Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

29.06.2010. a esitas Larissa Urbanik Tartu Maakohtule hagi KÜ Põhja 2 vastu töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamise nõudes ja keskmise palga nõudes töölt sunnitud puudumise aja eest. Hageja esitas 12.04.2010. a Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni Tartu Töövaidluskomisjonile avalduse kostja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon tunnistas oma 19.05.2010.a. otsuses töölepingu ülesütlemise kostja poolt 22. märtsil 2010 tühiseks ja lõpetas hageja töölepingu TLS § 107 lg 2 kohaselt 26.03.2010. a. Töövaidluskomisjon mõistis kostjalt välja hüvitise hageja kasuks ühe keskmise kuupalga ulatuses summas 1645 krooni ja puhkusehüvituse 383,80 krooni. Hageja esitas töövaidluskomisjoni 19.05.2010. a otsuse peale hagi järgnevatel põhjustel. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud Tööleping nr 2 alates 16.10.2008. a. Tööleping oli sõlmitud kaheks aastaks. Hageja töötas kostja juures kojamehena, kuupalgaks oli 1 645 krooni kuus bruto. 22.03.2010. a sai hageja ülesande koristada ära suured lumehunnikud. Märtsi kuu jooksul puhastati katus kostja juures ja maja ees tekkisid suured lumehunnikud, mis hakkasid jäätuma. Hageja, kes töötab lepingu kohaselt 2 tundi päevas, ei saanud füüsiliselt ise suuri lumehunnikuid ära koristada mitte 2 päeva ega 5 päeva jooksul. Peale seda samal päeval oli hagejale antud teine ülesanne, mis seisnes linna territooriumi koristamises – koristada ära sügisel raiutud puuoksad, mis olid lumme sisse külmunud märtsi lõpuks. Selle ülesandega ei saanud hageja samuti füüsiliselt hakkama. Teatist 26.03.2010. a KÜ Põhja 2, mille sai hageja, ei saa lugeda ülesütlemisavalduseks, kuna puudub sisuline alus. Teatises ei ole märgitud kas ja kuidas sellised rikkumised olid põhjustatud hageja poolt. Kui arvestada seda teatist hoiatusena, siis puudub ka hoiatuse eesmärk – tööandja peab andma mõistliku aja töötajale oma käitumise muutmiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

Kostja ei võtnud oma 03.08.2010. a vastuses hagi õigeks. Kostja vaidles hagile vastu järgnevatel põhjustel. Okste raiumine toimus veebruari ja märtsikuus 2010. aastal (06.02.2010 toimus esimene puude raiumine ning suuremate okste äravedu, 08.03.2010.a., 13.03.2010.a. ja 26.03.2010.a toimus veel puude raiumine ning suuremate okste äravedu). Siit tekib kostjal küsimus, et kui okste koristamiseks nii kostja kui ka linna maalt oli periood veebruarist märtsini ning kojamehe ülesannete hulka kuulub välisterritooriumi korrashoid, siis miks hageja ei alustanud kohe peale suurte okste äravedu väiksemate okste koristamist, arvestades asjaoluga, et kohene koristamine oleks vältinud okste väidetavat kinnikülmumist. Peale hagejaga töölepingu lõpetamist sõlmiti uue inimesega tööleping kojamehe ülesannete täitmiseks ning uus kojamees koristas kõik hageja poolt koristamata jäetud oksad, mis ei olnud tegelikult külmunud, ning prahi ära. Katuse puhastamine toimus kolmes järgus käesoleva aasta veebruaris – 05.02.2010. a, 19.02.2010. a ning 21.02.2010.a. arvestades katuse puhastamise vahele jäänud ajavahemikke ning ka seda, et 22.03.2010. a olid katusepuhastamisest tekkinud lumehunnikud veel koristamata tekib küsimus, et miks hageja ei olnud lumehunnikute koristamisega varem tegelema hakanud, arvestades seda, et see kuulub tema tööülesannete hulka. Kostja ei ole kunagi eeldanud, et need hunnikud koristatakse ja lükatakse hageja poolt ära ühe päevaga, kuid 2 tundi päevas tööd tehes peaksid hunnikud vähenema (isegi arvestades juurde sadanud lund) kuu ajaga siiski märgatavalt. Kostja korduskoosoleku protokollis nr 3, 22.10.09 päevakorrapunktis 5 tehti hagejale märkus halvasti koristatud majaümbruse pärast (riisumata lehed majaümbruses). 08.01.2010. a olid lumest koristamata Põhja pst 2 3. ja 4. trepikodade teerajad. Antud tegevusetuse eest tegi esinaine hagejale suulise hoiatuse, helistades hagejale pärast Põhja 2 majaelanikelt tulnud kaebusi. KÜ Põhja pst 2 majaelanikud on palunud kojamehel libeda pärast puistata liiva treppide peale, mille peale hageja vastas, et elanikud võiksid ise näiteks trepikoja esise soolaga üle puistata. Kostja väitel on hageja rikkunud kohustust liivatada talvel treppe ning tegeleda lumekoristusega.

