Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas lõpetada. lõpetada. Kohtu poolt kinnitatud kompromissileping kehtib täitedokumendina ja kuulub viivitamatult iivitamatult täitmisele.

Edasikaebe kord Vastavalt TsMS § 661 lg 4 sätestatule on poolte kokkuleppel kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õigus välistatud ning määrus jõustub selle kättetoimetamisest alates. alates. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 21.07.2009 esitas A K Viru Maakohtusse hagi K S`i vastu 21.10.2003 poolte vahel sõlmitud kinkelepingust taganemise ja lepingu alusel üleantu (korteriomand registriosa nr xxxx, aadressil xxxxx) tagastamise ja hüpoteegi kustutamise kohustamise nõudes. Hagiavaldusele oli lisatud taotlus menetlusabi saamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja esitanud notari kaudu kostjale avalduse 21.10.2003 poolte vahel sõlmitud kinkelepingust taganemiseks, kuid kostja ei olnud avalduses märgitud päeval (20.07. 2009) notari juurde ilmunud ega asjaõiguslepingut korteriomandi hagejale üleandmiseks ning omandil oleva hüpoteegi kustutamiseks sõlminud. Hageja elas nimetatud korteris ning soovis kinkelepingust taganeda, põhjendades kinkelepingust taganemist kostjapoolse käitumisega tema suhtes ning tuginedes oma nõudes õiguslikult VÕS § 188 ja 189 sätestatule.

Kohtumenetluse käik 30.07.2009 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja avalduses ja menetlusabi taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 03.09.2009 andis kohus hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning nimetatud tähtaega pikendati veel hageja esitatud taotluste alusel. Hageja jäi kohtule esitatud hagiavalduse juurde, mistõttu kohus, olles kontrollinud menetlusabi andmise aluseks olevaid asjaolusid, võimaldas hagejale menetlusabi, vabastas teda täielikult ettenähtud ulatuses riigilõivu tasumisest ja võttis hagiavalduse menetlusse. Kostja oma kirjalikus vastuses hagiavaldusele selles esitatud nõudeid ei tunnistanud, leides, et kinkelepingust taganemiseks puuduvad VÕS § 268 lg 1, 267 lg 1-3 ja 270 lg 1 sätestatud alused. Kostja märkis ka, et kinkelepingu objektiks olev korter kingiti hageja poolt temale, kuna hagejal endal puudusid vahendid korteri remontimiseks. Kostja väitel teostati remont hagejaga kooselu ajal kostja vahendite arvel. Hageja asus kooselu lõppedes korterisse elama kostja nõusolekuta ning on kommunaalteenuste eest tasumata jätmisega tekitanud korteriühistu ees võlgnevuse. Kostja soovis, et hageja vabastaks korteri. 30.04.2010 toimunud eelistungil pidasid pooled võimalikuks asja lahendamist kokkuleppel. Korteri osas esinenud kommunaalkulude võlgnevused olid selleks ajaks kustutatud ning kostja nõustus korteriomandi tagastamisega hagejale juhul, kui hageja hüvitab talle remondiga seotud kulud. 30.07.2010 eelistungil palusid pooled täiendavalt aega remondikulude maksumuse osas kokkuleppe saavutamiseks. 30.08.2010 korraldava määrusega rahuldas kohus hageja taotluse kohtuistungi (31.08.2010) edasilükkamiseks, võimaldades jätkata läbirääkimisi kompromissilepingu sõlmimiseks. Pooled teatasid ka kohtuväliselt asja lahendamiseks notari juures kokkulepitud ajast - 03.09.2010. Poolte vahel kohtuväliselt lepingu sõlmimise võimatusest tulenevalt määras kohus hagi läbivaatamiseks kohtuistungil. 15.12.2010 toimunud kohtuistungil jõudsid pooled käesoleva kohtuvaidluse lahendamise osas kompromissile,mille esitasid kirjaliku kompromissilepinguna kohtule kinnitamiseks. Vastavalt saavutatud kompromissile on kostja nõustunud talle kuuluva korteriomandi reg.-osa numbriga xxxx asukohaga xxxx ise vormistama hageja nimele juhul, kui hageja hüvitab talle remondikulude katteks 50 000 krooni. Hageja on kohustunud hüvitama kostjale remondiga seotud kulud nimetatud summas hiljemalt 30.aprilliks 2011 ning kostja omakorda on

kohustunud vormistama korteriomandi hageja või hageja poolt nimetatud kreeditori nimele 15 kalendripäeva jooksul hageja poolt kokkuleppes märgitud summa ülekandmise järel. Pooled on leppinud kokku, et asjas kantud kulud jäävad kummagi poole enda kanda. Seoses kompromissi sõlmimisega palusid pooled see kohtul vastu võtta ning esitatud kujul kohtu poolt määrusega kinnitada, lõpetades ühtlasi asjas menetluse. Pooled avaldasid ka kohtus, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.

Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte esitatud kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss nende poolt ka täidetav. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtuistungil selgitas kohus pooltele vastavaid õiguslikke tagajärgi ja need olid pooltele arusaadavad. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.

Menetluskulude jaotus Hagi esitamisel on hageja talle kohtu poolt menetlusabi andmise korras täielikult vabastatud hagilt ettenähtud riigilõivu tasumisest. Muud menetluskulud jäävad asjas poolte endi kanda. TsMS § 661 lg 2 kohaselt on menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kohus poolte kokkuleppel määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtumäärus jõustus 21.detsembril 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.