2-10-48981/12 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Määrus kuulub viivitamatult täitmisele. Ärakiri määrusest saata: 1) avaldajale ja ajutisele pankrotihaldurile 2) teadmiseks Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskusele 3) Viru tööpiirkonna kohtutäituritele –Natalja Malahhova (Jaama 16, Jõhvi 41533), Terje Tšapis (Puškini 20-46, Narva linn) ja Rakveres paiknevatele kohtutäituritele (sh Kairi Laiõun). Asjaolud Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 06.10.2010 esitas J B võlgnikuna Viru Maakohtule pankrotiavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kokku võlakohustusi erinevate võlausaldajate ees summas 375 355 krooni (sellest Swedbank AS-ile - summas 302 207.66 krooni, Tele2 – 5513.38 krooni, MCB Finance Estonia – 8650 krooni, Lindorff Eesti AS – 3376.38 krooni, Kagu Invest AS nõue - 28 398 krooni, Era Liisingu Inkassoteenused – 15 075 krooni. Võlgnevused tekkisid ajal, kui võlgnik oli seoses süüdimõistmisega vanglas karistust kandmas 2008 - 2009. Võlgnikul töökoht puudub ning ainsaks varaks on korteriomand, mis asub xxxx (kinnisturegistriosa nr xxxx). Korteris elab võlgniku vanaema L L, kelle kasuks on korterile seatud tasuta ja tähtajatu kasutusõigus. 27.10.2010 toimunud eelistungil võlgnik täpsustas, et AS-ile Swedbank esinev laenukohustus on tagatud tema ema J B (sünd. xxxx) ja õe kaasomandis olevale korterile (xxxx) seatud hüpoteegiga. 28.10.2010 kohtumäärusega määras kohus J Bi pankrotiavalduse menetlemisel ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalaus`e. Kohtuistungil 16.11.2010 jäi võlgnik pankrotiavalduses toodud taotluse ja asjaolude juurde. Samuti esitas ta PankrS § 170 tulenevalt avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitas, et tal puudub vara kõigi kohustuste katteks ning seni puuduvad ka kindlad sissetulekud - töökohta ei ole veel leidnud. Ajutise pankrotihalduri aruanne. PankrS § 22 sätestatud ülesannete täitmiseks on ajutine haldur teinud järelepärimised erinevatesse registritesse ja pankadesse võlgniku vara ning kohustuste väljaselgitamiseks, on analüüsinud kogutud dokumente ja andmeid ning jõudnud järeldusele, et võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Võlgnik J B (isikukood xxxx) xxxx) elab xxxx; töökohta ei oma, perekonnaseisult on vallaline, ülalpeetavaid ei oma. Võlgnikul on avatud väärtpaberikonto nr xxxx; äriregister võlgniku isikuga seotud ettevõtjaid ei näita. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku vara realiseerimisväärtuseks realiseerimisväärtuseks ca 10 000 – 15 000 krooni. krooni Varaks on korteriomand (registriosa number xxxx) asukohaga xxxx. Korterile on kinnistusraamatu III jaos sisse kantud märge - tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus L L (võlgniku vanaema) kasuks; samuti on keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks. Hüpoteegiga korteriomand koormatud ei ole. Isikliku ja tähtajatu kasutusõiguse olemasolul ei oma korteriomand sisulist turuväärtust., v.a. juhul, kui õigust omav isik vabatahtlikult oma õigusest ei loobu. Vallasvara puudub. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele transpordivahendeid registreeritud ei ole. Võlgniku esindaja väitel on Viru Maakohtu otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-09-528 konfiskeerimisele kuulunud sõiduauto xxxx, reg.märk xxxx käesoleva ajani võlgniku korteri juures; sõiduki registrijärgne omanik on S K (ik. xxxx). Võlgnik omab arvelduskontot xxxx a/k xxxx, saldo 40,87 krooni ( 9.11.2010); viimase aasta jooksul kontol tehinguid tehtud ei ole. xxxx avatud kontol xxxx on negatiivne summas -70,00 krooni. Nimetatud kontolt on tasutud laenumakseid; sissetulekud on võlgniku enda tehtud sularaha sissemaksed või Eesti

Töötukassa töötutoetus, samuti maksu- ja tolliameti tagastatud tulumaks. xxxx on võlgnikul vabatahtlik pensionifond, mille osakute väärtus on 1 136,21 krooni. Osakute võõrandatavusega seoses tuleks summa lugeda pankrotivaraks. Võlgnikule teadaolevalt tal nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole. J B’il B’il on teadaolevaid kohustusi seisuga 12.11.2010 kokku summas 428 503.29 503.29 krooni ulatuses: ulatuses: 1) xxxx - laenuleping nr 07-063098-EV, laenujääk 22 673,23 EUR (354 758,96 krooni). Kohustus on tagatud korteriomandiga, mis kuulub võlgniku emale J B, kelle suhtes on Viru Maakohtu 11.11.2010 määrusega välja kuulutatud pankrot. J B pankrotihalduri väitel on korter xxxx halvas seisukorras, mistõttu selle väärtus hüpoteegipidaja nõuet ilmselt ei kata. 2) xxxx – krediitkaardi võlgnevus (leping 10-057731-KE) summas 560,53 krooni; 3) Maksu- ja Tolliamet – maamaksu võlgnevus 28.