(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. detsember 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-10-34860
Tsiviilasi
VMOÜ hagi FIE HSvastu kahju hüvitamiseks ja leppetrahvi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
29 500 krooni
Menetlusosalised ja nende
hageja VMOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
hageja esindaja Gerli M kostja FIE HS(isikukood XXX, elukoht XXX)
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Asjaolud ja menetluse käik Hagiavalduses ja selle täpsustuses palus VMOÜ füüsilisest isikust ettevõtjalt (FIE) HS välja mõista 29 500 krooni, mis koosneb kahjunõudest summas 11 300 krooni, viivistest summas 9200 krooni ja leppetrahvist summas 9000 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Hagimaterjalid anti 04.10.2010.a üle kostja elukaaslasele kostjale edasiandmiseks. Seega tuleb hagimaterjalid lugeda TsMS § 322 lg 1 alusel kostjale kätteantuks. Kohtule kostja kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palus teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 11 300 krooni ja leppetrahv 9000 krooni. Hageja on esitanud ka viivisenõude. Hageja on nõudnud viivist 9200 krooni tuginedes poolte vahel sõlmitud lepingu p 10.3. Kohus märgib, et nimetatud punktis on pooled kokku leppinud leppetrahvis, mitte viivises. Asjaolu, et hageja on oma leppetrahvi nõuet ebaõigesti viiviseks nimetanud, ei anna alust pidada seda aga õiguslikult põhjendamatuks. Seega tuleb kostjalt välja mõista täiendavalt leppetrahvi 9200 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 29 500 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 6000 krooni ning õigusabikulud summas 6000 krooni. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 6000 krooni ning õigusabikulud summas 4000 krooni, kokku 10 000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.