Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

juhatusse ka oma kandidaate ja on avaldanud valmisolekut pooltest sõltumatute kandidaatide valimiseks, kuid kostja on seda ignoreerinud. Olukord kus 51% osa omanik ignoreerib 49% osa omaniku tahet juhatuse konkreetse liikme mittevalimise kohta, olukorras, kus teine osapool on sellest teatanud väga pikka aega ette tähendab, et 51% osa omanik käitub pahas usus. Kuivõrd kostja on keeldunud ka hageja poolt taotletud erikontrolli läbiviimisest, on hagejal tekkinud põhjendatud kahtlus, et teine aktsionär soovib endale lojaalset juhatuse liiget määrata, et varjata kostja ja hageja huvidevastaseid tehinguid. Hageja ja UVS UAB pidasid aastatel 2000-2001 läbirääkimisi asutamaks äriühingut, mis realiseeriks poolte ühiseid huve Eestis konsensuslikul põhimõttel. Pooled leppisid kokku asutada OÜ UVS Eesti, ettevalmistava töö asutamsel tegid AS AD juhatuse liige Jüri Kutsar ja finantsjuht KT. Poolte vahel lepiti kokku ja ka fikseeriti konsensusliku käitumise põhimõte juba enne asutamist, see väljendus ka põhikirjas fikseeritud 2/3 häälte nõudes. Pooled leppisid kokku, et juhatuse liikme esitab hageja ja see määratakse poolte konsensuse põhimõttel. Vahetult enne asutamist (29.11.2001) teatas UVS UAB, et Saksamaa partnerite ja klientide nõudmisel on neil vaja näidata asutajana oma töötajat (AP), mitte kahte firmat (UVS UAB ja AD), kuid asutamise järgselt müüakse varasemalt kokkulepitud põhimõttel nominaalhinnas meile kokkulepitud osa. Hageja ei näinud selles probleemi, kuivõrd vastavalt poolte kokkuleppele säilis kõigi osanike otsuste konsensusega lahendamise kokkulepe. Nimetatud kokkulepet järgisid pooled ilma eranditeta kuni AT lahkumiseni Eesti rahandusdirektori ametikohalt 2007. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tuvastada, et UVOÜ ei võtnud vastu otsust valida juhatuse liikmeks JKja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. 19.11.2009 edastas enamusosanik APhagejale seoses juhatuse ametiaja lõppemisega kirja, milles tegi teatavaks omapoolsed kandidaadid ühingu juhatuse liikme kohale, kelleks oli endine juhatuse liige KTning ühingu tegevjuht JK. Kirjale oli lisatud ka JKelulookirjeldus. Enamusosanik palus hagejal nimetada omapoolsed võimalikud kandidaadid, kuid hageja kirjale ei vastanud. 15.12.2009 toimus osanike koosolek, mille päevakorras oli uue juhatuse valimine. Alles koosolekul nimetas hageja omapoolse kandidaadina juhatuse liikme kohale TV. Mingit täpsustavat infot hageja AP ei andnud ning kandidaadi CV saadeti pärast koosolekut. Äriregistri andmetel on TV hageja tütarühingute OÜ Wasserdorf ning OÜ T juhatuse liige. 15.12.2009 koosolekul oli hageja ainus vastuväide enamusosaniku kandidaadile JKile kandidaadi väidetav seotus ühingu endise juhatuse liikme KTga. 15.12.2009 koosoleku protokollis hinnati osanike hääletustulemusi ning leiti, et osanike otsust JKjuhatuse liikmeks valimiseks ei ole vastu võetud. Selline koosoleku juhataja ja protokollija hinnang on osutunud hilisema analüüsi käigus ekslikuks ning sellest tulenevalt koostatigi protokolli osas lisa, millega protokolli parandati, vastav parandus edastati osanikele esimesel võimalusel. Kahtluste vältimiseks kutsus enamusosanik 25.02.2010 kokku osanike koosoleku, mille päevakorras oli uue juhatuse liikme valimine. 