Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

lõpetamise

teade

väljaandes

Ametlikud

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Nõuded, ettemaksed

Ajutise pankrotihalduri käsutuses olevate andmete kohaselt, puuduvad võlgnikul nõuded teiste era- ja/või juriidiliste isikute vastu. 1.3

Muu vara

Maanteeameti vastuse kohaselt ajutise halduri järelepärimisele, liiklusregistris seisuga 20.10.2010.a. A. G. ́i nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Samuti ei ole nimetatud isikut märgitud sõidukite käesoleval ajal kehtivatele registreerimistunnistustele vastutavaks kasutajaks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ehitus- ja Elamuosakonna vastuse kohaselt, ei ole A. G. ́i nimele riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis registreeritud ehitisi kui vallasasju. Eesti Väärtpaberite keskregistri pidaja AS Eesti Väärtpaberikeskus vastuse kohaselt ei ole A. G. nimel avatud väärtpaberikontot ning võlgniku nimel ei ole registreeritud seega ka ühtegi väärtpaberit. Vastuseks ajutise pankrotihalduri järelepärimisele teatas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu, et seisuga 25.10.2010.a. puuduvad võlgnikul maksuvõlad ning maksude ettemaksed. Sellest tulenevalt, teatas Maksuameti esindaja, et Maksuamet ei ole nõus tasuma pankrotimenetluse kulusid. Kinnistusraamatu andmete kohaselt, ei kuulu hetkel võlgnikule ühtegi kinnisasja. Samuti ei ole võlgnik kantud ühtegi kinnisasja elektroonilisele registrikaardile kehtetu omanikuna ja/või õigustatud isikuna. Vastuseks ajutise pankrotihalduri järelepärimisele, teatas Tartu notar E. G., et tema menetluses oli 03.02.2010.a. surnud A. G. ́i pärimisasi. A. G. ́i seadusjärgsed pärijad (ema ja vend) L. G.a ja E. G. esitasid 25.03.2010.a. pärimismenetluse algatamise ja pärandist loobumise avaldused. PärS § 18 lg 1 kohaselt pärimisseaduse § 11 lg 1 sätestatud pärijate puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Sellest tulenevalt, väljastas notar 30.06.2010.a. Kohtla-Järve linnale A. G. ́i pärimistunnistuse kinnitatud ärakiri. Tulenevalt PärS § 136 lg 1 sätestatud pärandvara inventuuri läbiviimise nõudest kohaliku omavalitsuse pärijaks olemise korral, viis Jõhvi kohtutäitur N. M. läbi Tartu notar E. G. ́i 30.06.2010.a. otsusega määratud pärandvara inventuuri. Kuna pärandvara inventuuri käigus välja selgitatud vara ja kohustused ühtivad ajutise pankrotihalduri saadud andmetega, ei too ajutine haldur siinkohal esile 15.09.2010.a. kohtutäitur N. M. poolt koostatud pärandvara inventuuri aktis loetletud vara ja kohustusi. Ülalpool toodust tulenevalt, moodustab võlgniku vara ajutise pankrotihalduri käsutuses olevate andmete kohaselt kokku 0,17 krooni.

Kohustused

Ajutise pankrotihalduri andmetel, on võlgnikul aruande koostamise kuupäeva seisuga allpool loetletud kohustused: Jrk. Nr.

Võlausaldaja nimi

AS BIGBANK

G. V.

Selgitus Nõue tuleneb A. G. ́iga sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0700100/49kt-1, nõue on arvestatud A. G. ́i surmakuupäeva seisuga kahjutasu nõue Ida-Viru Maakohtu 23.04.2003 kohtuotsuse alusel kriminaalasjas nr 1-570/03, kohtuotsus oli täitmisel kohtutäitur R. K. menetluses (täiteasi nr 072/2003/4129)

Võlgnevuse suurus (Eesti kroonides) 41 669,24

16 788,00

Indrek Vilumets

AS EMT

kahjutasu nõue Ida-Viru Maakohtu 23.04.2003 kohtuotsuse alusel kriminaalasjas nr 1-570/03, kohtuotsus oli täitmisel kohtutäitur R. K. menetluses (täiteasi nr 072/2007/1882) võlgnevuse nõue Viru Maakohtu 10.08.2007 kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-07-7796, kohtuotsus oli täitmisel kohtutäitur N. M. menetluses (täiteasi nr 042/2009/3515)

KOKKU:

5 217,00

4 182,50

67 856,74

Kokku on võlgnikul aruande valmimise ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt rahalisi kohustusi summas 67 856,74 krooni.

