Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid pooled 07.11.2003 eluruumi tähtajalise üürilepingu kuni tähtajaga 31.12.2008. Alates oktoobrikuust 2008 ei kuulunud üürilepingu koosseisu auto koht majaaluses garaažis vastavalt poolte suulisele kokkuleppele. Kostjal on tasumata üür ajavahemiku eest august-detsember 2008. a 16 003.96 krooni. Kostja tagastas hagejale üürilepingu esemeks olnud korteri võtmed 30.01.2009 ja 02.02.2010. Kostja ei ole tasunud jaanuaris 2009 korteri valdamise eest üüri, mida hageja arvestab kahjuna 13 153.21 krooni, s.o ühe kuu üürist summas 15 000.00 krooni lahutatud autokoha proportsionaalne osa 1846.79 krooni. Lisaks on kostjal kohustus vastavalt lepingu p-le 4.2.9 hüvitada kahju järgmiselt: ehituslikud remonttööd 64 512.95 krooni, muud remont- ja puhastustööd 8800.00 krooni, rikutud vannitoamööbli maksumus 9500.00 krooni, rikutud külmkapi „Bompani“ maksumus 5994.00 krooni, kaotsiläinud tüllkardina maksumus 3000.00 krooni, rikutud külgkardinate maksumus 2326.00 krooni, s.o kokku 94 132.95 krooni. Kahjuhüvitise arvutamisel on hageja arvestatud 60% nende ostuhinnast. Hageja selgitab, et puudused üüriesemes on tekkinud ajal, mil kostja korterit kasutas. Tegemist ei ole normaalse kasutamisega tekkiva kulumisega. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks tasumata üüri ja kõrvalkulud 16 003.96 krooni, kahju 107 286.16 krooni (13 153.21 krooni + 94 132.95 krooni) ning VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise 25.10.2010 seisuga summas 2273.88 krooni võlgnevuselt ja 15 522.69 krooni kahjuhüvitiselt ning alates 26.10.2010 seadusejärgse viivise summalt 124 724.77 krooni kuni kohase täitmiseni. Samuti palub hageja jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hageja nõuet osaliselt 16 003.96 krooni ulatuses, s.o tasumata üür ja kõrvalkulud ning sellelt arvestatud viivise. Kostja selgitab, et vabastas korteri 12.09.2008, kuid ei vaidle selle üle, et leping kehtis kuni 31.12.2008. Samas ei nõustu kostja sellega, et korter oli tema valduses kuni võtmete tagastamiseni 30.01.2009, kuna faktiliselt oli korter hageja valduses juba enne 31.12.2008. Kostja leiab, et lepingu p-s 8.1 väljakolimise fakti osas tõendite esitamise keeld on tüüptingimus VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 kohaselt ja seega tühine. Faktiliselt just hageja vastuseisu tõttu allkirjastati üleandmise-vastuvõtmise akt alles 30.01.2009. Hageja väited kahju kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Lepingu p-d 4.2.7 ja 8.1 on vastuolulised. Üleandmise-vastuvõtmise aktis ei ole hageja lepingueseme puudustele viidanud. Kostja tagastas korteri nõuetekohases seisus, tehes eelnevalt vajalikke remonttöid. Arvestada tuleb lubatud kulumist (korter oli kasutuses 1998. aastast) ning selle jooksul tekib põrandale väiksemaid kriimustusi, värvid kuluvad ja tuhmuvad, mööbliesemed kuluvad, detailid lähevad katki ja vajavad väljavahetamist. Samuti kulub külmkapp aastate jooksul, tüllkardina puudumist ei olnud kostja märganud. Kostjale jääb arusaamatuks amortisatsiooni arvestamine. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust järgmises: - pooled sõlmisid 07.11.2003 eluruumi asukohaga XXX Tallinnas tähtajalise üürilepingu tähtajaga kuni 31.12.2008 (tl 6-12); - kostjal on võlgnevus hageja ees tasumata üüri ja kõrvalkulude osas 16 003.96 krooni ning

-

sellelt arvutatud viivises (tl 15-22, 30, 116); kostja kolis korterist välja 2008. aasta sügisel; üleandmise-vastuvõtmise akti vormistasid pooled 30.01.2009 ja kostja tagastas hagejale korterivõtmed 30.01.2009 ja 02.02.2009 (tl 27).

