Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 22.12.2009. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja väikelaenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 10 000 krooni. Kostja laenu tagastamise kohustust ei täitnud. Kostja tasumata laenujääk on 2 755,09 krooni ja tasumisele kuuluv intress on 248,69 krooni. Viivis tasumata summalt moodustab 1 026,36 krooni. 30.08.2007. a sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mis võimaldas kostjale krediidilimiidi 8 000 krooni ulatuses. Kostja tegi kaardiga tehinguid, kuid jättis kasutatud krediidilimiidi pangale tagastamata Kuivõrd kostja oma kohustusi ei täitnud, ütles hageja lepingu 12.03.2008. a üles. Kostja poolt on hagejale tagastamata krediidilimiit 8 082,74 krooni, viivis on 989,72 krooni ja intress 7,63 krooni. Kostja vastus Kohtule 20.09.2010. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi. Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus omaksvõtul põhinevas otsuses tuua välja vaid õigusliku põhjenduse. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 94 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1, § 396 lg 1 ning 397 lg 1 alusel. VÕS § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hinnakirja järgi kohustus laenusaaja tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 toodus määras. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 3 250 krooni. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.