Apellant (kostja)- Palu Tootmine OÜ (registrikood 11481056), esindaja Sirje Veiman Vastustaja (hageja) - Oleg Rau, esindaja vandeadvokaat Hillar Villers
RESOLUTSIOON
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 27. aprilli 2010 otsus ja teha asjas uus otsus. Lugeda Oleg Rau ja Palu Tootmine OÜ vahel
1.septembril 2008 sõlmitud tööleping nr 1 lõppenuks
4.märtsil 2009 töötaja algatusel (TLS § 79 lg 1).
Muus osas jätta Oleg Rau hagi Palu Tootmine OÜ vastu töövaidluse lahendamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Oleg Rau kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Kassatsioonkaebuse Riigikohtule võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Oleg Rau esitas Viru Maakohtule hagi Palu Tootmine OÜ vastu töövaidluses. Hagiavalduse kohaselt asus hageja 01.09.2008 tööle O. Rau ja Palu Tootmine OÜ vahel määramata tähtajaks sõlmitud töölepingu nr 1 alusel tootmisjuhi ametikohale põhipalgaga 19 105 krooni kuus. Kostja ei kindlustanud hagejat tööga 15.01.2009 - 27.01.2009, millega rikkus töölepingu tingimusi. Samuti ei kindlustanud kostja hagejat tööga alates 16.02.2009 kuni 04.03.2009. Alates 05.03.2009 hageja enam tööle ei läinud. Seega on tööleping lõppenud töölepingu seaduse (TLS) § 82 lg 1 alusel 04.03.2009. Hagejal oli seaduslik alus töösuhte lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel ja kostja ei ole seda vaidlustanud. Kostja ei täitnud TLS § 73 lg 1 sätestatud kohustusi. Töölepingu lõpetamise kohta TLS § 82 lg 1 alusel on töölepingusse kanne tegemata ja tööraamatus on vale kanne. Hageja taotles TLS § 82 lg 2 alusel kostjalt hüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses 38 210 krooni. Töölepingu punkt 6.2. kohaselt kohustus tööandja kindlustama hageja kokkulepitud tööga ja tööks vajalike töövahenditega. Kostja perioodidel 26.01.2009 - 28.01.2009 ning 16.02.200904.03.2009 seda kohustust ei täitnud. Kuna 2009. aasta veebruarikuu eest on kostja hagejale töötasu välja maksnud, siis on kostja kohustatud maksma hagejale saamata jäänud töötasu eelnimetatud perioodide kokku kuue tööpäeva eest summas 5485 krooni. Kostjal tuleb maksta hagejale kasutamata jäänud nelja puhkusepäeva eest rahalist hüvitist 2554 krooni. Kostja ei täitnud TLS § 74 lg 2 ja palgaseaduse (PalS) § 32 lõikes 1 sätestatud kohustusi. Töölepingu lõpetamise päeval hagejale tööraamatut ei antud ja lõpparvet ei makstud. 04.03.2009 hagejale tehtud ülekanne 7420 krooni selgitusega „veebruari töötasu“ on vastavalt kostja selgitusele käsitletav veebruarikuu töötasuna perioodi 16.02.2009 - 28.02.2009 eest. Kuna kostja ei maksnud hagejale lõpparvet täielikult välja, siis on kostja lõpparve maksmisega viivituses ja
on kohustatud hagejale maksma lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga summas 19 105 krooni. Hageja taotles töövaidluskomisjonile esitatud avalduses lugeda tööleping lõpetatuks 04.03.2009 TLS § 82 alusel ning kohustada kostjat maksma hüvitist TLS § 82 lg 2 alusel, töötasu kolme tööpäeva eest (26.01.09-28.01.09), kasutamata puhkuse kompensatsiooni nelja päeva eest 2554 krooni, lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hüvitust 3564 krooni ja kompensatsiooni 2443 krooni. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 09.04.2009 otsusega loeti 01.09.2008 sõlmitud tööleping nr 1 lõpetatuks hageja algatusel 04.03.2009 TLS § 82 alusel ning kohustati kostjat maksma hagejale TLS § 82 alusel hüvitust 38 210 krooni, PalS § 20 alusel tasu 26.01.2009 - 28.01.2009 tööseisaku kolme tööpäeva eest 2729 krooni, puhkuseseaduse (PuhkS) § 25 alusel hüvitist 2554 krooni ning TLS § 119 lg 2 alusel hüvitust lõpparvena kõikide tööandjalt saada olevate rahade osalise kinnipidamise eest 3564 krooni. Hageja kompensatsiooninõue summas 2442 krooni jäeti rahuldamata ebaselguse tõttu.
