Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.detsember 2010.a Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-25678
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Marec Kuurmaa vastu 6 512.96 krooni nõudes
Hagihind
5360.00 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040 Hageja volitatud esindaja jurist Silva Kark, Rakvere 5 Jõhvi Kostja: Marec Kuurmaa, isikukood xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, lepingujärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx, rahvastikurgestri järgne elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
16.detsembril 2010.a kirjalikus eelmenetluses
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2.Välja mõista Marec Kuurmaa’lt Swedbank AS kasuks 6 512.96 (kuus tuhat viissada kaksteist krooni ja 41 senti) krooni, sealhulgas põhiosa 5360.00 krooni, tasumata intress 638.30 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 514.66 krooni. 3.Välja mõista Marec Kuurmaa’lt Swedbank AS kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel muutunud sissenõutavaks, alates 29.05.2010.a. kuni põhinõude, 5 360.00 krooni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). 4.Välja mõista Marec Kuurmaa’lt Swedbank AS kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 1950.00 (üks tuhat üheksasada viiskümmend ) krooni. Marec Kuurmaa’l tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni. 5.Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus 1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-25678 kannab kostja täies ulatuses. 2.Hageja menetluskulu on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagi esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv kokku summas 1950.00 krooni. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pank AS või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbangas viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Alates 1.jaanuarist 2011.a tuleb kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole 1022034799018 AS SEB Pank, 221013921094 Swedbank AS, 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või 17001577198 Norde Pank, viitenumber 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostja emale allkirja vastu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Kohtu tuvastaud asjaolud ja põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. 26.05.2008 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxxxxxxxxxxxxxxx (edaspidi leping) summas 10 000.00 krooni intressimääraga 23% aastas tagastamise tähtajaga 16.06.2009.a. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 16.kuupäeval summas 954.91 krooni. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksetega
võlgnevusse alates 16.01.2009 ning sellest ajast kuni 16.06.2009.a. kostja laenu täies ulatuses ei maksnud, olles viivituses 6 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. 16.06.2009.a. lõppes laenu tagastamise lõpptähtpäev. Nimetatud asjaolu annab tunnistust, et kostja rikkus lepingust tulenevaid omapoolseid rahalisi kohustusi. Kostja endale võetud kohustusi vabatahtlikult ei täitnud ja hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse. Kostjal on hageja ees lepingust tulenevalt põhivõlga (tagastamata krediidisumma) 5360.00 krooni ja tasumata intresse 638.30 krooni . Hageja nõue tagastamata krediidisumma ja tasumata intressi saamiseks hagis nõutud ulatustes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevat raha maksmise kohustust summas 5360.00 krooni tähtaegselt, viivitas kostja selle kohustuse täitmisega ning hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist ja seda ka lepingus kokkulepitud määras. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale viiviseid kokku summas 514.66 krooni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates hagi esitamise kuupäevast, s.o. 29.05.2010 TsMS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivust 750.00 krooni ja hagivalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 1200.00 krooni . TsMS § 144 p 7 kohaselt menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hagiavaldus on esitatud enne ühe kuu möödumist, mistõttu tuleb maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv arvata hageja menetluskulude hulka. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulu 1950 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.