Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-10-21661

2-10-21661 07.05.2010. a esitas hageja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja hagiavalduse kostjate vastu lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 171 717,01 krooni /tlk 4-21/. 21.05.2010. a määrusega keeldus Harju Maakohus esitatud hagiavaldust menetlusse võtmast ja andis käesoleva tsiviilasja kohtualluvuse järgi üle Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale /tlk 22-23/. 23.09.2010. a määrusega võttis Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjaid kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale 1 allkirja vastu üle antud 24.09.2010. a ja kostjale 2 12.10.2010. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 07.05.2010. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostjad hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 8/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist kostjate poolt summas 171 717,01 krooni, so vara jääkmaksumus liisingulepingu ülesütlemise seisuga summas 143 126,02 krooni ja liisingulepingust tulenevate tasumata lepingumaksete osa summas 28 590,99 krooni. Hageja on kohtule esitanud: ärakirja 09.04.2008. a käenduslepingust nr * /tlk 10-11/; ärakirja liisingulepingust ja maksegraafikust nr * /tlk 12-16/; ärakirja vara vastuvõtuaktist nr * /tlk 17/; ärakirja liisingulepingu nr * 27.11.2009. a ülesütlemise teatest /tlk 18-19/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud tõenditega tõendatud ja hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt

2-10-21661 täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda. VÕS § 363 p 3 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 367 lg 1, 2 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1, 2 ja 3 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kui käendus on antud kohustuse tagamiseks, mis ei seisne raha maksmises, siis loetakse, et käendatud on kahjuhüvitise maksmise kohustust kohustuse rikkumise juhuks. Muus osas kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostjate poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel

2-10-21661 kostjatelt Alexei Startsev'ilt ja Radmila Malofejeva'lt solidaarselt hageja AS-i Nordea Finance Estonia kasuks välja mõista kokku 171 717,01 krooni, millest 143 126,02 krooni on liisingulepingu nr * alusel üle antud vara, so VOLKSWAGEN PASSAT registreerimismärgiga 337MFL (tehasetähis WVWZZZ3CZ6P009285) jääkmaksumus ja 28 590,99 krooni liisingulepingu tasumata maksete võlgnevus. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses taotlenud määrata hageja menetluskuludeks hageja poolt tasutud riigilõiv summas 17 500 krooni /tlk 8-9/. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 17 500 krooni, mille tasumist on kohus kontrollinud 24.09.2010. a. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulu, milleks on tasutud riigilõiv kogusummas 17 500 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.