Tsiviilasi nr: 2-08-80215
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ele Liiv (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.12.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-80215
Tsiviilasi
OÜ SABAKONN hagi Tähesaju City OÜ vastu 2 878 728 krooni ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.05.2010 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse hind 719 682 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tähesaju City OÜ apellatsioonkaebus SABAKONN vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ SABAKONN (10687995), esindajad vandeadvokaat Paavo Paas ja advokaat Andrias Palmits; Kostja: Tähesaju City OÜ (11277696), esindajad seaduslik esindaja Hindrek Leppsalu ja vandeadvokaat Denis Polman
Kohtuistungi toimumise aeg
15.11.2010
ja
OÜ
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-08-80215
Edasikaebe kord: Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-08-80215 taganemine on seaduslik ja kehtiv. Kostja teatas hagejale kaubanduskeskuse avamise tähtpäeva 17.09.2007 ja 12.03.2008 ning asjaõiguslepingu sõlmimise ajast 17.06.2008 ja 30.06.2008 e-kirjaga. Hageja tegelikuks eesmärgiks on lepingu kohustustest pääsemine ilma sanktsioonideta, kuna hageja ei soovi korteriomandit omandada, sest kinnisvaraturg on oluliselt langenud ja hageja ei saanud pangalaenu korteriomandi ostu finantseerimiseks. Kostja ei nõustu leppetrahvi vähendama. Korteriomandi müügihinna saamine oli kostja jaoks väga oluline, kuna projekt on väga suur ja kapitalimahukas, mille realiseerimiseks pidi kostja võtma pangalaenu. Ehituse valmimisel oli kostja laenudega ülekoormatud ja arvestas vaidlusaluse korteriomandi müügihinnaga laenu tagasimaksete planeerimisel. Hagejapoolse lepingu rikkumisel pidi kostja kiiresti otsima väljapääsu ja sõlmima asendustehinguüürilepingu Common AS-iga 10% madalama üürihinnaga. Samuti seisis kõnealune pind kuu aega tühjana. Seega kannab nüüd kostja turu langemise riski. Kostja kahju on kordades suurem kui lepingus kokkulepitud leppetrahv, mistõttu ei ole mingilgi viisil põhjendatud leppetrahvi suuruse alandamine. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Esimese astme kohtu otsus
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-08-80215 Hagejapoolne lepingust taganemine ei ole antud juhul kehtiv ja leping lõppes kostjapoolse lepingust taganemisega. Kuna kostjapoolne lepingu rikkumine tõendamist ei leidnud, siis ei ole põhjendatud hageja nõue kostjalt 2 878 728 krooni ja viivise 393 925,13 krooni väljamõistmiseks.
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-08-80215 kohus leppetrahvi 2 159 046 kroonini ning mõistis kostjalt välja 719 682 krooni, s.o 1⁄4 kinnipeetud leppetrahvist. Apellatsioonkaebus
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-08-80215 ning jõudnud ka seetõttu leppetrahvi vähendamisel ebaõige tulemuseni. Lisaks sellele ei ole kohus leppetrahvi vähendamise ulatust ka piisavas mahus motiveerinud. Kohus ei ole selgitanud, millist puutumust omab kostja ja AS-i Common vaheline üürileping pooltevahelistele õigussuhetele, mis tingiks leppetrahvi vähendamise just 1⁄4 võrra. Maakohus jättis leppetrahvi vähendamisel hindamata hageja poolt esitatud tõendi, millest nähtub, et Tallinnas Lasnamäe linnaosas ei olnud arendatavate kaubanduspindade müügihind langenud ja kostja lepingust taganemise järel ei ole tema seisund kinnisvara müügihindade muutumatuse tõttu halvenenud. Seetõttu ei saanud kostjal olla ka kõrgendatud huvi leppetrahvi tasumise vastu ning maakohus oleks pidanud leppetrahvi vähendama vähemalt 1⁄2 võrra, mõistes kostjalt välja 1 439 364 krooni. Vastustaja seisukoht
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-08-80215
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-08-80215 Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ele Liiv
Ulvi Loonurm
Ande Tänav
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.