Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue.

05.11.2010 laekus Viru Maakohtule Koduliising OÜ poolt hagiavaldus E L (ik: xxxx) vastu 15 401 krooni võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (OÜ Koduliising) ja kostja (E L) sõlmisid 03.06.2008 laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt hageja väljastas kostjale laenu summas 10 000 krooni tagastamise lõpptähtajaga 12.06.2011. Laenulepingu tagastamise graafiku kohaselt kohustus kostja tagastama laenu põhiosa ja maksma intresse iga kuu 12.kuupäeval summas 503 krooni. Alates 12.08.2008 kostja oma kohustusi ei täitnud ning ühtegi osamakset ei ole teinud. 17.09.2008 saatis hageja kostjale kirjaliku meeldetuletuse (ülesütlemishoiatuse), milles hoiatati kostjat, et juhul, kui kostja poolt 02.10.2008 ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on laenuandjal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja võlgnevust tasunud. 16.10.2008 saadeti kostjale kirjalik ülesütlemisavaldus ning laenuleping öeldi erakorraliselt üles alates 31.10.2008. Nimetatud kuupäevaks palus hageja kostjal ära maksta kogu võlasumma. Kostja võlga ei tasunud. Laenulepingu ülesütlemisel juhindus hageja VÕS § 196 lg 1-2, 399 lg 1 p 1-2 ja 416 lg 1 sätetest. Kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakset tähtaegselt, siis laenulepingu üldtingimuste p 1.4. järgi on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist VÕS § 94 lg 1 nimetatud intressimäärast lähtudes, või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalmääras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p 3.7 ja 7 kohaselt on seega viivisemääraks 27% aastas ehk 0,074% päevas. Seisuga 01.11.2010 on viivis kokku 5381 krooni, millest hageja nõuab 4000 krooni tasumist. Kokku moodustab hageja nõue seisuga 01.11.2010 summas 15 401 krooni, millest laenu põhiosa võlg moodustab 9929.75 krooni, intressivõlg 1471.25 krooni ja viivis 4000 krooni. Hageja tugineb oma nõudes veel VÕS-i §-dele 76 lg 1 ja 3; § 82 lg 2; 101 lg 1 p 1 ja 6 sätetele ning taotleb kostjalt kokku summa 15 401 krooni väljamõistmist ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - koopia hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust, võlgnevuse ja viivise arvestus, laenu tagastamise graafik, laenu üldtingimused, kostjale saadetud meeldetuletuskirja koopia, ülesütlemise avalduse koopia, maksekorraldus riigilõivu tasumisest, esindaja volitusi tõendavad dokumendid.

Kostja vastuväited

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis hagimaterjalid kohtumenetluses tuvastatud kostja elukoha aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja on oma elukohas (xxxx) hagimaterjalid 24.11.2010 isiklikult allkirja vastu kätte saanud. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 07.12.2010. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile käesoleva ajani vastust esitanud ega mittevastamise põhjusest teatanud. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt tähtajaks vastuse mitteesitamisel TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Hageja esitatud teabe kohaselt kostja võlgnevust tasunud ei ole; hageja kantud menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv.. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus temaga sõlmitud laenulepingu tingimusi, jättes tähtaegselt tasumata laenu tagasimaksed. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagile käesoleva ajani vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub

kokku väljamõistmisele kokku summas 15 401 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 9929.75 krooni, intressivõlgnevus 1471.25 krooni ja viivis 4000 krooni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 2000 krooni (maksekorraldus nr 13229, 02.11.2010). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 01. veebruaril 2011.a Nooremreferent

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.