Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 19.03.2010 laekus Viru Maakohtule R R`i hagi J E`e vastu laenulepingust põhivõlgnevuse, intressi ja viiviste, kokku summas 38 900 krooni nõudes.

tuleneva

Hagiavalduses esitatud asjaolud 01.07.2009 andis hageja kostjale laenu summas 20 000 krooni. Pooled sõlmisid selleks kirjaliku lepingu. Laen anti kostjale sularahas. Lepingust taganemise avaldust kostja hagejale ei esitanud. Laenu põhisumma ja kokkulepitud intressi, 1000 krooni, tagastamise tähtajaks oli 10.09.2009. Tähtajaks kostja laenu ei tagastanud, vaid palus hagejalt maksepikendust kahe nädala ulatuses. Hageja nõustus pakkumisega ja pikendas laenumakse tähtaega kuni 24.09.2010. Nimetatud tähtajaks makset ei laekunud ning kostja hakkas hagejaga kontakteerumist vältima. 28.09.2010 pöördus hageja Lõunalaenud inkasso poole, kes edastas kostjale võlanõude postiga ja ka elektrooniliselt. Kostja sai võlanõuded kätte ja esitas palve maksetähtaega pikendada kuni 31.10.2009. 10.10.2009 tegi kostja hagejale ülekande summas 3000 kroon. Tuginedes pooltevahelisele lepingule, vähenes kostja võlg osaliselt võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks. Peale seda nõustus hageja sõlmima kostjaga maksegraafikut Lõunalaenud inkasso vahendusel. Läbirääkimisi peeti kahe kuu vältel – kuni 11.12.2009. Kostjale ükski pakutud variantidest ei sobinud ja sel perioodil ka ühtegi makset võla katteks ei laekunud. 18.01.2010 laekus kostjalt 2100 krooni võla katteks. Nimetatud summa arvelt vähendas hageja osaliselt võla sissenõudmisega seotud õigusabikulusid. 09.02.2010 esitas Lõunalaenud inkasso kostjale viimase hoiatuse võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust tasuma ei asunud ning kontakteeruda temaga enam ei olnud võimalik. Hageja nõudeks on kostjalt 38 900 krooni väljamõistmine. Kostjal esineb põhivõlgnevus summas 20 000 krooni, intressivõlgnevus vastavalt lepingule summas 1000 krooni ning 17 900 krooni viivisvõlgnevus hagi esitamise seisuga. Kostja on laenulepingut tunnistanud, esitades kohustuse täitmiseks erinevaid kirjalikke ettepanekuid; osaliselt on kostja asunud ka võlgnevust tasuma. Kostja jättis oma lepingulise kohustuse tähtaegselt täitmata. Laenulepingu mittekohase täitmise tõttu on hageja kandnud täiendavat kahju, olles sunnitud võla sissenõudmiseks tegema kulutusi. Hageja on seisukohal, et ta on teinud endast oleneva kohtuvälise lahendi leidmiseks. Hageja on nõustunud hagi lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagiavaldus on esitatud läbivaatamiseks Viru Maakohtule ning seda tulenevalt lepingus kokkulepitud kohtualluvusest. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1; 82 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 sätestatule ja taotleb kostjalt kokku võlgnevuse katteks 38 900 krooni väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – poolte vahel sõlmitud laenuleping, Lõunalaenud inkasso poolt esitatud võlanõue, kostja ja Lõunalaenud vahel eposti teel peetud kirjavahetus, Lõunalaenud inkasso poolt esitatud viimane hoiatus, viiviste arvestus, maksekorraldus riigilõivu tasumisest summas 4000 krooni.

