Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (4)

Tsiviilasi nr: 2-10-28783

EELNEV MENETLUS

OÜ T esitas 16.06.2010.a kohtule hagi NAG vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 2 715 057,42 krooni, viivise 2 179 186,60 krooni ning viivise 0,2% põhivõlalt päevas alates 15.06.2010.a kuni põhivõla tasumiseni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega saatis kohus kostjale hagiavalduse koos lisadega ja määras 30 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagi koos lisadega on 26.10.2010.a edastatud kostjale. Vastamise tähtpäev saabus 25.11.2010.a. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

KOHTUOTSUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub, et hageja nõue kostja vastu tuleneb hageja poolt kostjale osutatud teenuste eest esitatud arvete tasumata jätmisest. Kostja võlg hageja ees on 2 715 057,42 krooni.

2 (4)

Tsiviilasi nr: 2-10-28783

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tulenevalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid summas 159 588,18 krooni, mis koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 130 000 krooni, hageja lepingulise esindaja kuludest summas 20 000 krooni ja tõlkekuludest summas 9588,18 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt tsMS § 143 p 1 asja läbivaatamise kulud on tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 kohtuväliseks kuluks on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 130 000 krooni, tõlgikulud 9588,18 krooni ja hageja lepingulise esindaja kulud 20 000 krooni, kokku 159 588,18 krooni. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.

3 (4)

Tsiviilasi nr: 2-10-28783

Heli Käpp Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.