2.Välja mõista ST (isikukood XXX) NS (isikukood XXX) kasuks 10 900 (kümme tuhat üheksasada) krooni.
3.Jätta rahuldamata NS hagi ST kahjuhüvitise 3630 krooni väljamõistmiseks.
4.Jätta hageja NS menetluskuludest 75 % kostja ST kanda ja 25 % N. S enda kanda. ST menetluskulud jäävad tema enda kanda.
5.Välja mõista ST NS kasuks menetluskulude katteks 2325 (kaks tuhat kolmsada kakskümmend viis) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
19.01.2010 NS esitas Harju Maakohtule hagi ST väljamõistmiseks.
14 530 krooni ja menetluskulude
Hagiavalduse kohaselt 19.09.2008 ostu-müügilepingu alusel hageja ostis kostjalt 3-kuuse isase chihuahua kutsika ja maksis tema eest 11 000 krooni. Koos kutsikaga anti hagejale kaasa 2 päeva jaoks spetsiaalne koeratoit , V. B raamat „Chihuahua ülalpidamine ja kasvatamine“, kutsika meetrika rebitav talong nr XXXja Lemmikloomapass XXX esimese vaktsineerimise ning kiibi kohta, mis on väljastatud Eestis. Kutsika päritolu tunnistuse lubas kostja üle anda hiljem, pärast vormistamist. 2008.a. oktoobrist algasid koera tagumisel paremal käpal krambid, millest hageja teavitas telefoni teel kostjat. Kostja rahustas hagejat, et kõik läheb mööda, kui lisada toiduratsiooni kohupiima jne. Aja möödudes krambihood sagenesid. Kutsikas ei lubanud puudutada oma paremat tagumist käppa, kompimisel oli see muutunud peenemaks kui vasak. Hageja helistas selle probleemiga korduvalt kostjale, kuid kostja jätkas hageja rahustamist, väites, et hageja muretseb asjatult, et seda tõugu kutsikatel sellist asja juhtub ja aja jooksul kõik möödub. 2009.a. veebruari algul sai hageja kätte koera päritolutunnistuse nr XXX, väljastatud XXXVene Künoloogia Föderatsiooni poolt, kus on märgitud: koera nimi MI XXI iz vek Šon, sünniaeg XXX ning märgis XXX. 2009 veebruaris-märtsis hakkas kutsikas nähtavalt haiget käppa hoidma ja hageja pöördus koeraga loomaarst Helen Lauri poole, kes soovitas näidata kutsikat dr P . 12.03.2009 tegi hageja koeraga visiidi ortopeedi juurde, uurimused ja röntgen näitasid, et koeral ei esine traumat, vaid tegemist on geneetilise haigusega, mis tuvastatakse spetsialistide poolt kohe peale koera sündi. Dr P seletas, et sellise diagnoosiga koera ei tohi müüa. Antibiootikumide ravi koerale ei mõjunud. 23.04.2009 käis koer operatsioonil, kuid arst ei andnud lubadust, et koer saab terveks. Lisaks tekkisid hagejal kahtlused koera tõu osas, kuna kutsika kasvades ei vastanud tema standardid chihuahua tõutunnustele. Dr P suuliselt kinnitas hageja kahtlusi. Koera tõu väljaselgitamiseks pöördus hageja spetsialistide poole, külastades Tallinnas 22.-23.augustil 2009 toimunud Rahvusvahelist koertenäitust „Balti võitja 2009“. Sellele võistlusel vaatas koera põhjalikult läbi rahvusvahelise klassi kohtunik AB ja hagejale väljastati Eesti Kennelliidu nimel dokument, et koer ei vasta chihuahua tõule ja ta on diskvalifitseeritud. Koer identifitseeriti kiibi numbri XXX järgi. 01.09.2009 pöördus hageja kostja poole kirjaliku pretensiooniga, milles tõi esile faktid selle kohta, et kostja poolt müüdud koer on geneetiliselt haige ja ei vasta chihuahua tõule, ning tegi ettepaneku viia 19.08.2009 ostu-müügilepingusse sisse muudatus kutsika hinna osas, alandades hinda 100 kroonini, samuti hageja tegi kostjale ettepaneku hüvitada koera ravimisega tekitatud materiaalne kahju 3630 krooni. 02.10.2009 saabunud vastuses kostja teatas, et oli kutsika ostu-müügitehingus üksnes vahendaja ja soovitas kahtlustega kutsika tõu osas pöörduda Venemaal elava koerakasvataja poole, kes kannab täit vastutust oma koerte eest. Kostja teatas, et on valmis hagejale tagastama ostu-müügi vahendamisel saadud komisjoni tasu 3500 krooni. Hageja ei ole Venemaa Künoloogia Föderatsioonilt saanud vastust oma 05.10.2009 saadetud palve teatada ametlikud andmed koera kohta, kellele on väljastatud XXXpäritolutunnistus nr XXX. Hageja sai ühendust päritolutunnistuses nr XXX märgitud koerakasvataja LJ, kes kinnitas,