Kohtumenetluse käik Korraldava määrusega 23.03.2010 võttis kohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks hagiavalduses märgitud aadressile

(xxxx). Materjalid tagastati AS-i Eesti Post poolt märkusega, et antud aadressil asuvas korteris sees ei elata. Seejärel tuvastas kohus maksuameti elektroonilisest andmebaasist kostja deklareeritud elukoha aadressina xxxx. Nimetatud aadressil on hagimaterjalid vastu võetud edasiandmiseks kostjale. 13.08.2010 kohtule esitatud vastuses väitis kostja, et tegelikult ei ole ta ise hagejalt laenu saanud, vaid tema firma on võtnud hageja firmalt voodrilaudu 20 000 krooni väärtuses ilma käibemaksuta. Lepingut ega arvet ei tehtud. Hageja ähvarduste saatel olevat ta allkirjastanud lepingu, millega hageja pöördus kohtusse. Tagastatud on 5100 krooni ja tegelik võlgnevus on vaid 14 900 krooni, millist summat suudaks ta kustutada 500 krooni kaupa kuus. Hageja jäi 18.08.2010 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja selgituse kohaselt tegeleb tema firma küll voodrilaudade müügiga, kuid kohtule esitatud leping on sõlmitud kostjale antud laenu kohta. Tagastatud summa 5100 krooni on arvatud vastavalt lepingus kokkulepitud tagasimakse komponentide järjekorrale sissenõudekulude katteks. Võla tasumisega 500 krooni kaupa ei ole hageja nõus. Kohus määras hagi läbivaatamiseks kohtuistungil Rakvere kohtumajas 12.10.2010. Kostja nimetatud päeval kohtuistungile ei ilmunud; kostja poolt kohtukutse kättesaamise kohta andmed kohtul puudusid. Ka 09.11.2010 määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud; kutse oli kostjale kätte antud 13.11.2010. 17.12.2010 toimuvale kohtuistungile kostja ei ilmunud; väljastatud kohtukutse on kätte saadud 27.11.2010. Hageja taotleb kostja poolt 17.12.2010 kohtusse mitteilmumise tõttu tagaseljaotsuse tegemist ning hagi rahuldamist hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. Hageja kinnitab, et on kostjale laenu andnud hagiavalduses märgitud ulatuses. Kostja ei ole laenatud summat tagastanud ega ka hagejaga ühendust võtnud. Kostja tegevusalast ja tema tegelikest võimalustest hagejal ülevaade puudub. Vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele palub hageja tagaseljaotsuse tegemisel kostjalt välja mõista laenusumma 20 000 krooni, intress 1000 krooni ning ka hagiavalduses märgitud viivis, kokku summas 38 900 krooni. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kantud menetluskulu – hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 4000 krooni.

III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus tagaseljaotsus, gaseljaotsus sest TsMS § 410 kohaselt võib kohus hageja taotlusel kostja kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, ilmumata jätmisel lahendada asja sisuliselt, teha asjas tagaseljaotsuse või kohtuistungi edasi lükata. Kohtu hinnangul on kostjal olnud piisavalt aega kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja kohtusse ilmumiseks, mistõttu kohtuistungi veelkordset edasilükkamist ei pea kohus enam põhjendatuks. Kohtuistungile ilmumiseks väljastatud kohtukutse on kostja isiklikult vastu võtnud 27.11.2010. Kohtukutse väljastamisel hoiatas kohus kostjat TsMS § 410 alusel kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtusse ilmunud ega ka mitteilmumise põhjustest kohtule teatanud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud, mistõttu nende kordamist ei pea kohus vajalikuks. VÕS § 396 lg sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja esitatud andmetel ei ole kostja laenusummat lepingus sätestatud tähtaja jooksul tagastanud.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Poolte vahel sõlmitud laenulepingus oli kostja kohustunud tasuma laenu kasutamise eest intressi 1000 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kostja poolt põhistatud vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduses nõutud summa 38 900 krooni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja poolt kohtuistungil taotletud ja hageja poolt kantud menetluskuludeks on hagi esitamisel riigilõiv summas 4000 krooni. Summa vastab riigilõivuseaduses sätestatud määrale, mis kuulub tasumisele põhinõudelt kuni 20 000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; ja 632 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtuotsus jõustus 09. veebruaril 2011.a Nooremreferent

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.