2.Kostja Palu Tootmine OÜ vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu 16.02.2009 TLS § 86 p 6 alusel, kuna hageja rikkus oma töökohustusi. Hagejat on suuliselt mitmetel töökoosolekutel hoiatatud, et töötades Viru Vangla territooriumil, ei ole lubatud lähedased suhted kinnipeetavatega. Vaatamata suulistele hoiatustele on hageja jätnud need tähelepanuta ning seetõttu ei lubatud hagejat enam Viru Vangla territooriumile. Hageja ei ilmunud tööle alates 16.02.2009. Seetõttu on kostja lõpetanud töölepingu hagejaga 16.02.2009 TLS § 86 p 6 alusel. Töölepingu lõpetamise otsus saadeti hagejale koos tööraamatuga posti teel, kuna hageja ei ilmunud kostja asukohta vaatamata korduvatele teadetele. Hagejale on 04.03.2009 välja makstud jaanuarikuu saamata jäänud töötasu kolme päeva eest 2729 krooni, kasutamata puhkuse hüvitise nelja päeva eest 2554 krooni ja hüvitise lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 3564 krooni, kokku 7420 krooni.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 27. aprilli 2010 otsusega O. Rau hagi ja luges poolte vahel 01.09.2008 sõlmitud töölepingu nr 1 lõppenuks alates 04.03.2009 TLS § 82 lg 1 alusel tööandja kohustuste täitmata jätmise tõttu ning kohustas kostjat parandama tööraamatu kanne nr 10, märkides töölepingu lõpetamise päevaks 04.03.2009, ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 65 354 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et alates 15.01.2009 ei lubatud hagejat Viru Vangla ametiisikute poolt enam vangla territooriumil asuvale töökohale. Kostja saatis hageja 15.01.2009-24.01.2009 puhkusele. Ajavahemikus 26.01.2009-28.01.2009 kostja hagejat tööga ei kindlustanud. 01.02.2009-15.02.2009 oli hageja haige. Ka pärast seda hagejat tööga ei kindlustatud. Jaanuarikuu palgateatise järgi ei makstud hagejale kolme tööpäeva eest (26.01.2009-28.01.2009) palka. Seega on tõendatud, et kostja ei kindlustanud ajavahemikus 26.01.2009-28.01.2009 hagejat tööga ega maksnud hagejale välja töötasu tööseisaku eest. Tõendamist ei leidnud, et tööseisak toimus töötaja süül. Enne 1. juulit 2009 kehtinud TLS § 82 lg 1 kohaselt töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine.
Hagejal oli õigus esitada kostjale avaldus töölepingu lõpetamiseks tööandja kohustuste mittenõuetekohase täitmise tõttu. Etteteatamistähtaeg viis päeva möödus 04.03.2009 ning kostja oleks pidanud lõpetama töölepingu hagejaga 04.03.2009 või vaidlustama hageja esitatud töölepingu lõpetamise aluse töövaidlusorganis. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu 16.02.2009 TLS § 86 p 6 alusel. Tööandjal tuleb tõendada hageja poolt töölepingu rikkumine. Hagejale ei ole määratud distsiplinaarkaristust töölt puudumise eest või muul viisil hageja rikkumisi fikseeritud. Kannet töölepingus töölepingu lõpetamise kohta 16.02.2009 TLS § 86 p 6 alusel ei saa lugeda distsiplinaarkaristuse määramiseks hagejale. Hageja seletuskiri ei konkretiseeri, millist töökohustust ta on rikkunud ja mida ta on valesti teinud. Enne 1. juulit 2009 kehtinud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 11 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud vähemalt kahes eksemplaris koostama dokumendi, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tööandja kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse, vähemalt alljärgneva: karistatava töötaja nime, süüteo toimepanemise aja, süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse, määratud karistuse, rahatrahvi korral ka selle suuruse kroonides ja sentides ning trahvi igast palgast kinnipidamise ulatuse protsentides, dokumendi koostamise kuupäeva, karistust määrava isiku nime ja allkirja. TDVS § 12 lg 1 ja lg 2 