2-06-1891
Määruse tegemise aeg ja koht
13. detsember 2010, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
R A avaldus täitemenetluse peatamiseks
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja:
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Avaldaja esitas kohtule avaldused täitemenetluse peatamiseks täiteasjades nr 167/2008/1175 ja 167/2008/1176. Viru Maakohtu 15. novembri 2010 kohtumäärusega jättis kohus avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks – riigilõivu tasumiseks. Avaldaja kohtu määratud tähtaja jooksul avalduse puuduseid ei kõrvaldanud.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus tuvastas, et kohtule esitatud avalduselt ei ole tasutud riigilõivu. 1(2)
Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt, kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus vaatab täitemenetluse peatamise avalduse läbi hagita menetluses. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 2 ja 22 kohaselt, avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestamata hagita asjas tasutakse riigilõivu 1000 krooni. Avaldus esitamisel täitemenetluse peatamiseks tuleb tasuda riigilõivu 1000 krooni. Avaldaja on esitanud ühes avalduses kaks erinevat hagita menetluse avaldust, s.o avaldaja taotleb kahe erineva täiteasja peatamist. Seega tuleb kahelt avalduselt tasuda riigilõivu kokku 2000 krooni. Vastavalt TsMS § 477 lg 1, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 147 lg 1 kohaselt, avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 3401 lg 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Viru Maakohtu 15. novembri 2010 kohtumäärusega anti hagejale tähtaeg riigilõivu tasumiseks. Avaldaja kohtu määratud tähtajaks avalduse puuduseid ei kõrvaldanud, s.o riigilõivu ei tasunud. Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja avaldus koos lisadega tuleb tagastada avaldajale. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 372 lg 6, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 1, hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.
Aarne Lõhmus Kohtunik 2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.