Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks
26. november 2010.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-10421
Tsiviilasi
LH ja IP hagi JM vastu kaasomandi lõpetamiseks.
Menetlusosalised ja nende
Hageja I: LH(isikukood XXX, elukoht XXX);
esindajad
Hageja esindaja: advokaat (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid );
Aleksei
R
Hageja II: IP(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja II esindaja: Margus V Kostja: JM(isikukood XXX, elukoht XX); Kohtuistungi toimumise aeg
26.10.2010
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale 1 13/18 mõttelist osa, hagejale 2 2/18 mõttelist osa ja kostjale 1/6 mõttelist osa kinnistust reg osa nr XXX asukohaga XXX. Kinnistu osaks on 1(3)
ühepereelamu üldpinnaga 70,8 m2 ja kõrvalhooned 59,4 m2. Hagi esitamise ajal kasutab kostja kinnistut ainuisikuliselt ja keeldub hagejatel võimaldamast kinnistut kasutada. Hageja palub lõpetada kaasomand jättes kinnistu hagejate omandisse, kostjale kuuluva mõttelise osa hageja 1 omandisse ning pannes hagejale 1 kohustuse tasuda kostjale hüvitis 85 000 krooni. Hageja 1 on teinud katseid kinnistu kasutamiseks, kuid kostja ei ole seda võimaldanud. Kostja hagi ei tunnista, kostja on nõus omandama terve kinnistu ning tasuma hagejale 1 tema osa eest 450 000 krooni. Kostja on kasutanud kinnistut aastaid oma eluasemena. Kostja ei olnud varem teadlik kinnistusraamatu andmetest. Kostja leiab, et kinnistusraamatu seis on ebaõige.
Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hagejale kuulub 1 13/18 mõttelist osa, hagejale 2 2/18 mõttelist osa ja kostjale 1/6 mõttelist osa kinnistust reg osa nr XXX asukohaga XXX. Kinnistu osaks on ühepereelamu üldpinnaga 70,8 m2 ja kõrvalhooned 59,4 m2. Pooled vaidlevad selle üle, kas kinnistusraamatu andmed on õiged. Vastavalt AÕS § 56 lg 1 kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Vastavalt AÕS § 77 lg 1 kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Vastavalt AÕS § 77 lg 2 kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05 selgitanud, et AÕS §-st 77 tuleneb, et nõude kaasomandi lõpetamiseks saab esitada kohtumenetluses üksnes hagis või vastuhagis. Kostja on esitanud kinkelepingu (tl 88), millest nähtub, et 17.03.1987 on BH kinkinud LH majavalduse XXXning kostja selgituse kohaselt tõendab kinkeleping, et kinnistusraamatu seis on ebaõige. Pooled ei vaidle selle üle, et LH kanti 2000 aastal kinnistu XXX omanikuna kinnistusraamatusse. Seega ei vaidle hageja vastu asjaolule, et BH kinkis majavalduse LH. Samas ei ole kostja esile toonud asjaolusid ega esitanud väiteid, mis võimaldaksid järeldada, et kinnistusraamatu praegune seis oleks ebaõige. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et LH kanti kinnistusraamatusse LH ja B H abielu ajal, seega vaatamata majavalduse kui vallasasja kinkimisele muutus majavaldus eelduslikult L H ja B H ühisvarasse kuuluva maa osaks. Hageja selgituse kohaselt suri L H enne B H ning pärandas oma vara B H ja oma lastele. Kuivõrd kinnistu oli abikaasade ühisvara, jäi B H lahusvaraks 1⁄2 kinnistust ning ta omandas pärimise teel täiendavalt 1/6 kinnistust. Seega ei viita ei kinkeleping ega ükski teine asjas kogutud tõend sellele, et kinnistusraamatu seis oleks ebaõige. Hagejate väitel on kinnistu väärtuseks 510 000 krooni ning kostjale kuuluva 1/6 mõttelise osa väärtuseks seega 85000 krooni. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud kinnistu väärtusele. Kostja on küll leidnud, et võiks ise hagejad „välja osta“, kuid vastuväidet jagamise viisi osas saab tulenevalt AÕS §-st 77 esitada üksnes hagi või vastuhagi vormis, mida kohus on kostjale kohtuistungil ka selgitanud. Kostja vastuhagi esitanud ei ole, seega ei saa kohus hinnata, kas õiglasem oleks kinnistu jätmine tervikuna kostja omandisse. Kuivõrd kostja vastuväiteid esitanud kinnistu väärtusele ei ole esitanud ning teisi jagamise viise asjas taotletud ei ole, lõpetab kohus kaasomandi hagis taotletud viisil ning kohustab hagejat I tasuma kostjale hüvitist omandi kaotuse eest 85 000 krooni. Menetluskulud 2(3)
Vastavalt TsMS § 162 lg 2 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.