likvideerida Aktsiaselts S (registrikood XXX, asukoht XXX) ja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna registrist. Aktsiaselts S (registrikood XXX, asukoht XXX) likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Heli P . Vabastada ajutine pankrotihaldur Heli P äriühingu registrist kustutamist.
ajutise pankrotihalduri kohustustest peale
Määrata Aktsiaselts S (registrikood XXX, asukoht XXX) dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige AH (isikukood XXX), elukoht Tallinn. Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade Aktsiaselts S (registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotimenetluse lõpetamise kohta seoses raugemisega. Määrus saata registrikande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Määrata ajutise pankrotihalduri Heli P töötasuks 14 450.00krooni, millele lisandub sotsiaalmaks(arvelduskonto XXXXXXXXXXXX Swedbank) ja hüvitatavad kulud 4528.50, millele lisandub käibemaks OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (arveldusarve XXXXXXXXXX Swedbank) pankrotivara arvelt.
Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse teatavaks tegemisest. Kohus tuvastas: 29.10.2010 on võlgnik Harju Maakohtule esitanud pankrotiavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. AS S maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on 2003-2010 jooksul kinnisvara turul asetleidnud langus ning kohtuvaidlused EÜ EDU (pankrotis) pankrotistumisega. Äritegevust ei toimu. Varasid on bilansilises väärtuses 0, kohustusi on summas 3 947 661 krooni. 01.11.2010 määrusega võttis Harju Maakohus AS S avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Heli P i.. Ajutise pankrotihalduri aruanne Aruande kohaselt on äriühingul vara ca 28 221.71 krooni suuruses summas ja kohustusi ca 3 399.685 krooni suuruses summas. Äriühingu juhatuse kohuseks on tegutseda äriühingu suhtes vajaliku hoolega, nn. hoolsuskohustus. Äriseadustiku § 306 lg 31 näeb ette, et kui aktsiaselts on maksejõuetu, peab juhatus hiljemalt 20 päeva möödumisel esitama pankrotiavalduse, sellest tulenevalt on juhatuse kohustus esitada pankrotiavaldus maksejõuetuse ilmnemisel 20 päeva jooksul. Üles kerkib küsimus kas juhatus oleks võinud pankrotiavalduse esitada varem, kui ta on esitanud. Juhatuse liikme poolt esitatud andmetest ja alates 2005.a. majandusaasta aruannetest ning bilanssidest kuni käesoleva ajani tuleneb, et juba 2005.aastast omakapital reaalselt ei vastanud äriseadustiku nõuetele, kuigi erinevate raamatupidamislike meetmetega püüti parandada äriseadustiku nõuet, ei vastanud enamaltjaolt omakapital nõuetele ning ettevõte on töötanud kahjumiga juba 2005.aastast. Seega võib öelda, et pankrotiavalduse esitamisega viivitas võlgnik ülemäära. Juhatus riskis sellega, et talle saab ette heita KarS §-s 380 sätestatud tegevusetust. Kokkuvõtvalt võib öelda: hetkel ma ei väida, et võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimine oleks põhjuslikus seoses kuriteo tunnustega tegudega. Samuti ei saa hetkel nimetada niisugust tahtlikult või raske hooletuse tõttu toime pandud konkreetset tegu, mis oleks viinud püsiva maksejõuetuse tekkimiseni. Asjaolu, et on tegutsetud mitu aastat majandusnäitajate poolest maksejõuetu ettevõttena, ettevõtte tegevus sisuliselt on lõppenud juba sügis 2003,ning keskendumine ainult ühe äriühingu konkreetsete elamute haldamisele, viitab aga väga nõrgale juhtimisele. Olles uurinud olemasolevaid asja materjale, olen esialgselt arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse mõtte kohaselt on muu asjaolu – see on ettevõtte liialt keskendumine ainult ühe äriühingu hoonete haldamisele, suutmatus ümber orienteeruda uuele situatsioonile ja leida muid majandus tegevusi. Võlgnik taotleb kohtult enda pankroti väljakuulutamist. Sellega võlgnik tunnistab, et ta on püsivalt võimetu rahuldama võlausaldajate nõudeid ning kõik tõendid kinnistavad seda. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Käesoleval juhul on olemas kõik asjaolud antud alusel pankrotimenetlus lõpetada, kuna reaalset vara on raha, ettemaksete ja müüdava vara näol ainult 28 222 krooni . Tutvudes võlgniku tehtud 2(2)