kohaselt on distsiplinaarkaristus määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. Kui töötaja ei märkinud sellele dokumendile allkirja andmise kuupäeva, siis loetakse karistus määratuks dokumendi koostamise päevast. Karistuse allkirja vastu teatavaks võtmisest keeldumise kohta võib tööandja karistatava töötaja juuresolekul võtta tunnistajate allkirjad dokumendile, millega ta vormistas karistuse. Niisugusel juhul on karistus määratud tunnistajate allkirjade andmise päevast. TDVS § 21 lg 1 järgi on tööandjal õigus lõpetada tööleping distsiplinaarkaristuse korras TLS § 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel, järgides TLS §-dega 11, 73-75, 91-96 ja 103-106 ettenähtud lepingu lõpetamise tingimusi ja korda ning käesolevas seaduses ettenähtud karistamise tingimusi ja korda. Kostja ei järginud hagejaga töölepingu lõpetamisel TLS ega ka TDVS sätteid. Kohtule ei esitatud dokumenti, millega hagejale määrati distsiplinaarkaristus, seega ei ole hagejale distsiplinaarkaristust määratud. Kostja vastuväide, et hageja ei täitnud töökohustusi kohaselt, sh puudus 16.02.2009 töölt, on tõendamata ning kostja on lõpetanud hagejaga töölepingu TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikult. Enne 1. juulit 2009 kehtinud TLS § 117 lõike 1 kohaselt on töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. 01.09.2008 sõlmitud töölepingu nr 1 lõpetamise aluse formuleeringut tuleb muuta ja lugeda tööleping lõpetatuks enne 01.07.2009 kehtinud TLS § 82 lg 1 alusel tööandja kohustuste täitmata jätmise tõttu. Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 74 lg 1 kohaselt tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta töötaja tööraamatusse kande, milles näidatakse töölepingu lõpetamise päev. Hageja tööraamatusse on töölepingu lõpetamise päevana kantud 16.02.2009. Seega tuleb kostjal parandada tööraamatu kannet selliselt, et töölepingu lõpetamise kuupäevaks oleks 04.03.2009. Enne 1. juulit 2009 kehtinud TLS § 82 lg 2 järgi maksab tööandja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga.
Töölepingu punkti 1.2 kohaselt on tööleping sõlmitud määramata ajaks. Tööleping sõlmiti 01.09.2008 ja kuulus lõpetamisele 04.03.2009. Vastavalt töölepingu punktile 4.1. oli töötaja brutopalk 19 105 krooni kuus. Tööleping on lõpetatud enne 01.07.2009 kehtinud TLS § 82 lg 1 alusel tööandja kohustuste täitmata jätmise tõttu ning seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses, s.o 38 210 krooni. Kuni 01.07.2009 kehtinud PalS 20 lg 2 sätestas, et kui töötaja ei ole süüdi tööseisaku tekkimises ja on teatanud tööseisakut esile kutsuda võivatest asjaoludest ning tööseisaku algusest tööandjale või tema esindajale, maksab tööandja talle tööseisaku aja eest tasu kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast. Kostja ei kindlustanud hagejat ajavahemikus 15.01.2009-04.03.2009 tööga. Seega on hagejal õigus nõuda tasu maksmist mitte töötaja süül tekkinud tööseisakute eest 2009 jaanuarist kuni 04.03.2009. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et 04.03.2009 on hageja pangakontole kostja poolt veebruari töötasuna laekunud 7420 krooni. Kuna hagejal oli õigus saada tasu veebruarikuu eest, oli tal õigus lugeda 04.03.2009 tema pangakontole laekunud 7420 krooni vastavalt ülekande selgitusele veebruari töötasuks tööandja süül tekkinud tööseisaku eest. Seega on kostja jätnud hagejale töötasu perioodi 26.01.2009-28.01.2009; 02.03.2009-04.03.2009 eest summas 5485 krooni välja maksmata. Kuni 01.07.2009 kehtinud PuhkS § 25 sätestas, et töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Kuna kostja jättis hagejale välja maksmata rahalise hüvituse nelja kasutamata jäänud puhkuse päeva eest, tuleb kostjal hagejale tasuda 2554 krooni. Kuni 01.07.2009 kehtinud PalS § 32 lõige 1 sätestas, et tööandja on kohustatud töölepingu lõpetamise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. TLS § 119 lg 2 kohaselt lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kuna kostja jättis hagejale osaliselt lõpparve välja maksmata, tuleb kostjal hagejale välja maksta TLS § 119 lg 2 alusel hüvitis ühe kuu keskmise palga ulatuses 19 105 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 65 354 krooni.