- krooni, intress 8,04 krooni. Lisaks on võlgniku andmetel kohustused veel järgmiste võlausaldajate ees: Swedbank Liising AS – 16 186.75 krooni, AS Tele 2 - 5 513,38 krooni; MCB Finance Estonia - 8 650 krooni; Lindorff Eesti AS - 3 376,38 krooni; kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses olev AS Eraliisingu Inkassoteenused nõue 20 271 krooni; kohtutäitur Terje Tšapis`e juures täitmisel olev AS Kagu Invest nõue 35 337 krooni. Võlausaldaja AS-i Swedbank esitab oma nõude pandieseme realiseerimiseks ilmselt J B menetluses ning pandi realiseerimisest puudujäävas osas - J Bi pankrotimenetluses. Seoses kohustuste katmisega 50% ulatuses J B pankrotimenetluses müüdava varaga võib täpsustatud andmetel olla kohustuste suuruseks kokku 218 739 krooni. krooni Võlgniku seletusel kasutas ta laenuna võetud rahalisi vahendeid kolmandate isikute võlgade tasumiseks ning osaliselt on ka saadud rahaliste vahenditega teostatud remonti õe ja J B nimel olevas korteris. Võib eeldada, et kohustused võeti enne kriminaalmenetluse alustamist (võlgnik viibis vangistuses 3.09.2008 kuni 21.07.2009). Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetus on võlgniku poolt tahtlikult tekitatud, sest kohustusi ei suudetud täita seoses süüteo eest vangistuses viibimisega. Antud juhul ei ole isiku poolt toime pandud selline süütegu, mille tegemise eest ei saaks isik eeldada kriminaalkorras karistamist. Halduri hinnangul võib olemasoleva vara arvelt olla võimalik rahuldada pankrotimenetluse kulusid, kuid on vähetõenäoline, et laekuvatest vahenditest on võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnikul kõrge likviidsusega vara ja püsiva sissetuleku puudumisel tuleb ta lugeda maksejõuetuks. Arvestades asjaolu, et kohus saab võlgniku kohustustest vabastamise avalduse lahendamiseks otsuse vastu võtta alles pärast pankroti väljakuulutamist ja lähtudes eeldusest, et võlgnikul on olemas mingi vara, teeb ajutine pankrotihaldur ettepaneku võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus, olles tutvunud asjas esitatud võlgniku pankrotiavaldusega ja selle lisadega, samuti ajutise pankrotihalduri aruandega ja selle lisadega ning hinnanud asjas tõenduslikku tähtsust omavaid dokumente, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt PankrS § 1 lõikele 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu, ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis tema maksejõuetust eeldatakse. Kohus tuvastas, et võlgnikul puudub vara olemasolevate võlanõuete tasumiseks ning tema majanduslikku olukorda ja nõuete suurust arvestades ei ole selline suutmatus ajutine.

Ajutine pankrotihaldur on kontrollinud võlgniku varalist olukorda ning esitanud oma seisukoha pankroti väljakuulutamiseks. Maksejõuetus on tekkinud võlgniku poolt võetud laenukohustuste täitmise suutmatusest ajal, kui ta viibis kinnipidamiskohas karistuse kandmisel. Võlgnik on töötu, mistõttu ka karistuse kandmiselt vabanemisel tal võimalused võlgade tasumiseks puuduvad. Kuna ajutises menetluses on tuvastatud võlgnikule kuuluvat vara, mille realiseerimisel on võimalik kanda mingil määral ka pankrotimenetluse kulusid, siis lähtudes eeltoodust ja juhindudes Pankrotiseaduse § 1 lg 2 ja § 31 lg 1 ja 4 leiab kohus et võlgniku suhtes kuulub pankrot väljakuulutamisele. Vastavalt PankrS § 91 lg 1 sätestatule ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Vastav teave pankroti väljakuulutamise ja esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja ja koha kohta avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. Pankroti väljakuulutamise korral on nõusoleku pankrotihalduriks määramiseks andnud seni ajutise halduri ülesandeid täitnud Tiia Kalaus, kes on esitanud ka taotluse hüvitada ajutise halduri tasu.. PankrS § 23 lg 1 tulenevalt on ajutisel halduril õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada. Ajutine haldur on täitnud nõuetekohaselt PankrS § 22 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud ülesanded: ta on selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused ning andnud hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti pankrotimenetluse jätkamise võimalustele. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitas kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse tasu hüvitamiseks. Haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks J B’i ajutises pankrotimenetluses tööd 10,2 tundi ja kasutanud oma töö tegemiseks OÜ Volenter ruume, tehnikat ja materjali. Lisatud on ajutises pankrotimenetluses tehtud kulutuste arvestus. Taotletud tasu 10,2 tunni eest summas 8 245 krooni vastab PankrS § 23 lg 3 sätestatule, samuti on see vastavuses antud asjas ajutise halduri ülesannete mahule ja ka halduri kutseoskustele. Samuti on põhjendatud ajutise pankrotimenetlusega seotud kulutuste hüvitamine summas 744 krooni (koos käibemaksuga) OÜ-le Volenter. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad katmisele pankrotivara arvelt. Kohtunik: