Mejac OY hagi MKT Holding (pankrotis) vastu 24.05.2010.a MKT Holding nõukogu otsuse tühisuse tuvastamise või otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmise taotluste lahendamine
Resolutsioon
1.Jätta läbi vaatamata hageja Soome äriühingu Mejac OY (registrikood 545.713, asukoht Põllikuja 4, Järvenpää, 04440 Soome) hagi kostja (pankrotis) MKT Holding (registrikood 10859580, asukoht Männiku tee 6, 43222 Püssi) vastu kostja nõukogu 24.05.2010.a otsuse tühisuse tuvastamise või otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes.
2.Tagastada riigieelarvest Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ-le (registrikood 11717327, arveldusarve nr 10220105597013 AS-is SEB Pank) hageja OY Mejac poolt 22.06.2010.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072123 tasutud ning Kohtute Raamatupidamiskeskuse poolt 29.11.2010.a Viru Maakohtu viitenumbrile 2900072136 ülekantud riigilõivust (55 450 kroonist) 55 000 (viiskümmend viis tuhat) krooni.
5.Saata kohtumääruse ärakiri pärast jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele kohtumääruse resolutsiooni punkti 2. osas täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.25. juunil 2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt 24.05.2010.a hageja on vastu võtnud ainusosanikuna otsuse MKT Holding OÜ nõukogu liikmete tagasilükkamiseks, milline on edastatud tagasilükatud nõukogu liikmele H. H.’ule e-kirja teel samal päeval kell 09.29. 24.05.2010.a võeti tagasilükatud nõukogu liikmete poolt vastu MKT Holding OÜ nõukogu otsus juhatuse liikme A. A.’i tagasikutsumiseks ja juhatuse liikme A. L.’a valimiseks.
2.26.05.2010.a esitas hageja kostja endisele nõukogu liikmele kirja, milles palus mitte kanda äriregistrisse uut juhatuse liiget, kuivõrd hageja peab nõukogu 24.05.2010.a otsust tühiseks ja kehtetuks algusest peale. Vaatamata sellele on kostja juhatuses tehtud muudatus ning uus juhatuse liige on kantud äriregistrisse.
3.Hageja sai kostja nõukogu otsusest teada nõukogu liikme M. M.’i vahendusel otsuse vastuvõtmise päeval. Nõukogu liikmele M. M.’ile ei teatatud nõukogu koosoleku toimumisest ette 1 päev. M. M. helistas tagasilükatud nõukogu esimehele H. H.’ule kell 10.00 paiku ning ka siis H H. ei teatanud koosoleku toimumisest.
4.Hageja leidis, et nõukogu koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud koosoleku kokkukutsumiseks ettenähtud korda. Koosolekul mitteosalenud nõukogu liige M M ei ole nõukogu otsuseid heaks kiitnud.
5.Hageja palus ÄS § 321 lg 1, lg 5, TsÜS § 68 lg 1, § 69 1, § 77 lg 1 alusel tuvastada nõukogu otsuse tühisus või ÄS § 322 lg 6, TsÜS § 38 lg 1 alusel tunnistada otsus kehtetuks.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.17. juulil 2010.a esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud. Kostja leidis, et ÄS § 322 lg 6 alusel saab osaühingu otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda nõukogu liige, osanik saab seda teha erandkorras. Hagejal ei ole ÄS § 322 lg 2 alusel hagemisõigust antud hagi eseme suhtes ja hageja ei ole sellise õiguse olemasolu vähimalgi määral põhjendanud ega tõendanud. Kui hageja väide on selles, et nõukogu liikme M M’i suhtes rikuti väidetavalt nõukogu koosoleku kokkukutsumise korda, siis saab arutada üksnes asjaolusid ja põhjendusi, mis on konkreetselt seostud nõukogu koosoleku kokkukutsumisega. Sellisel juhul ainus õige hageja saaks olla M M.
7.24.05.2010.a nõukogu koosolek kutsuti seaduse nõudeid järgides. Kostja nõukogu esimees H H otsustas nõukogu koosoleku kokkukutsumisel ja kutsete edastamisel kutse saatmisega elektronkirjaga, Eesti Posti ja kullerfirma Bring Express kaudu. Kutse saatmiseks elektronpostiga allkirjastas nõukogu esimees digitaalselt kutse, mille vandeadvokaat T T lähetas 21.05.2010.a M Mä’ile elektronkirjaga. Enne kella 10.00 24.05.2010.a M M helistas H 2 (5)
2-10-30509 H’ule ja oli teadlik nõukogu koosolekust, aga ütles, et sai kutse liiga hilja. Samas ilmus ta OY Majac esindajana samasse asukohta kell 11.00 kokkukutsutud kostja osanike koosolekule.
KOHTUISTUNG
8.18 oktoobril 2010.a toimunud kohtuistungil leidis kostja lepinguline esindaja, et hagejal puudub hagemisõigus, sest ÄS § 322 lg 6 alusel saab osaühingu osanik nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ainult erandkorras. ÄS § 322 järgi nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või aktsionär, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning nõukogu liige, kes ei osalenud otsuse vastuvõtmisel. Hageja väidab, et on rikutud teise isiku, nõukogu liikme õigusi. Hageja peab igal juhul esitama kohtule põhjendused ja esitama tõendid, kas esineb kuriteo või väärteo kahtlus ja kuidas järgneks vaidlustatud otsusega kahju hüvitamise kohustus. Kuna seda ei ole tehtud, puudub alus hagi menetleda.