on vahepeal maksnud hagejale töövaidluskomisjoni poolt välja mõistetud ühe kuu töötasu suuruse hüvitise, jäi hageja nõudeks kahe kuu töötasu suurune hüvitis.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Töölepingu seadus (TLS) § 88 lg 1 p 3 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Tööleping nr 2 punkti 1.5 järgi on töötaja ülesandeks aastaringsed tööd: igapäevase välisterritooriumi, trepikodade ja linna poolt määratud territooriumi korrashoid, prügikonteineri ümbruse koristamine, riigilipu ja Tartu linna lipu heiskamine ja mahavõtmine vastavalt selleks ettenähtud päevadel. Suvel vajadusel muruniitmine, sügisel lehtede riisumine, lendprahi korjamine ja talvel lume rookimine ning kõnniteede ja treppide liivatamine. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et hageja jättis katuse puhastamisel lumest maja ette tekkinud lumehunnikud mõistliku aja jooksul koristamata. Samuti pole vaidlust selle üle, et hageja jättis puuoksad koristamata. Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas hagejal oli võimalik etteantud aja jooksul puuoksad maja juurest koristada. Puude raiumised toimusid 06.02.2010. a, 08.03.2010. a, 13.03.2010. a ja 26.03.2010. a. Tunnistaja Vitali Kotkin ütles, et hageja ei oleks suutnud koristada suuri oksi, sest oksi oli territooriumil palju. Samas ütles tunnistaja, et kuu lõpuks olid oksad koristatud. Seega suutis uus kojamees oksad ära koristada. Kuna uus kojamees suutis oksad ära koristada, võib eeldada, et ka hageja oleks hea tahtmise juures saanud oksad edukalt ära koristada. Tunnistaja hinnangu, et hagejal polnud võimalik etteantud aja jooksul oksi koristada, muudab väheusaldusväärseks asjaolu, et tunnistaja ei andnud täpseid andmeid okste äravedamise kohta. Tunnistaja ütles, et ta ei näinud, kuidas ja kelle poolt suured oksad ära veeti. Samas ei andnud tunnistaja konkreetset vastust küsimusele, kas ja millal veeti suured oksad maja juurest ära. Eelnevatele asjaoludele tuginedes leiab kohus, et hageja rikkus oma töökohustusi ka okste vedamata jätmisega maja juurest. Hageja jättis 08.01.2010. a lumest koristamata Põhja pst 2 maja 3. ja 4. trepikodade teerajad. Samuti jättis hageja 2009. a sügisel riisumata lehed. Eelnevatest asjaoludest tulenevalt võib öelda, et hageja rikkus oma töökohustusi kostja ees ja seetõttu oli kostjal olemas põhjus hagejaga töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Enne töölepingu erakorralist ülesütlemist TLS § 88 lg 1 p 3 järgi tuleb teha töötajale hoiatus töökohustuste rikkumise eest. 22.10.2009. a üldkoosoleku protokolli

