Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. detsember 2010, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-10-27206
Tsiviilasi
Liia Aru hagi OÜ Metasar vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tõttu hüvitise väljamõistmiseks ning OÜ Metasar hagi Liia Aru vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasjade hind
13 614 krooni ja 6 807 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja/kostja Liia Aru, esindaja vandeadv Johanna Korhonen, [email protected] ; kostja/hageja OÜ Metasar, rk 10945842, asukoht Raekoja plats 10, 51004, Tartu; esindaja vandeadv Elise Vasamäe, [email protected]
Menetlus
Kirjalik
Rahuldada Liia Aru hagi OÜ Metasar vastu. Liia Aru 04.03.2010 avaldus OÜ-ga Metasar sõlmitud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on kehtiv. Tööleping on lõppenud TLS § 91 lg 2 p 1 alusel 04.03.2010. Välja mõista osaühingult Metasar Liia Aru kasuks hüvitis kahe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 13 614 (kolmteist tuhat kuussada neliteist) krooni, millelt tuleb maksta kõik seadusega töötasu suhtes sätestatud maksud ja maksed. Jätta rahuldamata OÜ Metasar hagi Liia Aru vastu töölt etteteatamata lahkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks 6 807 krooni ulatuses. Menetluskulud jätta OÜ Metasar kanda. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,
kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja vahel sõlmiti 17.01.2005 tööleping, mille alusel kostja asus hageja juures tööle abikokana. Hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles alates 04.03.2010 etteteatamistähtajata, tuginedes TLS §-le 91 lg 2 p 1. L. Aru leidis, et tööandja on kohelnud teda ebaväärikalt. Tööandja tegi alates 01.10.2009 uue töölepingu, milles raskendati töötaja töötingimusi. Hageja töötas tööandja juures 5 aastat ilma mingite probleemideta. Kui tööle asus uus juhataja Sirle Sõstra, tekkisid kohe konfliktid. Hageja väitel S. Sõstra karjus hageja peale ja mõnitas teda. Sellise surve all allkirjastas hageja töölepingu muutmise 01.10.2009. Erakorralises ülesütlemisavalduses põhjendas hageja töölepingu ülesütlemist tööandja poolsete kohustuste olulise rikkumisega, töötaja ebaväärika kohtlemisega, omal soovil lahkuma sundimisega ja ebatsensuursete väljenditega mõnitamisega. Töövaidluskomisjon tunnustas oma otsuses hageja õigust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 1 alusel ning mõistis kostjalt välja hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 13 614 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei ole nõus töövaidluskomisjoni otsusega ning esitas kohtusse taotluse töötaja avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Töövaidluskomisjonile esitatud kirjaliku vastuväite kohaselt oli hageja perioodil 03.02.2010 kuni 03.03.2010 ajutiselt töövõimetu. Hageja pidi tööle asuma 04.03.2010, kuid tööle ei asunud, esitades tööandajale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alates 04.03.2010. Tööandja ei ole rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi ning ei ole kohelnud töötajat ebaväärikalt. Töötajal puudus õiguslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, mistõttu ülesütlemisavaldus oli tühine. Tööandja esindaja selgitas hagejale tööandja seisukohta ning hoiatas, et kui hageja ei asu tööle, ütleb tööandja omapoolselt töölepingu üles ning nõuab töötajalt kahju hüvitamist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Töötaja ei asunud tööle ei sellel ega ka järgmisel päeval, mistõttu tööandja ütles omakorda töölepingu erakorraliselt üles 05.03.2010 ülesütlemisavaldusega ning maksis töötajale välja kõik saadaolevad tasud ja hüvitised. Tööandja palub töötaja nõue rahuldamata jätta ning rahuldada tööandja nõue, mõistes L. Arult välja töölt etteteatamata lahkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks ühe kuu keskmine töötasu 6 807 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et Liia Aru hagi tuleb rahuldada, OÜ Metasar hagi tuleb jätta rahuldamata. Töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p 1 kohaselt Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui:1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel;... Liia Aru on 04.03.2010 esitatud avalduses põhjendanud töölepingu erakorralist ülesütlemist järgmiselt: tööandja poolsete kohustuste oluline rikkumine, töötaja ebaväärikas kohtlemine, omal soovil lahkuma sundimine ja ebatsensuursete väljenditega mõnitamine. Vaidlust ei ole selle üle, et tööandja esindaja sai samal päeval kätte töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, kuid ei ole seda kunagi vaidlustanud. TLS § 105 lg 1 kohaselt Kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest, ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt Kui hagi või
avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kirjalikus vastuses töövaidluskomisjonile esitatud avaldusele on OÜ Metasar esindaja punktis
TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.