Harju Maakohus
Kohtunik
Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
26.november 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-52281
Kohtuasi
OÜ RR(registrikood XXX asuk. XXX) pankrotiavaldus
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad
11.11.2010 Võlgnik OÜ RR(reg XXX asuk XXX Võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige LK(ik XXX) Ajutine pankrotihaldur Peeter S (OÜ Haldur )
Resolutsioon Lõpetada OÜ RR(reg XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, seoses raugemisega. Kohustada ajutist pankrotihaldurit kustutama osaühing registrist 2 kuu jooksul peale määruse jõustumist. Vabastada pankrotihaldur Peeter Sepper ajutise pankrotihalduri kohustustest peale äriühingu registrist kustutamist. Anda OÜ RR(reg XXX) dokumendid hoiule juhatuse liikmele LKik XXX, elukoht XXX. Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade OÜ RR(reg XXX) pankrotimenetluse lõpetamise kohta seoses raugemisega. Määrus saata registrikande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Menetluskulu Määrata ajutise pankrotihalduri Peeter S , ajutise halduri tasu 12 600 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud va sotsiaalmaks) ning vajalikud kulutused summas 2478,90 krooni, millest (6 200.00-2478.90)= 3721.10 krooni (lisandub sotsiaalmaks) hüvitada halduri tasuna riigi vahenditest Peeter S , arve
Ülejäänud ajutise pankrotihalduri tasu summas 8879.90 (koos sotsiaalmaksuga) krooni välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt LK(ik XXX) ajutise pankrotihalduri Peeter S kasuks.
Määrus ajutise pankrotihalduri tasu osas riigi vahenditest hüvitamiseks, täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele pärast määruse jõustumist. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse teatavaks tegemisest. Asjaolud 22.10.2010 esitas OÜ RR pankrotiavalduse enda pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse kohaselt 2008 aastal hakkas üldise majanduslanguse mõjul OÜ RR käive langema. Muutus keeruliseks tarnijatele õigeaegne tasumine, tekkisid võlad ja tekkis ka maksuvõlg. Lõpuks tekkis olukord, kus puudusid piisavad vahendid tooraine eest tasumiseks. 2009 sügisel lõpetas kohvik tegevuse lootuses olukorra paranedes uuesti uksed avada. Kuna on selgunud, et makseraskused ei ole ajutise iseloomuga, ei ole tegevust võimalik jätkata. 27.10.2010 võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. 09.11.2010 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutise pankrotihalduri aruandest tulenevalt ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Äriühingul on lühiajalised kohustused summas 236 777 krooni ja maksuvõlad 217 983.90 krooni. Arvestades asjaolu, et võlgniku majandustegevus on lõppenud ja osanikul puuduvad rahalised vahendid võlgade tasumiseks ning tegevuse taastamiseks ning nimetatud on ajutine pankrotihaldur, ei ole tervendamine ja majandustegevuse jätkamine võimalik. Arvamuses esitatud andmetele tuginedes võib teha järelduse, et välja on kujunenud OÜ RR maksejõuetus ja tema majanduslikust olukorrast tulenevalt on maksejõuetus alaline. Võlgniku makseraskused ilmnesid juba 2009.a. ning väljendusid riiklike maksude võla pidevas suurenemises. Ka juhatus möönab 2009. majandusaasta tegevusaruandes, et jooksval aastal tekkisid makseraskused. Alaline maksejõuetus kujunes välja hiljemalt novembris 2009.a. Alalise maksejõuetuse väljakujunemisel on mitu põhjust: võlgniku müügikäive ei saavutanud vajalikku taset, mistõttu ei suudetud juba tegevuse alguses katta kulusid. Palgakulu osakaal kuludes oli suur. Võlgniku lähikondsetele tagastati tegevuse lõpetamisele eelnenud kahe kuu jooksul laene kogusummas 300 000 krooni. Kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea tunnuseid juhatuse liikme tegevuses ei ole olemasolevatele andmetele tuginedes tuvastatud. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud äriühingu alalise maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga juhatuse liikmete käitumises. Laenude tagastamist lähikondsele peab ajutine haldur rahalise kohustuse tagasivõitmise aluseks. Kuna nii raske juhtimisvea kui rahalise kohustuse tagasivõitmise puhul esitatakse rahalise nõudega hagi juhatuse liikme vastu, siis ei oma sisulist tähtsust, kumba kategooriasse laenu tagastamine liigitatakse.
Juhul, kui võlgnik ei oleks laenu lähikondsetele tagastanud, oleks suudetud tasuda kõik kohustused. Eesmärgiga tuvastada vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi analüüsis ajutine haldur järgmisi tehinguid lähikondsetega. Septembris ja oktoobris 2009.a. maksis võlgnik tagasi oma juhatuse liikmele LK tagasi laenu kogusummas 240 000 krooni ning oktoobris samal aastal MK 60 000 krooni. Samas ei tasutud riiklike maksude võlgasid. MK on LK vend. Ajutine haldur on seisukohal, et osundatud tehingutel on rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise tunnused ja tehingud on tagasivõidetavad PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Tal puuduvad varad pankrotimenetluse kulude katteks, aga samas esinevad rahaliste kohustuste täitmise tagasivõitmise alused. Eeltoodust tulenevalt on kohtul alus pankrotimenetluse raugemisega lõppemise vältimiseks määrata kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg. Tulenevalt PankS § 23 lg 1 sätestatust on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Arvestades menetluse keerukust lähtub ajutine haldur tunnitasust 1 200 krooni. Eeltoodu alusel ning tuginedes lisatud aruandele tehtud tööst, taotleb ajutine haldur määrata ajutise pankrotihalduri Peeter S töötasuks 12 600 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 4 158 krooni, ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 2 478,90 krooni. Kõik kulutused olid teostatud perioodil 27.10. kuni 09.11.2010.a. seoses ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmisega. Juhul, kui kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, taotleb ajutine haldur mõista ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitus välja riigi vahenditest järgmiselt: Kulude hüvitus summas 2 478,90 krooni ja tasu (6 200 – 2 478,90) 3 721,10 krooni ning kohustada Kohtute Raamatupidamiskeskust need välja maksma Peeter S kontole
Kohtuistung 11.11.2010 kohtuistungil võlgnik nõus ajutise pankrotihalduri järeldustega ja tasu taotlusega, halduri poolt taotletule. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara
pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku pankrotiavalduse esitamise seisuga, võlgnikul puudub igasugune reaalne vara. Äriühingul on lühiajalised kohustused summas 236 777 krooni ja maksuvõlad 217 983.90 krooni. Alalise maksejõuetuse väljakujunemisel on mitu põhjust vastavalt aruandele: võlgniku müügikäive ei saavutanud vajalikku taset, mistõttu ei suudetud juba tegevuse alguses katta kulusid. Palgakulu osakaal kuludes oli suur. Võlgniku lähikondsetele tagastati tegevuse lõpetamisele eelnenud kahe kuu jooksul laene kogusummas 300 000 krooni. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotiavalduse esitamine on tingitud eelkõige juhatuse suutmatusest teha vajalikke ja pädevaid juhtimisotsuseid kiiresti muutuvas majandussituatsioonis. Aruande kohaselt võlgniku makseraskused tekkisid juba 2009 aastal ning väljendus riiklike maksude võla pidevas suurenemises. Alaline maksejõuetus kujunes välja hiljemalt novembris 2009. Osanik pidi tulenevalt ÄS § 176 otsustama kas osakapitali suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt ÄS § 136 nimetatud osakapitali suuruse või otsustama osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või esitama viivitamatult pankrotiavalduse. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on pankrotiavalduse esitamisega hilinenud. Karistusseadustiku § 3851 sätestab, et seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Ajutisel halduril puuduvad andmed, mis annaks alust arvata, et maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur hindab pankrotimenetluse jätkamisega seotud kulude suurust summas 89 000.krooni. Ajutine haldur jääb oma seisukohtade juurde ja nende aluseks on võlgniku registrijärgne vara, millest haldur lähtub. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul registrijärgne vara puudub ajutise halduri aruande kohaselt. Ajutine haldur on tuvastanud, et aruandes märgitud tehingutel on rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise tunnused ja tehingud on tagasivõidetavad PankrS § 113 lg 1 p3 alusel. PankrS § 27 lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alustel. Tulenevalt PankrS § 29 lg 3 sätestatust ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa.
11.11.2010 Harju Maakohtu määrusega kohus määras võlgnikul, võlausaldajal või kolmandal isikul maksta kohtu deposiiti eelmärgitud kulutuste katteks 89 000 krooni ning avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Eelnimetatud summat kohtu deposiiti ei makstud. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et PankrS § 29 lg 2 alusel tuleb lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, muu vara puudumise tõttu vastavalt halduri poolt taotletule. Lähtuvalt PankrS § 165 lg 3 vabastada ajutine pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast pankrotimenetluse lõppemist. Anda dokumendid hoiule juhatuse liikmele LKik XXX, eluk XXX. OÜ PankrS § 150 kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise pankrotihalduri töötasuks 12 600 (10,5 tundi, tunnitasuga 1200 krooni) krooni. Ajutine haldur taotleb ka kulutuste hüvitamist 2 478.90 krooni. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Ajutisel halduril on õigus saada tasu ja nõuda kulutuste hüvitamist PankrS § 23 lg 1. Kohus on seisukohal, et tuleb määrata ajutise pankrotihalduri Peeter S , ajutise halduri tasu 12 600 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud va sotsiaalmaks) ning vajalikud kulutused summas 2478,90 krooni, millest (6 200-2478.90)= 3721.10 krooni (lisandub sotsiaalmaks) kuulub hüvitamisele halduri tasuna riigi vahenditest Peeter S , arve XXXXXXXXXX), kuna puuduvad rahalised vahendid. Kohus leiab, et ülejäänud ajutise pankrotihalduri tasu summas 8879.90 (koos sotsiaalmaksuga) krooni kuuluvad väljamõistmisele võlgniku juhatuse liikmelt LK(ik XXX) ajutise pankrotihalduri Peeter S kasuks.
Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.