9.Kostja esindaja teatas, et kuna Viru Maakohus teeb 25.10.2010.a kohtulahendi kostja pankroti väljakuulutamise kohta ja pankroti väljakuulutamisega ei ole enam võimalik äriregistris muudatuste tegemine juhatuse liikmete suhtes, siis puudub hagi rahuldamisel igasugune õiguslik praktiline eesmärk. Esindaja leidis, et pankroti väljakuulutamisel tuleks hagi läbi vaatamata jätta.
10.Hageja esindaja avaldas soovi vastata kostja taotlustele kirjalikult, mistõttu kohus lükkas asja arutamise edasi ja andis hagejale tähtaja seisukoha esitamiseks kuni 03.11.2010.a
MENETLUSE KÄIK
11.. 01. novembril 2010.a esitatud vastuses teatas hageja esindaja, et 25.10.2010.a Viru Maakohus kuulutas välja kostja pankroti. PankrS § 43 lg 2 alusel, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kuivõrd on välja kuulutatud kostja pankrot, nõustus hageja kostja taotlusega, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel. Vastuse resolutsioonis palus esindaja: 1) jätta hagi läbi vaatamata seoses kostja suhtes pankroti välja kuulutamisega; 2) TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastada hageja poolt tasutud riigilõiv 55 000 krooni advokaadibüroo arveldusarvele.
12.09. novembril 2010.a palus kohus hageja esindajal täpsustada taotlus ja teatada kohtule, kas hageja taotleb jätta hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel või esitab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel uue taotluse hagist loobumiseks ja TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel 1⁄2 riigilõivu tagastamiseks.
13.16. novembril 2010.a esitatud vastuses teatas hageja esindaja, et hageja ei ole esitanud taotlust hagi PankrS § 43 lg 2 alusel läbivaatamata jätmiseks. Taotluse esitas kohtuistungil kostja esindaja. Kuna hageja ei ole vastavat taotlust esitanud, siis ei ole tal võimalik ka taotlust täpsustada. Hageja ei esita taotlust TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel 1⁄2 riigilõivu tagastamiseks.
14.Kostja seaduslik esindaja ei ole hageja taotlustele vastanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3 (5)
2-10-30509
15.Kohus, tutvunud poolte taotlustega, leidis, et puudub alus PankrS § 43 lg 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmiseks. Küll aga hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
16.Hagi läbivaatamata jätmise õiguslikud alused on sätestatud TsMS § 423 lg 1. Taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks ühel TsMS § 423 lg 1 punktides 1-13 sätestatud õiguslikul alusel, ei ole pooled esitanud. TsMS § 423 lg 3 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. PankrS § 43 lg 2 järgi, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata.
17.Kohus ei nõustu hageja esindaja väidetega kostja esindaja poolt hagi PankrS § 43 lg 2 alusel läbivaatamata jätmise nõudmise kohta. Kostja lepinguline esindaja on oma 18.10.2010.a esitatud avalduses teatanud küll, et kostja pankroti valjakuulutamisel tuleks jätta hagi läbi vaatamata, kuid taotlust selleks ei ole kostja kohtule esitanud. Ei ole kostja ka viidanud õiguslikule alusele, millest lähtudes tuleks jätta hagi läbi vaatamata.
18.Õigusliku aluse hagi PankrS § 42 lg 2 alusel läbivaatamata jätmiseks on esitanud hageja esindaja oma 01.11.2010.a taotluses. Taotluse (nõude) hagi läbi vaatamata jätmiseks esitas hageja esindaja oma vastuse resolutsiooni punktis 1. Taotlust muul õiguslikul, näiteks TsMS § 423 lg 2 p 1 või p 2, alusel hagi läbi vaatamata jätmiseks, ei ole hageja esitanud.
19.Hageja ei ole kostjalt midagi väljamõistmist nõudnud, varalist nõuet kostja vastu hagejal ei ole. Hageja nõudeks on kostja nõukogu 24.05.2010.a otsuse tühisuse tuvastamine või otsuse kehtetuks tunnistamine, mis oma olemuselt on TsMS § 125 sätestatud tuvastushagi. Sellepärast ei ole võimalik hagi PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata jätta.
20.Vaidlustatud nõukogu otsusega kutsuti kostja juhatuse liime kohalt tagasi A A ja valiti uueks juhatuse liikmeks A L. Seega nõukogu otsuse tühisuse tuvastamise ja selle kehtetuks tunnistamisega soovis hageja kanda äriregistrisse uue juhatuse liikmena A A’i. Kostja pankroti väljakuulutamine ei välista hageja nõude arutamist ja vaidluse sisuliselt lahendamist, küll aga hagi rahuldamise korral hagejal ei ole võimalik kohtulahendiga õiguskaitset saavutada. Käesolevas vaidluses on kohaldatav TsMS § 423 lg 2 p 2, mille kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja pankroti väljakuulutamisega ei ole võimalik hagejal enam hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Kostja nõukogu otsuse tühistuse tuvastamisega või selle kehtetuks tunnistamisega ei ole enam võimalik äriregistris kostja juhatust muuta ja kostjale uut seaduslikku esindajat määrata, sest tema seaduslikuks esindajaks on kohtumäärusega määratud pankrothaldur. Sellepärast kohus jätab hagi läbi vaatamata. Menetluskulud
21.TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.
4 (5)
2-10-30509
22.TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Sama lõike kolmanda lause järgi riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 22.06.2010.a hagi esitamise eest riigilõivu 55 000 krooni. Hageja esindaja on taotlenud tagastada riigilõiv Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele. Kuna hagi jäetakse läbi vaatamata, siis kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab tema esindajale riigieelarvest hagi esitamise eest tasutud riigilõivu 55 000 krooni riigilõivu.
23.TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi või jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata. Sama paragrahvi 2. lõike järgi menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS §168 lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna hagi jäetakse läbi vaatamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
24.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 150 lg 1 p 3, lg 4, § 427, §§ 463-466, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.