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal tuleb korteri valdamise eest võtmete näol tasuda 2009. aasta jaanuarikuu eest kahjuhüvitist 13 153.21 krooni ning kas kostjal tuleb tasuda kahjuhüvitist 94 132.95 krooni või on tegemist eseme kasutamisel tekkiva tavapärase kulumisega. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üürileandja andma üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 309 lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et üürileping lõppes tähtaja möödumisega 31.12.2008. VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulutusi, kui selles on kokku lepitud. Pooled leppisid selles kokku (lepingu p 3.5). Vaidlust ei ole selles, et kostjal on hagejale tasumata üür koos kõrvalkuludega summas 16 003.96 krooni ning viivis sellelt summas 2273.88 krooni arvutatuna kuni 25.10.2010 ning alates 26.10.2010 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1

kostja ei olnud saanud hagejale võtmeid tagastada, ei anna alust asuda seisukohale (asjaõigusseaduse § 39), et kostja valdas kuni 31.01.2009 üüritud korterit. Tulenevalt eelnenust kohus leiab, et hageja kahjunõue 13 153.21 krooni 2009. aasta jaanuarikuu ei ole põhjendatud ja tõendatud ning ei kuulu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmise akt, siis eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 276 lg 2 kohaselt on üürnik kohustatud asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. VÕS § 334 lg 2 2. lause kohaselt ei vastuta üürnik asja hariliku kulumise, halvenemise või muutuste eest, mis kaasnevad lepingujärgse kasutamisega. Lepingu p 4.2.7 kohaselt kohustus kostja hoidma eluruume heas korras st sellises korras nagu need olid kostjale üleandmise hetkel või sellest paremas korras, ning teostama kõik nende säilimiseks ja puuduste likvideerimiseks vajalikud toimingud omal kulul sh tegema vajadusel lepingu kehtivuse ajal sobiliku hoole ja kiirusega eluruumides omal kulul kõik vajalikud remondi-, hooldus- ja asendustööd kooskõlastades kõik tehtavad ehitus- ja remonditööd eelnevalt hagejaga ja asjasse puututvate ametkondadega. Lepingu p 8.1 1. lause kohaselt on kostja kohustatud eluruumide kasutamise lõppemisel üüritava pinna õigeaegselt vabastama ja selle täies korras normaalset kulumist arvestades hagejale vastava akti alusel üle andma. Kohus leiab, et lepingu pde 4.2.7 ja 8.1 tuleb VÕS § 29 lg-te 4, 6 ja lg 5 p 4 alusel tuleb tõlgendada koosmõjus selliselt, et kostjal on kohustus üürieset kasutades hoida seda korras, kuid arvestada tuleb seejuures normaalset kulumist. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on korterit viie-aastase hariliku kasutamise järel kahjustanud üle hariliku kulumise määra ning tekitanud sellega hagejale kahju. Hagi tõendamiseks esitatud fotod (tl 50 ja 117-143), samuti HTH Köögid 2001. a hinnapakkumine (tl 37), arved ja kviitungid 2003. aastast (tl 38) hageja väiteid ei tõenda. Fotodelt on näha tuhmunud ja tumenenud värve, kriimustusi seintel ja põrandas, määrdunud pistikupesi, tüübliauke ja konkse seinas, igapäevases kasutuses olnud vannitoa sanitaartehnikat ja sisustust, pliiti ja külmikut ning kardinaid. VÕS § 336 lg 1 kohaselt peab üürileandja üüritud asja tagastamisel kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudustest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Lepingu p 4.2.9 kohaselt kohustus kostja hüvitama kõik tema või temaga seotud isikute poolt hageja varale põhjustatud kahjud ja kulutused hageja esimesel nõudmisel. Ruumide kostja poolt kahjustamist ei tõenda ka ruumide üleandmise-vastuvõtmise aktid (tl 10, 27), kuna 30.01.2009 akti on kantud üksnes p-s 3 märgitu, et puudub suure akna tüllkardin väärtusega 3000.00 krooni. Poolte e-kirjavahetusest (tl 84-88) nähtuvalt on kostja enne korterist väljakolimist seda koristanud, puhastanud, parandanud. Asjaolu, et pooled sügisel 2008 arutasid korteri seisundit ja vajalikke parandusi selles, ei tõenda seda, et samad puudused olid korteris alles 30.01.2009, kuid akti neid ei märgitud. Seega kohus asub seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud kostjale üüritud ruumide kulumine harilikust kulumisest suuremal määral ning hagejal puudub kostja vastu kahjustuste hüvitamise nõue, v.a tüllkardin väärtusega 3000.00 krooni, mille puudumist on möönnud kostja. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise arvutuskäigule (tl 116) ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 3000.00 krooni suuruselt kahjuhüvitiselt kuni 25.10.2010 540.08 krooni ning alates 26.10.2010 kuni kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lause järgi (võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas).

Asjakohatu on kostja esitatud väljavõte majandusaasta aruandest (tl 89). Tuginedes eelnenule kohus leiab, et OÜE hagi PP(P ) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 16 003.96 krooni ja kahjuhüvitise 3000.00 krooni ning viivise 2813.96 krooni (s.o 2273.88 krooni + 540.08 krooni) ning viivise 19 003.96 kroonilt (s.o 16 003.96 krooni + 3000.00 krooni) alates 26.10.2010 kuni kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lause järgi (võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas). Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulu vastavalt hagi rahuldamise osaga 17% ulatuses kostja kanda ja 83% ulatuses hageja kanda. Pooltel on õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.