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Palu Tootmine OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu
27.aprilli 2010 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta O. Rau hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli töölepingu lõpetamine tingitud vastustaja poolsest töökohustuste rikkumisest ja tema töölt puudumisest. Vastustaja töökohustuste rikkumine seisnes selles, et töötades Viru Vangla territooriumil ja olles teadlik, et tal ei ole lubatud lähedased suhted kinnipeetavatega, jättis hoiatused tähelepanuta ning seetõttu ei lubatud teda enam Viru Vangla territooriumile. Apelland esitas selle kohta kohtule tõendina Viru Vangla juhtkonna kirjaliku teate. Apellant ei saa dikteerida Viru Vangla juhtkonnale, keda tööle lubada, kuna tegemist on kinnise territooriumiga, kus kehtivad eritingimused ja nõuded. Kohus ei andnud hinnangut apellandi väidetele selles, kas vastustaja oli teadlik ametijuhendites ja siseeeskirjades sätestatust või mitte. Kohtu otsuse jõustumine tekitaks olukorra, kus apellant rikastuks alusetult
olulisel määral. Kahju hüvitamine ei tohi olla kahjustatud isiku rikastumise allikaks ja kahju hüvitamise eesmärgiks ei saa olla kohustust rikkunud poole karistamine.
5.O. Rau vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on ekslik apellandi arusaam töölepingu lõpetamise alusest. Apellant ei lõpetanud vastustajaga töölepingut. Vastustaja esitas apellandile avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS 82 lg 1 alusel 27.02.2009 ja seega oli tema viimaseks tööpäevaks 04.03.2009. Apellant ei kindlustanud vastustajat tööga ajavahemikul 15.01.2009-27.01.2009, rikkudes sellega töölepingu tingimusi. Sisuliselt ei kindlustanud apellant vastustajat tööga kuni töösuhte lõppemiseni 04.03.2009. Viru Vangla juhtkonna kirjalik teade on asjakohatu ega tõenda väidetavat töökohustuste rikkumist. Vastustaja töö tegemise asukohaks vastavalt töölepingu punktile 2.2. oli Jõhvi linn, mitte konkreetselt Viru Vangla. Apellandi käsitlus alusetust rikastumisest ei ole asjakohane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 27. aprilli 2010 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega loeb O. Rau ja Palu Tootmine OÜ vahel 1. septembril 2008 sõlmitud töölepingu nr 1 lõppenuks 4. märtsil 2009 töötaja algatusel (TLS § 79 lg 1). Muus osas jätab ringkonnakohus O. Rau hagi Palu Tootmine OÜ vastu töövaidluse lahendamiseks rahuldamata.
7.Nähtuvalt asja materjalidest, on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded: - tuvastada, et hageja ja kostja vahel 01.09.2008 sõlmitud tööleping nr 1 on lõppenud TLS § 82 lg 1 alusel 04.03.2009; - välja mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 82 lg 2 alusel hüvitis summas 38 210 krooni; - välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu perioodide 26.01.2009-28.01.2009 ja 02.03.2009-04.03.2009 eest (kokku 6 tööpäeva) summas 5 485 krooni; - välja mõista kostjalt hageja kasuks kasutamata jäänud puhkuse (4 päeva) eest hüvitis summas 2 554 krooni; - välja mõista kostjalt hageja kasuks lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga summas 19 105 krooni.
8.Kostja on esitanud hageja nõuetele vastuväite ning selle kohaselt lõpetas kostja hagejaga töölepingu 16.02.2009 TLS § 86 p 6 alusel, kuna hageja rikkus oma töökohustusi (ametijuhendi p 3; töösisekorraeeskirjade X osa p-d 4.3,4.4). Kuna hageja väitel esitas ta kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel 27.02.2009, siis tuleb eelkõige tuvastada, kas hageja poolt avalduse esitamise ajaks 27.02.2009 oli tööleping kostja algatusel juba lõpetatud (s.o 16.02.2009). Kostja väite kohaselt oli töölepingu lõpetamise aluseks 16.02.2009 hageja poolt töökohustuste rikkumine, mis seisnes selles, et hageja, töötades Viru Vangla territooriumil, lõi lähedasi suhteid kinnipeetavatega ja seetõttu ei lubatud teda enam vangla territooriumile. Hageja ei ole vastu vaielnud sellele, et alates 15.01.2009 ei lubatud teda Viru Vangla territooriumile. Samas leiab hageja, et ta ei ole mingeid rikkumisi toime pannud ning kostja ei ole temaga töölepingut TLS § 86 p 6 alusel lõpetanud, sest ühtki vastavasisulist dokumenti ei ole talle esitatud.
Nähtuvalt asja materjalidest, on kostja esitanud seoses hagejaga töölepingu lõpetamisega TLS § 86 p 6 alusel hageja seletuskirja tööandjale 14.01.2009 (tl 45-46); AS EVT elektronkirja kostjale 23.01.2009, mille kohaselt Viru Vangla tühistas O. Rau vanglasse sisenemise loa ning teda ei lubatud enam vangla territooriumile seoses lähedaste suhetega kinnipeetavatega (töövaidluskomisjoni toimik nr 9.1-2/1244 tl 20); lisa 01.09.2008 töölepingule nr 1 (töövaidluskomisjoni toimik nr 9.1-2/1244 tl 10, allkirjastamata hageja poolt).
9.Vastavalt TLS § 86 p-le 6 võib tööandja lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. Hageja ja kostja vahel 01.09.2008 sõlmitud töölepingu p 2.3. kohaselt (töövaidluskomisjoni toimik nr 9.1-2/1244 tl 2) töötaja töö sisu on tööandja poolt määratletud ametijuhendis, mille töötaja on aktsepteerinud ja võtnud täitmiseks käesoleva lepingu sõlmimisega ning mida pooled võivad muuta kooskõlas käesoleva lepingu sätetega; töötaja on kohustatud lisaks ametijuhendis ettenähtud ülesannetele erikorralduseta täitma muid ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Kuna hageja on töölepingu allkirjastanud, siis lepingu p 2.3. järgi kohustus ta täitma ametijuhendist tulenevaid tööülesandeid. Ametijuhendi kohaselt (töövaidluskomisjoni toimik nr 9.1-2/1244 tl 12-13) oli hageja töö tegemise kohaks Viru Vangla territooriumil asuv metallitsehh, aadressiga x Jõhvi. Ametijuhendi p 3 kohaselt kohustus hageja täitma vangistusseadust, vangla sisekorra eeskirju ja muid reziiminõudeid ja vangistust puudutavaid õigusakte ning vangla administratsiooni sellekohaseid korraldusi.
10.Antud juhul ei ole hageja täitnud talle ametijuhendi p-ga 2.3. pandud tööülesandeid ning seda tõendab nii tema enda seletuskiri tööandjale 14.01.2009 kui AS EVT elektronkiri 23.01.2009 kostjale. Hageja enda käitumise tagajärjel ei lubatud teda enam alates 15.01.2009 Viru Vangla ametiisikute poolt vangla territooriumile. Kuna töötaja süüteo tõttu oli välistatud tema pääs töökohta, siis oli iseensest õigustatud töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel, sest oma tööülesannete rikkumise tõttu välistas ta võimaluse teha tööd. Samas aga TLS § 106 kohaselt oli kostja kohustatud töölepingu lõpetamisel § 86 p 6 alusel järgima distsiplinaarkaristuste määramiseks seadusega kehtestatud korda ning antud juhul ei ole kostja seda teinud. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamisel 16.02.2009 järginud TDVS-s sätestatud korda. Kuna maakohtu sellekohased põhjendused on seaduslikud ja põhjendatud, siis ringkonnakohus ei korda neid. Seega oli kostja poolt distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamine 16.02.2009 ebaseaduslik ning saab asuda seisukohale, et poolte vahel tööleping jätkus. Lähtudes eeltoodust on ebaõigesti märgitud töölepingusse selle lõpetamise päevaks 16.02.2009. Siinkohal ei võta ringkonnakohus seisukohta selles osas, kas distsiplinaarkaristuse määramisel oli järgitud seaduses sätestatud tähtaega (TDVS § 6), sest tähtaja järgimine ei kõrvalda teisi distsiplinaarkaristuse määramisel esinenud puudusi.
11.Hageja on esitanud 27.02.2009 avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel seoses tema tööga mittekindlustamisega 26.-28. jaanuar 2009 ning nende päevade eest töötasu mittemaksmisega (töövaidluskomisjoni toimik nr 9.1-2/1244 tl 3). Enne 1. juulit 2009 kehtinud TLS § 82 lg 1 kohaselt teatab töötaja nii määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses.
Töötaja avaldus töölepingu lõpetamiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 mõttes, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Kuna hageja soovis lõpetada töölepingu TLS § 82 lg 1 alusel, tuleb kohtul kontrollida TLS § 82 lg 1 järgi töölepingu lõpetamise aluse olemasolu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma otsuses vääralt kohaldanud TLS § 82 lg-t 1, mistõttu tuleb maakohtu vaidlustatud otsus tühistada. TLS § 82 lg 1 alusel on töölepingu lõpetamine põhjendatud vaid siis, kui tööandja rikub lepingut oluliselt. Antud juhul ei ole tõendatud see, et kostja oleks üldse rikkunud hagejaga sõlmitud töölepingut. Hageja väite kohaselt seisnes kostjapoolne lepingurikkumine selles, et teda ei kindlustatud 26.-28.01.2009 tööga. Ringkonnakohus leiab, et asjas olevate tõenditega on tõendatud see, et hageja enda käitumise tagajärjel ei lubatud teda enam alates 15.01.2009 Viru Vangla ametiisikute poolt vangla territooriumile, s.o töötaja süüteo tõttu oli välistatud tema pääs töökohta (tõendavad on tema enda seletuskiri tööandjale 14.01.2009, AS EVT elektronkiri 23.01.2009 kostjale). Asjaolu, et kostja ei ole kehtivalt hagejat karistanud kohustuste rikkumise eest, mis tõi kaasa hagejale Viru Vangla poolse keelu sisenemiseks vangla territooriumile (s.h töökohta), ei anna alust asuda seisukohale, et kostja on rikkunud töölepingut ja põhjustanud hageja jaoks tööseisaku. Asjas puuduvad sellised asjaolud, mis annaksid hagejale alust nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel.
12.Kuna praegusel juhul ei ole hageja õigustatud lõpetama töölepingut TLS § 82 lg 1 alusel, siis ei ole põhjendatud tema nõue kostjalt hüvitisena kahe kuu keskmise palga väljamõistmiseks. Samuti ei ole põhjendatud tema nõuded välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu perioodide 26.01.2009-28.01.2009 ja 02.03.2009-04.03.2009 eest (kokku 6 tööpäeva) summas 5 485 krooni, kasutamata jäänud puhkuse (4 päeva) eest hüvitise summas 2 554 krooni ja lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga summas 19 105 krooni. Käesoleva otsuse punktis 11 märgitu kohaselt ei ole hagejal õigust nõuda töötasu väidetavate tööseisaku päevade eest, kasutamata jäänud puhkuse eest on ta hüvitise kätte saanud 04.03.2009 ning lõpparvet ei ole kostja kinni pidanud.
13.Mõlemad pooled on avaldanud soovi lõpetada nende vahel sõlmitud tööleping. Hagejal puudus õiguslik alus lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel, kuid ta on töölt lahkunud. Seetõttu loeb ringkonnakohus töölepingu lõppenuks 04.03.2009 töötaja algatusel (TLS § 79 lg 1).
14.Kuna hagi maakohtule jääb sisuliselt rahuldamata (ringkonnakohus rahuldas hagi vaid osas, millega taotleti lugeda töölepingu lõpetamise päevaks 04.03.2009), siis jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel samuti hageja kanda.
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.