Kokkuvõte

3.1

Pankrotiavaldus

Pankrotiavalduse on esitanud A. G. ́i pärija Kohtla-Järve linn Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu. Pankrotiavalduse kohaselt, A. G. ́i pärandvara inventuuri tulemusel on selgunud, et pärandvaral lasuvad suured rahalised kohustused, kuid vara kohustuste katteks pärandvaras sisuliselt puudub. Eeltoodust tulenevalt, esitas pärandi vastuvõtnud Kohtla-Järve linn 05.10.2010.a. kohtule avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. 3.2

Nõuete tasumise võimalused

Arvestades, et võlgnikul on vara kokku 0,17 krooni, kohustusi on aga vähemalt 67 ́856,74 krooni, ületavad seega võlgniku kohustused oluliselt varasid. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. 3.3

Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused

Senise pankrotimenetluse käigus kogutud andmete põhjal ei ole ajutine haldur tuvastanud võlgniku vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalusi. 3.4

Arvamus maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta

Avalike kohtulahendite süsteemist saadud Viru Maakohtu 28.11.2008.a. kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-08-15019 (08240102212) kohaselt oli A. G. kohtuotsuse langetamise kuupäeva seisuga kriminaalkorras karistatud 6-l korral. Nimetatud kohtuotsuse kohaselt, süüdistati A. G. ́it selles, et tema olles isikuks, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (Põhja PP 19.02.2007 otsusega LS § 74’19 lg 1,2 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 12 000 krooni), juhtis ta 18.05.2008 kella 21.45 ajal taas sõiduautot VW Golf narkootilises joobes. Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt, tunnistati A. G. ́i kuriteo toimepanemises KarS § 424 järgi süüdi ning mõisteti karistus kolm kuud vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks kaks kuud vangistust. Eelpool toodust tulenevalt ning tuginedes senise pankrotimenetluse käigus saadud infole, on võlgniku maksejõuetuse ajutise halduri hinnangul põhjustanud laenukohustuste enda kanda võtmine liiga suures ulatuses, teenuste tarbimine, milliste tasumiseks puudusid rahalised

vahendid ning kuritegude sooritamine A. G. ́i poolt (kuritegude sooritamise tulemusena lasusid A. G. ́il kahjutasu, trahvide ja sundraha nõuded). Ajutise halduri hinnangul, arvestades ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmeid, on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes.

Menetluse kuludest

PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt, lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu eelpool nimetatud alustel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Käesoleval juhul puuduvad võlgnikul piisavad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna võlgniku vara moodustab kokku ainult 0,17 krooni, siis on põhjendatud võlgniku pankrot välja kuulutada üksnes juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on nõus tasuma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 45 000 krooni. Samas, ei ole pankrotimenetluse läbiviimises ajutise halduri hinnangul perspektiivi, kuna ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalusi. Juhul, kui ükski isik ei ole nõus pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks raha deposiiti tasuma, on põhjendatud lõpetada võlgniku pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutine haldur on lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu arvestuse. Ajutine haldur on pankrotimenetluse algatamisest alates suhelnud võlausaldajate esindajatega, notariga ja kohtutäituriga, analüüsinud krediidiasutuste ja riiklike asutuste ja registrite poolt esitatud dokumente. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

Kuulutada välja A. G. ́i pärandvara pankrot üksnes tingimusel, et võlausaldaja kannab eeldatavate pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 45 000 krooni; mõista välja ajutise halduri tasu 6 200 krooni (16 tundi x 387,50 krooni; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 2 046 krooni) Terje Eipre

•

•

arveldusarvele nr 221010087232 (AS-is Swedbank) ning hüvitada ajutise halduri tasu riigi vahenditest; Juhul, kui ükski võlausaldaja ei kanna eeldatavate pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 45 000 krooni, lõpetada A. G. ́i pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub võimalus vara tagasi võita või tagasi nõuda; Pankrotimenetluse lõpetamise korral pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu määrata A. G. ́i pärandvara dokumentide hoidjaks Kohtla-Järve Linnavalitsus (registrikood 75001017, aadress Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve).

KOHTUISTUNG

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus lõpetab pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning seoses sundlõpetamisega ei näe haldur võimalust äriühingu tervendamiseks.

suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Vastavalt PankrS § 23 lg 4 jätab kohus ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud Eesti Vabariigi kanda seadusega ettenähtud ulatuses - summas 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus määrab A. G.`i (IK xxx., surnud xxx) pärandara dokumentide hoidjaks Kohtla-Järve Linnavalitsuse (registrikood 75001017, aadress Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve). Eelpooltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.