et müüs ST 2008.a. augusti keskel chihuahua tõugu kutsika, kelle kehale oli paigaldatud märgis XXX; samal ajal S. T omandas teisi chihuahua tõugu kutsikaid teiselt koerakasvatajalt. L. J palvel hageja saatis talle fotod kutsikast, peale fotode läbivaatamist L. J telefoni teel kinnitas, et see ei ole sama koer, mille ta müüs kostjale. Samuti selgitas L. J Eestis tehtud ehhinokoki tõrje osas Lemmikloomapassi märgitud 01.08.2008 kinnituse kohta, et sellel ajal asus kutsikas veel tema juures Peterburis. Peale selle teadvat L. J , et temalt ostetud kutsika oli kostja saatnud Rootsi. 19.10.2009 pöördus hageja järjekordselt Eesti Kennelliitu, kus tema koera vaatas läbi Eesti Kennelliidu kohtunik IS, kes andis koerale nimega Šon, kiibiga XXX hinnangu, et tegemist on pigem ristandi kui oma tõu tõupuhta esindajaga. Lisaks 21.10.2009 vaatas loomakliinikus OÜ Interfarm loomaarst AA koera läbi, leidmaks tal märgist OMK 115. Sellist märgist koera kehal ei leitud. Koeral oli kiip nr XXX. Seega kostja poolt hagejale XXX Vene Künoloogia Föderatsiooni poolt väljastatud päritolutunnistuses nr XXX märgitud koera müümine ei vasta tegelikkusele: koera kehal puudub päritolutunnistuses märgitud märgis XXX, samuti erinevad Päritolutunnistuses XXXja Lemmikloomapassis XXXsünnikuupäevad. Lisaks puuduvad Vene Föderatsiooni meditsiinidokumendid, milliste alusel saab koera tuua üle riigipiiri Eestisse. Seega on ilmselge, et kostja müüs hagejale suguvõsanimestikuga chihuahua tõugu kutsikana mittepuhtatõulise ja geneetiliselt haige kutsika. Hageja palub kostjalt välja mõista enamtasutud ostuhind 10 900 krooni, koera geneetilise haiguse kõrvaldamisega seotud otsesed kulutused kokku 3630 krooni, koera läbivaatuse kulud märgise leidmiseks 100 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
29.06.2010 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et sõlmis hagejaga 19.09.2008 chihuahua tõukoera ostu-müügilepingu. Kostja sai koera müügiks tema omanikult, kes elab Venemaalt. Ostu-müügilepingus on märgitud, et ostjale (hagejale) tehti ettepanek ostu päeval kutsuda veterinaararst. See tähendab, et ostja oli maksimaalselt teavitatud oma võimalustest. Hageja seda võimalust ei kasutanud. Lepingu kohaselt hagejal oli 5 päeva jooksul õigus koer tagastada võimalusega vahetada või raha tagasi nõuda. Hageja seda ei teinud, kuigi oma pretensioonis ja hagis kirjutab, et oli kohe märganud, et koera tervislik seisund on halb. Kuna hageja kohe koera ei tagastanud, siis kostja ei saa enam kontrollida, milline oli olukord tegelikkuses, ehk oli koera seisundi halvenemises süüdi hageja ise, ebaõige ravi vms. Lepingus on märgitud, et kui ostja ei tagasta koera 5 päeva jooksul müüjale ja hakkab teda ise ravima, siis kõik ravikulud kannab ostja (hageja). Pärast seda tähtaega müüja ei vastuta koera seisundi eest, müüja ei vastuta varjatud puuduste eest, mida ei saanud avastada ja mida ei avastanud ka hageja koera ostu ajal. Kostja