Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja. Asjaolud ja hageja nõue R OÜ esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. 16.06.2009.a tehti võlgnikule makseettepanek, mis on kätte toimetatud 19.06.2009.a. 30.06.2009.a on võlgnik makseettepanekule esitatud vastuväite. 15.10.2009.a määrusega andis kohtunikuabi asja hagimenetluses jätkamiseks üle kohtunikule. 27.10.2009.a jõudis tsiviilasi kohtunikule menetlemiseks. 12.11.2009.a. esitas R OÜ Harju Maakohtule hagi VN vastu võla 1723,70 krooni, leppetrahvi 304,00 krooni, viivise põhivõlgnevuselt summas 1288,00 krooni, viivise meeldetuletustasudelt 131,70 krooni, jooksva viivise 0,2% päevas leppetrahvilt alates 13.11.2009.a. kuni nõuetekohase täitmiseni, jooksva viivise kohtukuludelt 13.11.2009.a. kuni nõuetekohase täitmiseni väljamõistmiseks. Kostja vastus Kostja esitas kohtule kirjalikud vastuväited, milles teatas, et kostja hagi ei tunnista ja palub kohtu vähendada viivist kohtupoolsel äranägemisel. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hageja ja kostja seisukohtadega ja toimiku materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ja hageja sõlmisid 20.12.2008.a. laenulepingu, mille alusel kostja laenas hagejalt 6000 krooni tähtajaga 6 kuud ja kohustusega tagastada laen koos laenulepingutasuga (intress) 4050 krooni kuue kuu jooksul (tl 26-45). Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja vastuväite kohaselt on kohtutäitur juba kostjalt kinni pidanud 8000 krooni. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse

rikkumise korral kohustuse täitmist. Hageja leiab, et kostja on jätnud oma kohustuse laenusumma tagasi maksta täitmata, mistõttu on ta kohustust rikkunud. Kohus nõustub hagejaga. Kostja tõendeid, millest nähtuvalt kostja on kogu võlgnevuse hagejale tasunud, kohtule esitanud ei ole. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohtule esitatud lepingust nähtub, et pooled on lepingu p 8.2.1 kokku leppinud viivise määras 0,75 % tasumata laenusummalt päevas. Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt summas 1288,00 krooni, viivist meeldetuletustasudelt 131,70 krooni ning jooksvat viivist 0,2% päevas leppetrahvilt alates 13.11.2009.a. kuni nõuetekohase täitmiseni. Kostja on palunud viivist vähendada kohtul kohtu äranägemisel, kuna kostja on töötu ja sissetulekud kostjal puuduvad. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt viivise väljamõistmine kuni põhivõlgnevuse suuruseni, s.o. 1723,70 krooni. Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 3 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kahju hüvitamist. Hageja 177 krooni suurune kulude hüvitamise nõue põhineb lepingu p-le 8.3.1 ja hinnakirja punktile 10.1., mille kohaselt väljastatud meeldetuletuse tasu (leppetrahv) on kokku 354 krooni (tl 36). Kostja viivitas kohustuse täitmisega, hageja väljastas 24.04.2009. a ja 25.05.2009. a kostjale kirjaliku meeldetuletuse. Seega tuleb kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamiseks 354 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Piret Randmaa Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.