Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-10-47632
Tsiviilasi
J K hagi KÜ Gerassimovi vastu tööle ennistamise nõudes Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: J K (isikukood XXX, elukoht: XXX) Kostja: KÜ Gerassimovi (registrikood 80218931, asukoht: Gerassimovi 18-8, 20105 Narva)
J K esitas 29.09.2010 Viru Maakohtule hagi KÜ Gerassimovi vastu tööle ennistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 22.06.2010 töövaidluskomisjoni avalduse kostja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes (töövaidlusasi nr. 9.1-2/2327-2010). Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 30.08.2010 otsusega hageja avaldus rahuldati, tunnistati töölepingu erakorraline ülesütlemine tühiseks, loeti tööleping lõppenuks töötaja taotlusel TLS § 107 lg 2 alusel ja mõisteti tööandjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis.
Tsiviilasi nr 2-10-47632 Viru Maakohtu 01.12.2010 määrus
Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 4 lg 4 kohaselt on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega. ITVS § 24 lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 30.08.2010 otsusega rahuldati hageja avaldus täies ulatuses, seega puudub avalduse rahuldamata osa, millise lahendamiseks hageja võiks kohtusse pöörduda. Samuti tulnuks hagejal esitada kohtule sama nõue, mis hageja esitas töövaidluskomisjonile (ITVS § 24 lg 3 teine lause), seega töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue, milline nõue on aga töövaidluskomisjoni poolt juba rahuldatud, st. töölepingu üleütlemise tühisus on tuvastatud. Töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 1 kohaselt kui töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2). TLS nimetatud sätetest tuleneb et töövaidlusorgan saab töötaja tööle ennistada ainult juhul kui mõlemad pooled on sellega nõus. Antud juhul tööandja töölepingu jätkamisega nõus ei olnud ja palus kohaldada TLS § 107 alust (töövaidluskomisjoni istungi protokoll, tl. 18). Tegemist ei ole hageja (avaldaja) nõuete ületamisega töövaidluskomisjoni poolt, vaid TLS õige kohaldamisega, sest antud juhul tööandja töösuhte jätkamist ei soovinud, mis toob iseenesest kaasa töölepingu lõpetamise TLS § 107 lg 2 alusel, mis ütleb üheselt, et töölepingu üleütlemise tühisuse tuvastamisel lõpetab töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kuna hageja nõude on töövaidluskomisjon rahuldatud täies ulatuses (puudub avalduse rahuldamata osa), tööandja töösuhte jätkamisega nõus ei olnud (toob kaasa töölepingu lõpetamise) ja hageja ei saa nõuda töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise asemel kohtus samas töövaidlusasjas tööle ennistamist, leiab kohus et hagejal puudub õiguskaitsevajadus (puudub õigus nõuda kohtus tööle ennistamist). TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. 2(3)
Tsiviilasi nr 2-10-47632 Viru Maakohtu 01.12.2010 määrus
Menetluskulud jäävad hageja kanda.
(digitaalselt allkirjastatud) Tamara Šabarova Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.