Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Asjaolud ja menetluse käik Aktsiaselts Hansapank (praeguse ärinimega Swedbank AS) esitas 28.05.2007.a kohtule hagi SE vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 2781,11 krooni, intressi 11,16 krooni, menetlustasu (võlgnevusest teatamise kiri) 50 krooni ning leppetrahvi 200 krooni. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni, riigilõivu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas 100 krooni ja kohtutäituri tasu 295 krooni. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, koos kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi avalikult kättetoimetamisest. Teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.05.2010.a. Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Teates hoiatati kostjat, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palus teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2781,11 krooni, intress 11,16 krooni, menetlustasu 50 krooni ning leppetrahv 200 krooni, kokku 3042,27 krooni. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.05.2007.a kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. Vastavalt TsMS § 143 p 4 ja 5 on asja läbivaatamise kulu menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 250 krooni ja asja läbivaatamiskulu 395 krooni, kokku 645 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.