2-10-31448/13 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

2-10-31448 summas 3000 krooni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud, menetluse käik Tradilo OÜ (registrikood 10043329, edaspidi müüja) ja Riko Laanus (edaspidi kostja) sõlmisid 17.04.2008. a Ego järelmaksu müügilepingu nr * (edaspidi leping), mille kohaselt müüja müüs kostjale kauba ja kostja kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma Swedbank Liising ASle (endise nimega AS Hansa Liising Eesti, edaspidi hageja) ning tasuma intressi 19,9% aastas. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, saatis hageja 26.10.2008. a kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles hoiatas kostjat, et kui võlgnevust ei tasuta 14 päeva jooksul arvates kirja väljastamisest, siis loeb hageja lepingu ülesöelduks. Kostja nimetatud tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, mistõttu esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu. 04.06.2010. a kohtumäärusega jäeti maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja sai nimetatud määruse kätte 07.06.2010. a. 01.07.2010. a esitas hageja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 13 739,30 krooni nõudes, millest põhivõlgnevus on 11 418,49 krooni, intress 740,05 krooni, viivis 1530,76 krooni ja võla menetlemise tasu 50 krooni /tlk 4-17/. 11.08.2010. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 05.11.2010. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

2-10-31448 määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 01.07.2010. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 6/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja võlgnevuse väljamõistmist summas 13 739,30 krooni nõudes, millest põhivõlgnevus on 11 418,49 krooni, intress 740,05 krooni, viivis 1530,76 krooni ja võla menetlemise tasu 50 krooni /tlk 4-17/. Hageja on kohtule esitanud 17.04.2008. a sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingu nr * /tlk 8/, mille kohaselt on müüja müünud kostjale motorolleri 50CC maksumusega 20 655,80 krooni, mille lisandub lepingutasu 295 krooni ning intress 19,9% aastas. Tasumine kauba eest pidi lepingu kohaselt toimuma iga kuu 15. kuupäevaks 48 kuu jooksul (viimase maske tähtpäev 15.04.2012) ning alates 2. makseset tasutakse maksed AS Hansa Liising Eesti kontole. Samuti on esitatud kohtule Ego järelmaksu müügilepingu nr 7791/199202 maksegraafik /tlk 9/, Ego järelmaksulepingu üldtingimused /tlk 10/, 26.102008. a teatis Ego järelmaksu müügilepingu ülesütlemise kohta /tlk 11/, postisaadetise väljastusteate koopia /tlk 12/ ning teatis kostja võlgnevuse suure kohta seisuga 10.06.2010. a /tlk 13/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud tõenditega tõendatud ja hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

2-10-31448 aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hagiavaldusele lisatud üldtingimuste p 8.2 kohaselt /tlk 10/ on hagejal õigus nõuda kohustuste rikkumise korral iga rikkumise korral selle administreerimise, rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise eest kulusid kuni 50 krooni. Seega oli kostjale rikkumise tagajärjed teada lepingu sõlmimise ajal. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Riko Laanus'elt hageja Swedbank Liising AS kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 13 739,30 krooni, millest põhivõlgnevus on 11 418,49 krooni, intress 740,05 krooni, viivis 1530,76 krooni ja võla menetlemise tasu 50 krooni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist ning hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv kogusummas 3750 krooni /tlk 7/, sellest 750 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv /tlk 14/ ja 3000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv /tlk 15, 18/. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 7 alusel on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Pärnu Maakohtu 04.06.2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-40694 jäeti rahuldamata Swedbank Liising AS maksekäsu kiirmenetluses R. Laanus'e vastu 12990,71 krooni nõudes TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Hagiavalduse esitas hageja 01.07.2010. a, seega kuulub maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv