Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

09.09.2010 suurendas hageja nõuet. Seisuga 24.08.2010 on korteriomandi võlg 37 069,64 krooni ja viivised on 6 425,61 krooni. Kokku nõuab hagea kostjatelt 43 495,25 krooni tasumist. Kohtuistungil täpsustas hageja, et nõude periood on 01.04.2009-01.09.2010. Kostjate vastuväited ja nende põhjendused Kostja Tatjana Täht vastas hagile, et võlgnevus tekkis seetõttu, et tema abikaasa kaotas töö. Kostja maksis igakuiselt 1 000- 3 000 krooni, kuid see ei rahuldanud hagejat. Kostja hoolitseb alla 3-aastase lapse eest ja viibib vastaval puhkusel. Kostjal on 3 last ning tema sissetuleks on 5 100 krooni. Praegu müüakse kostja korterit asukohaga Linnamäe tee 43-46, et kustutada võlg SEB panga ja korteriühistu ees. Kohtu põhjendused Kostjad kohtuistungile ei ilmunud, kostjad olid nõus asja arutamisega ilma nende osavõtuta. Kohus lahendas asja sisuliselt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 alusel. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kostjad on asuva korteriomandi nr 48 ühisomanikud. Hageja on perioodil 01.04.2009-01.09.2010 arvestanud kommunaalteenuste võla suuruseks 37 069,64 krooni, mida kostjad ei ole vaidlustanud. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 kohaselt „korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.“ KÜS § 15‘ järgi „ Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.“ Nende sätete alusel on kostjad kohustatud hagejale tasuma korteriomandi majandamiskulude eest. Kohus leiab, et hagja nõue nende kulude saamiseks summas 37 069,64 krooni on põhjendatud. Samal perioodil on hageja arvestanud seadusest tulenevat viivist 6 425 krooni. KÜS § 7 lg 4 kohaselt „majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.“ Selle sätte alusel on kostjad kohustatud tasuma hagejale viivist 0,07% päevas maksmata jäänud summalt. Vaidlus puudub viivise arvestamises matemaatilises mõttes. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja põhivõla summas 37 069,64 krooni ja viivise 6 425,61 krooni, kokku 43 495,25 krooni. Menetluskulud jäävad kostjate kanda solidaarselt TsMS § 165 lg 3 alusel.

TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.