tehingutega, tuvastasin, et puuduvad tehingud, mida on võimalik pankrotiseaduse alusel kehtetuks tunnistada, kuna omatud materiaalne põhivara(korteriomandid) on kohtuotsuste alusel tagasi võidetud EÜ pankrotivara hulka ning majandustegevuse mõttes ei ole toimunud tehinguid alates 2004.a. aastast. Kuid on selge, et hetkel olemasolevast rahast piisab ainult ajutise pankrotimenetlusega kaasnenud kulude katmisest, rääkida ei saa tekkivate pankrotimenetluse kulude katmisest ning. Ülaltoodut arvesse võttes pankrotihaldurina ei toeta antud asjas pankroti väljakuulutamist. Tulenevalt PankrS § 23 lg 1 sätestatust on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud töötasuks 14 450.00 krooni (17 töötundi * 850 krooni tunnitariif), millele lisandub sotsiaalmaks (arvelduskonto XXXXXXXXXX Swedbank) ja hüvitatavad kulud 4528.50, millele lisandub käibemaks OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (arveldusarve XXXXXXXXX Swedbank) pankrotivara arvelt. 30.11.2010 kohtuistungil võlgnik jääb oma pankrotiavalduse juurde. Vastuväiteid ajutise pankrotihalduri aruandes toodud järeldustele ega tasu taotlusele ei ole. Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi 3 399 685 krooni, reaalne vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta, puudub. Aruande kohaselt ei ole pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Samuti ei ole osaühingu pankrotimenetluses vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur on esialgselt arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse mõtte kohaselt on muu asjaolu – see on ettevõtte liialt keskendumine ainult ühe äriühingu hoonete haldamisele, suutmatus ümber orienteeruda uuele situatsioonile ja leida muid majandus tegevusi. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, poole seletusi, ajutise halduri arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti 3(2)
välja kuulutamata, raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 30.11.2010 toimunud istungil ajutine pankrotihaldur taotleb menetluse lõpetamist raugemisega, pankrotti välja kuulutamata, juhul kui võlausaldaja, võlgnik või kolmas isik ei deponeeri kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks 40 000 krooni. Harju Maakohtu 30.11.2010 määrus 40 000 krooni deponeerimiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. AS S pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna AS-il S ei ole vara kohustuste täitmiseks ning ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kohus soostub ajutise halduri seisukohaga, et ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada AS S pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Äriühingu juhatuse kohuseks on tegutseda äriühingu suhtes vajaliku hoolega, nn. hoolsuskohustus. Äriseadustiku § 306 lg 31 näeb ette, et kui aktsiaselts on maksejõuetu, peab juhatus hiljemalt 20 päeva möödumisel esitama pankrotiavalduse, sellest tulenevalt on juhatuse kohutustus esitada pankrotiavaldus maksejõuetuse ilmnemisel 20 päeva jooksul. Üles kerkib küsimus kas juhatus oleks võinud pankrotiavalduse esitada varem, kui ta on esitanud. Aruandest tuleneb, et juba 2005.aastast omakapital reaalselt ei vastanud äriseadustiku nõuetele, kuigi erinevate raamatupidamislike meetmetega püüti parandada äriseadustiku nõuet, ei vastanud enamaltjaolt omakapital nõuetele ning ettevõte on töötanud kahjumiga juba 2005.aastast. Seega haldur on järeldanud, et võib öelda, et pankrotiavalduse esitamisega viivitas võlgnik ülemäära. Juhatus riskis sellega, et talle saab ette heita KarS §-s 380 sätestatud tegevusetust. Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et pankrotiavalduse esitamisel võlgnikul ei ole täidetud ÄS sätestatu. Käesoleva aruande koostamise ajaks kogutud teabe põhjal ajutine haldur olulisi juhtimisvigu ega kuriteo tunnustega tegu ei tuvastanud, samas on ajutine haldur märkinud, et ei ole võimalik olemasoleva informatsiooni põhjal neid välistada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb anda hoiule võlgniku esindajale AH (isikukood XXX), elukoht Tallinn. 4(2)
Tulenevalt PankrS § 23 lg 1 sätestatust on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. Ajutine pankrotihaldur lähtub tunnitasust 850 krooni. Seega moodustab ajutise pankrotihalduri tasu 17 töötunni eest (17 x 850)=14 450.00 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks moodustab 4528.50 krooni koos käibemaksuga. 30.11.2010 kohtuistungil võlausaldaja esindajal vastuväiteid esitatud ajutise pankrotihalduri aruandele ja tasu taotlusele ei olnud. Kuna PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, on kohus seisukohal, et halduri esitatud tasu 14 450.00 krooni millele lisandub sotsiaalmaks ja kulutuste 4528.50 krooni koos käibemaksuga taotlus kuulub rahuldamisele, ning hüvitamisele võlgniku vara arvelt. Lukiina Vismann Kohtunik
5(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.