punktist 5.1 ilmneb, et kostja tegi hagejale hoiatuse majaümbruse halva koristamise pärast, mis seines lehtede riisumata jätmises. KÜ Põhja 2 juhatuse protokolllist nr 1 26.03.2010. a, mis selgitab hagejaga töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjuseid, on näha, et 08.01.2010. a tegi kostja suulise hoiatuse 3. ja 4. trepikodade teeradade lumest koristamata jätmise pärast. Samuti lähtub protokollist, et 22.03.2010. a tegi kostja hagejale märkuse puuokste koristamata jätmise pärast ja kostja andis hagejale viis päeva aega puuokste koristamiseks. Kostja ütles hagejale, et kui ta ei soovi tööd teha, las esitab töölt lahkumisavalduse. 22.10.2009. a ja 08.01.2010. a tehtud hoiatusi ei saa töölepingu erakorralise ülesütlemise hoiatustena käsitleda, sest nendest hoiatustest töölepingu erakorralise ülesütlemiseni on vastavalt viis kuud ja kaks pool kuud ja kummalgi korral pole seetõttu töölepingut üles öeldud mõistliku aja jooksul pärast hoiatuse tegemist. 22.03.2010.a tehtud hoiatust saab lugeda töölepingu erakorralise ülesütlemise hoiatuseks, sest neli päeva pärast seda hoiatust ütles kostja töölepingu hagejaga üles. Kostja ei teinud aga hoiatust korrektselt, sest ta ei sidunnud puuokste koristamata jätmist kostja poolt nõutud tähtajaks hagejaga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemisega kostja poolt. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tagantjärele polnud õige, sest töölepingu ülesütlemise näol on tegemist isiku jaoks koormava tagajärjega, mida ei saa kohaldada tagasiulatuvalt. Kõige varem sai kostja lõpetada hagejaga töölepingu erakorralise ülesütlemisteate andmise päeval 26. märtsil 2010. a. TLS § 97 lg 2 p 1 järgi peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis tööaastat. TLS § 97 lg 3 järgi võib tööandja käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Arvestades asjaoluga, et lisaks katuse puhastamise tõttu maja ette tekkinud lumehunnikute ja puude raiumise ja laasimise tõttu tekkinud puuokste koristamata jätmisele ei teinud hageja korralikult igapäevast lumerookimist ja libedusetõrjet, oli mõlema poole huve arvestades põhjendatud töölepingu erakorraline ülesütlemine päevapealt. Igapäevase ebakvaliteetse lumerookimise ja libebusetõrje tõttu kojamehe poolt rikub korteriühistu heakorraeeskirjast tulenevat kohustust rookida kortermajaesine lumest puhtaks ja teha kvaliteetset libedusetõrjet, mistõttu võib korteriühistu saada linnalt väärteomenetluse korras trahvi heakorraeeskirjade rikkumise eest. Lisaks ähvardavale trahvile seab ebakvaliteetne lumerookimine ja libedusetõrje ohtu kortermaja ees liikuvate inimeste tervise, sest libedal ja lumisel kortermaja esisel teel võib kukkuda ja kukkumise tagajärjel võivad tekkida luumurrud. Eelnevatel põhjustel ei saa korteriühistult mõistlikult eeldada, et ta jätkaks etteteatamistähtaja lõpuni töölepingut kojamehega, kes ei roogi vajadusel lund ega tee vajadusel libedusetõrjet. Ülesütlemisteade pole korrektselt vormistatud, sest ülesütlemisteates on ära toodud töölepingu lõpetamise põhjused, aga pole ära näidatud töölepingu seaduse sätet, mille alusel kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles. TLS § 95 lg 2 järgi peab tööandja ülesütlemist põhjendama. TLS § 95 lg 3 järgi ei mõjuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Seega on hagejaga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemine kostja poolt kehtiv hoolimata sellest, et kostja rikkus ülesütlemisteates töölepingu lõpetamise aluseks oleva töölepingu seaduse sätte märkimata jätmisega erakorralise ülesütlemise põhjendamise kohustust. TLS § 109 lg 1 järgi maksab tööandja töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lg 2 sätestatud juhul. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kuna kostja on rikkunud hoiatuse ja ülesütlemisteate vormistamise nõudeid, leiab kohus sarnaselt töövaidluskomisjonile, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine ja tööleping tuleb TLS § 107 lg 2 alusel lugeda lõppenuks töötaja algatusel alates 26.03.2010. a. Kuna töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks hagejaga oli mõjuv põhjus ja kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine ainult töölepingu seaduses sätestatud vorminõuete eiramise tõttu hoiatuse ja ülesütlemisteate koostamisel, tuleb tööandjalt töötaja kasuks seoses erakorralise ülesütlemise tühisusega

väljamõistetavat hüvitist vähendada ja kostja peab hagejale maksma hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Eelnevatest asjaoludest lähtudes leiab kohus, et hageja nõue kahe kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise saamiseks lisaks töövaidluskomisjoni poolt välja mõistetud ühe kuu keskmise töötasu suurusele hüvitisele pole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Larissa Urbanik.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.