esitas koera hagejale koos kõigi dokumentidega, mis tõendavad koera tõugu. Kui hageja ostab nimelt chihuahua tõugu kutsika, tuleb eeldada, et hageja on juba tuttav selle tõuga ja teadis, mida konkreetselt soovis osta. Algselt koera tõug ei tekitanud hagejas kahtlusi, selliseid kahtlusi ei olnud ka kostjal. Kostja poolt on täidetud kõik lepingu tingimused. Hageja ei ole kasutanud õigeaegselt oma õigusi, mis talle lepingus olid võimaldatud ning seetõttu kostja ei vastuta hageja ees. Sellele vaatamata kostja ilmutas head tahet ja oli valmis kompromissi korras asja lahendamiseks tasuma hagejale 3500 krooni koera raviks tehtud kulutuste osaliseks kompenseerimiseks. Hageja kompromissist keeldumise korral kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 7 alusel kohus teeb otsuse kirjalikus menetluses, asja kohtuistungil arutamata. Menetlusse võtmise määruses selgitati pooltele õigust taotleda enda ärakuulamist. Pooled enda ärakuulamist ei taotlenud. Kohus määras pooltele tähtaja tõendite, taotluste, avalduste ja vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtulahendi teatavaks tegemise kuupäeva.
2.Hageja on esitanud kostja vastu ostu-müügilepingust tuleneva nõude. Hageja leiab, et kostja on lepingut rikkunud, sest müüdud koerakutsikas ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg 2 kohaselt loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
3.Hagiavaldusele lisatud 19.09.2008 koera ostu-müügilepingu (tl 21) kohaselt kostja müüjana müüs ja hageja ostjana ostis chihuahua tõugu isase koerakutsika nimega MIXXI vek ŠON, sünniajaga XXX ja registreerimisnumbriga XXX. Seega müüjana vastutab hageja ees just kostja. Eeltoodust tulenevalt ei oma asja lahendamisel õiguslikku tähendust kostja väide, et tema ostis kutsika Venemaalt koerakasvatajalt L. J lt. Kostja ei ole tõendanud ka oma väidet, et oli kutsika hagejale müümisel üksnes vahendajaks koerakasvataja ja hageja kui ostja vahel.
4.VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Hageja on esile toonud, et koeral esineb geneetiline haigus ning koer ei vasta tõutunnustele, milles kokku lepiti. OÜ IL 25.08.2009 tõendist nähtuvalt 12.03.2009 hageja pöördus esimest korda kliinikusse seetõttu, et koer on üle kahe nädala longanud paremat tagumist käppa. Loomaarst röntgenoloogiliselt tuvastas parema reieluu pähiku aseptilise nekroosi nähud ning diagnoosis koeral Perthes’i tõve. 23.04.2009 on longe süvenenud, konservatiivsele ravile ei allu, teostati operatsioon: parema reiepähiku resektsioon-artroplastika. 14.05.2009 postoperatiivsel kontrollil loomaarst tuvastas dünaamikas paranemise ja toetusfunktsiooni taastumise. Eelnevast järelduvalt oli operatiivne ravi edukas ning koer oli paranemas. Hageja ei ole esile toonud, milline oli koera tervislik seisund hagi esitamise ajal. Hageja hagiavalduses märgib, et loomaarsti sõnul on tegemist geneetilise haigusega, mis diagnoositakse koera sündimisel. Siiski on OÜ IL veterinaar pannud diagnoosi röntgenoloogilise uuringu tagajärjel. Kohtul puuduvad vastavad erialased teadmised, kuid on isegi tõukoerte puhul kaheldav, et geneetiliste haiguste esinemise kontrollimiseks vastsündinuid kutsikaid röntgenoloogiliselt uuritakse. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et tegemist on varjatud puudusega, mis avaldus pärast ostu-müügilepingu sõlmimist ning mille olemasolust ka kostja ei pidanud lepingu sõlmimise ajal teadlik olema. Lepingus on pooled kokku leppinud, et müüja ei vastuta varjatud puuduste eest, mida müüja ise ei võinud avastada. See puudutab ka aretusvigu (näiteks: hambad, karvakate, kehakuju, kasv), mis avalduvad kasvamise protsessis. Samuti tuleneb VÕS § 218 lg –st 3, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Hageja ei ole ära näidanud ega tõendanud, et kutsika haigestumine oleks põhjustatud müüjapoolsete kohustuste rikkumisest. Koera ostu-müügilepingus on fikseeritud, et hagejale pakuti lepingu sõlmimise päeval koera ülevaatamiseks veterinaari kutsumist. Seda võimalust hageja ei kasutanud. Kohus leiab, et juhul,
kui õige on hageja väide, et kutsikal esinenud geneetilise haigusega (seejuures hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et tegemist on geneetilise haigusega), mida on võimalik kohe koera sündides diagnoosida, oleks see tõenäoliselt olnud diagnoositav ka koera veterinaari poolt ülevaatamisel ostu-müügilepingu sõlmimise ajal. Õige on kostja väide, et ajaks, mil koera tervislikus seisundis ilmnesid kõrvalekalded, oli möödunud ostu-müügilepingus sätestatud viiepäevane tähtaeg, mille jooksul terviseprobleemide ilmnemise korral oli hagejal õigus koer tagastada müüjale ja nõuda koera vahetamist või raha tagastamist. Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt poolte kokkuleppele ei vastuta müüja vaidlusalusel kutsikal ilmnenud terviseprobleemide eest. Hageja ei ole märkinud, et koera tervislik seisund oli selline just müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või et kostja pidi teadma koera tervislikust seisundist, kuid ei avaldanud seda hagejale. Seega ei ole täidetud VÕS § 221 lg-s 1 sätestatud tingimused, et hageja saaks asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sellest sõltumata, et ta asja üle ei vaadanud. Eeltoodu alusel on lepinguga ja seadusega välistatud kostja vastutus koera tervisliku seisundi kui asja lepingutingimustele mittevastavuse eest ning hagejal ei ole õigust nõuda müüjalt koera ravimiseks tehtud kulutuste hüvitamist.
5.Asjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et koer ei vasta ostu-müügilepingus sätestatud tingimustele, sest tegemist ei ole puhtatõulise chihuahua kutsikaga. Nii nähtub Eesti Kennelliidu koertenäitusel „Balti Võitja 2009“ Tallinnas 23.08.2009 kohtunik AB hinnangust (tl 35) hageja isasele lühikarvalisele chihuahua koerale, et üle vaadatud koer kiibiga nr XXX ei vasta tõule, on väga suur, raske, pea ei vasta chihuahua tõu standardile, koer diskvalifitseeriti võistluselt. Samuti teostas koera ülevaatuse 19.10.2009 Eesti Kennelliidu kohtunik IS ja andis arvamuse, et isane lühikarvaline chihuahua koer MIiz XXI vek Šon, 16 kuune, on väga suurt kasvu isane koer, kelle pea ei ole piisavalt tõuline, valehambumus, ilme ei ole tõuline, silmades on otse vaadates näha palju silmavalget, koeral on liiga pikk seljajoon. Samas I. S märgib, et koeral on piisava pikkusega kael ja piisavalt sügav rindkere, jäsemed õige ehitusega ja heade nurkadega (millest ühtlasi võib järeldada, et pool aastat varem tehtud operatsioon ja ravi olid tulemuslikud ja koera tagumine parem jalg on täiesti paranenud). I. S annab arvamuse, et koer jätab mulje pigem ristandist kui tõupuhtast esindajast. Kostja ei ole hageja väiteid koera tõutunnustele mittevastavuse osas ümber lükanud ega esitanud mingeid vastupidiseid tõendeid. Eeltoodud tõenditega on kohtu hinnangul veenvalt tõendatud, et kostja poolt hagejale müüdud koer ei vasta tõutunnustele.
6.Kostja on hagejale müünud kutsika tõupuhta, suguvõsa nimestikuga chihuahua kutsikana. Kostja väidetel tõendavad seda koera kohta väljastatud ja hagejale üle antud dokumendid: Venemaa Künoloogia Föderatsiooni Päritolutunnistus (tl 27) ja lemmiklooma pass nr XXX. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud dokumentide õigsuses ja vormistamises just vaidlusaluse koera kohta on põhjendatud kahtlused. Koera ostu-müügilepingu sõlmimisel hageja sai kaasa Lemmiklooma passi ja koera meetrikatalongi. Nendel dokumentidel on koera sünnikuupäev erinev: passi järgi on koer sündinud 15.06.2008, meetrikatalongis on koera sünnikuupäevaks 18.06.2008, sama kuupäev on ka mitu kuud hiljem hagejale üle antud Päritolutunnistusel. Meetrikatalongil puudub info koeral olevale märgisele, kuid hiljem hagejale üle antud Päritolu tunnistuse järgi on koeral märgis XXX, seejuures on mõlemad dokumendid koostatud Venemaa Künoloogia Föderatsiooni poolt. Koera märgise numbrile XXX on viidatud ka ostumüügilepingus. OÜ IL21.10.2009 tõendist (tl 53) nähtuvalt vaidlusalusel koeral tõutunnistusel näidatud tätoveeringut XXX kehal näha ei ole, olemas on mikrokiip number XXX. Kostja ei ole lükanud ümber hageja väiteid, et koera kohta puudub dokumentatsioon, mis tõendaks, et kostja tõi koera Venemaalt Eestisse. Samuti ei ole kostja tõendanud, et Päritolutunnistus ja meetrikatalong on koostatud just hagejale müüdud isendi kohta. Eeltoodu alusel on põhjendatud kahtlus, et kostja pidi olema teadlik, et tegemist ei ole päritolutunnistuses (tõutunnistuses) nimetatud puhtatõulise isendiga.
7.VÕS § 220 lg 1 sätestab ostja kohustuse teatada asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimusele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu (VÕS § 221 lg 3). Põhja Ringkonnaprokuratuuri 16.07.2009 teatisest kriminaalmenetluse alustamata jätmisest nähtub, et hagejal oli kahtlus kutsika tõupuhtuse osas juba 2009.a. aprillis, mil seda kahtlust kinnitas ka dr P . Hageja valis oma õiguste kaitsmiseks esialgu kriminaalmenetluse ja esitas kuriteo teate. Alles Põhja Ringkonnaprokuratuuri 16.07.2009 teatisest selgus hagejale vajadus kaitsta oma õigusi tsiviilkohtumenetluse korras. Hageja sai kinnituse, et talle müüdud kutsikas ei vasta chihuahua tõutunnustele, 28.09.2009, kui kutsika vaatas üle vastava ala spetsialist – koertenäituse kohtunik. Pretensiooni hageja esitas kostjale 01.09.2009. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et hageja teatas kostjale asja lepingutingimustele mittevastavusest VÕS § 220 lg-s 1 sätestatud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või teada saama pidi.
8.Kuivõrd kutsika kui elusolendi parandamine või asendamine ei ole võimalik, tuleb kostja kui müüja lugeda ostu-müügilepingut oluliselt rikkunuks (VÕS § 223 lg 1). VÕS § 101 lg 1 p 5 alusel on hagejal õigus nõuda hinna alandamist. Kui ostja ka ei teatanud müüjale puudustest VÕS § 220 lg 1 kohaselt, kuid teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja VÕS § 220 lg 3 teise lause kohaselt siiski alandada ostuhinda või nõuda kahju (välja arvatud saamata jäänud tulu) hüvitamist. VÕS § 221 lg 1 p 2 järgi võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Kohus leiab, et olukorras, kus kutsika kohta koostatud dokumentatsioon tekitab põhjendatud kahtlusi, et see on koostatud teise koera kohta ning kostja poolt hagejale müüdud koer ei vasta tõutunnistuses märgitud tõu tunnustele, on kohtu hinnangul põhjendatud seisukoht, et kostja pidi olema teadlik, et koer ei ole puhtatõuline. Asjas esitatud tõenditest järelduvalt ilmnesid koera segaverelisuse tunnused kutsika kasvades. Põhjendamatu on kostja väide, et hageja pidi olema tõupuhtuses veendunud pelgalt seetõttu, et teadis, et tahab just chihuahua kutsikat. Hagile on lisatud orderi kviitung (lk 22) selle kohta, et hageja eraisikuna tasus kutsika hinna 11 000 krooni FIE S. T . TsMS § 405 lg 1 p 8 alusel kohus kogus tõendeid omal algatusel ja sisestas FIE ST I otsingumootorisse. Päringu vastustest nähtuvalt FIE ST tegevus on seotud lemmikloomadega, muuhulgas on Internetis andmed ST kui chihuahuade kasvataja kohta. Seega, erinevalt hagejast, olid kostjal eriteadmised chihuahuadest.
9.Kohus leiab, et hageja hinnaalandamise nõue on põhjendatud. Kuna hinna alandamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohutuste vahel, siis tuleb hinna alandamisel arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet. Võlaõigusseaduse § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasutavat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Riigikohus on otsuses 3-2-1-131-05 märkinud, et eeltoodut saab väljendada valemina: alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) x lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus). VÕS § 112 lg 1 teise lause järgi määratakse kohase ja mittekohase täitmise väärtused kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, siis vastavalt VÕS § 112 lg 1 kolmandale lausele otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
Tõupuhta (suguvõsanimestikuga) koera hinnaks on pooled kokku leppinud 11 000 krooni. Segaverelise koera saanuks varjupaigast ka ilma rahata, sellisel koeral kui perekonnaliikmel ja sõbral on eelkõige rahasse ümberarvestamatu emotsionaalne väärtus. Tõukoera kui kauba väärtuse määrab just tõupuhtus, hageja soov oli saada ja lepinguesemeks oligi tõupuhas chihuahua kutsikas. Tänaseks on selgunud, et tegemist on segaverelise koeraga. Eeltoodud valemi kohaselt on segaverelise koera kui puudusega kauba hinnaks 0 krooni. Hageja hindab puudusega koera hinnaks 100 krooni. Kohtu hinnangul on selline hind aktsepteeritav ja mõistlik. Seega on põhjendatud hinna alandamine summas 10 900 krooni. VÕS § 112 lg 3 alusel hageja võib nõuda kostjalt ülemäära tasutud hinna tagastamist. Kohus rahuldab selles osas hagi.
10.Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 10 900 krooni. Kohus jätab rahuldamata kahju hüvitamise nõude koera ravikulude hüvitamise osas summas 3630 krooni.
11.TsMS § § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 75 % ulatuses ning sellest tulenevalt jätab menetluskulud 75 % ulatuses kostja kanda ja 25 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus määras pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. 30.11.2010 avalduses hageja taotleb kostjalt menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 3000 krooni, lisaks hagis nimetatud märgise leidmiseks koera läbivaatamise kulule 100 kroonile. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Märgise leidmiseks koera ülevaatamise kulu on käsitatav dokumentaalse tõendi saamise kuluna, mis on asja läbivaatamise kuluks TsMS § 143 p 2 mõttes (mitte kohtumenetluse ajal tekkinud vajalik kohtuväline kulu, nagu hageja viitab). Kohus mõistab vastavalt menetluskulude proportsionaalsele jaotusele kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 2325 krooni. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. Kuna kostja menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei taotlenud, jäävad kostja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.