23.02.2010 edastas enamusosanik hagejale vastuse hageja 19.02.2010 kirjale, milles selgitas täiendavalt vajadust valida juhatuse liige ning lõpetada ühingu tegevuse takistamine. Koosolekul võeti vastu otsus JKvalimiseks kostja juhatuse liikmeks ning 01.03.2010 tehti vastav kanne äriregistrisse. Kostja põhikirja punkt 5.4 eraldi kõrgendatud häälteenamuse nõuet juhatuse valimiseks ette ei näe. Kostja ainuasutajaks oli 12.11.2001 kodanik AP, kostja asutamisel ainuosaniku poolt kinnitatud põhikirja ei ole kuni tänaseni muudetud. Aasta möödudes kostja asutamisest sõlmis kostja ainuomanik osa müügilepingu hagejaga 49%-lise osaluse võõrandamiseks. Kostja põhikirja osa võõrandamisel ei muudetud ning kehtima jäi juba varasemast sätestatud reeglid otsuste vastuvõtmise korra osas. Hageja on analoogses vaidluses kohtuistungil kinnitanud, et kostja moodustati hageja ja UVS ühistes huvides. Et mõlema osaniku huvid oleksid võrdselt kaitstud, selleks valiti juhatusse hageja töötaja KT. poole huvide kaitseks sai enamusosaluse. ÄS § 174 lg 3 kohaselt loetakse isiku valimisel valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-60-08 aktsiaseltsi analoogseid sätteid analüüsides märkinud (p

12), et isikuvalimise hääletustulemused on erandiks tavapärasest minimaalsest häälteenamuse nõudest. Kohus on märkinud, et nõukogu liikme valituks osutumiseks ei pea nõukogu liige saama vähemalt poolthäälte enamust, vaid piisab, kui ta saab enam hääli teisest samale kohale kandideerinud isikust. Eelnevast tuleneb, et isiku valimisel ei ole tegemist otsustamisega, millele laieneb otsuste vastuvõtmise kord (häälteenamus), vaid tegemist on erandlikku laadi otsuse liigiga, kus otsustav on suurem häältearv võrreldes teiste kandidaatidega. Seega ei ole ka oluline, kas ühingu põhikiri näeb ette tavapäraste otsuste vastuvõtmisel kõrgendatud häälteenamuse nõude või mitte, kuivõrd see ei mõjuta isikuvalimiste hääletustulemuste hindamist. Kui osanikud soovivad kõrvale kalduda seaduse regulatsioonist, peavad nad põhikirjas üheselt määratlema kõrgendatud häältearvu nõude isikuvalimiste puhuks. Antud juhul kehtestab kostja põhikiri küll kõrgendatud häälteenamuse nõude otsuste vastuvõtmiseks osanike koosolekul, kuid eraldi kõrgendatud häälteenamuse nõuet isikuvalimistele ei ole kehtestatud. Seega osutub valituks enim hääli saanud kandidaat. Eelnevaga on ümber lükatud ka hageja väide, justkui laieneks 2/3 häälteenamuse nõue ka isikuvalimistele. Riigikohus on samas asjas lisanud (p 15), et isiku valituks osutumise kehtivus ei sõltu sellest, kas hääletustulemusi on protokollis õigesti kajastatud või kas neile on antud õige hinnang. Sellest nähtub, et tegelikkuses võtsid osanikud juba 15.12.2010 vastu otsuse valida JKjuhatuse liikmeks ehkki protokollis on ekslikult märgitud teisiti. Kõigi ebaselguste vältimiseks korraldas enamusosanik uue osanike koosoleku juhatuse liikme valimiseks. Võttes arvesse eelviidatud sätteid, Riigikohtu lahendit ning asjaolusid, et JKsai 51% häältest ning teisi kandidaate ei olnud, on ilmne, et otsus JKvalimiseks kostja juhatuse liikmeks kehtib. Vastavalt TSÜS §-le 75 on tehingu tõlgendamisel oluline poolte tahe. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Antud juhul on kostja osa müügitehingu puhul mõlema poole ühine tegelik tahe üheselt selge: 1) mitte muuta põhikirja ja 2) mitte suurema kui 49%-lise osaluse võõrandamisega on APväljendanud tahet säilitada kontroll kostja üle. Hageja on oma tahet osa müügitehingu tähenduse ja tagajärgede osas selgitades märkinud, et poole huvide kaitseks sai enamusosaluse. Tegemist ei ole kindlasti hageja väidetud „enamvähem võrdse osalusega“ vaid APomab kostja enamusosalust. Seega on ilmne, et osanikud ei ole kokku leppinud või fikseerinud konsensusliku käitumise põhimõtet. Huvide kaitse läbi enamusosaluse saab toimuda ennekõike otsuste langetamisel. Seega on ilmne, et hageja on üheselt ära tundnud ning aktsepteerinud APhuvi ja tahte omada kostjas otsustusõigust ning sellega ka nõustunud. Mõlema osaniku tahteks on sisustada osaluste jagunemist ning vastavalt sellele ka põhikirja nii, et enamusosalusega kaasneb ka õigus vajadusel otsused, sh juhatusega seonduvad, enamusosanikule kuuluva häälteenamusega vastu võtta. Eelneva põhjal ja VÕS § 29 lõikest 3 tulenevalt selge, et hageja on olnud teadlik APhuvist säilitada kontrolliõigus kostja üle ning tema arusaamisest, et osa müügileping seda huvi ka kaitseb. Isegi juhul, kui hageja vaidlustab oma eelnevad selgitused tahte osas, tuleb müügilepingut ja sellega kaasnevat kostja põhikirja tõlgendada nii nagu APseda mõistis. Enamusosanik on kutsunud üles hagejat esitama sisulisi ettepanekuid. Hageja on hagi esitades püüdnud luua endast muljet, kui koostöövalmist vähemusosanikust, kelle seisukohti ning ettepanekuid enamusosanik lihtsalt ignoreerib. Tegelikkuses on hageja hoidunud suhtlemisest ning väited mitmete alternatiivsete kandidaatide esitamisest ei vasta toele. Tegelikkuses ei ole hageja huviks enam olnud kostja heaolu ning edukas äritegevus. Tulenevalt asjaolust, et hageja tütarühing konkureerib kostjaga, on hageja huviks hoopis kostja tegevuse ja juhtimise takistamine. Enamusosanik on ka viidatud murettekitavatele asjaoludele juhtinud hageja tähelepanu oma 23.02.10 kirjas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kostja vastusega, poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, ning ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) kostja on 2 osanikuga osaühing nimiväärtusega 160 000 krooni (t.lk 25-27); 2) AP kuulub osa nimiväärtusega 81 600 krooni, mis moodustab 51% osakapitalist ja hagejale kuulub osa nimiväärtusega 78 400 krooni, mis moodustab 49% osakapitalist; 3) kostja juhatuse liikme ATametiaeg lõppes 12.11.2009; 4) APkutsus kokku uue juhatuse liikme valimiseks osanike koosoleku 15.12.2009; 5) 15.12.2009 kostja osanike koosolekul oli esitatud kolm juhatuse liikme kandidaati TV, JKja KT; 6) 15.12.2010 juhatuse liikme valimisel said JKja KT816 poolthäält (51% häältest) ja 784 vastuhäält (49%), TV sai 784 poolthäält ja 816 vastuhäält (t.lk 10-13); 7) 25.01.2010 esitas hageja Harju Maakohtule avalduse juhatuse asendusliikme määramiseks (tsiviilasi nr 2-103779); 8) 25. veebruariks 2010 kutsus APkokku uue osanike koosoleku juhatuse liikme valimiseks; 9) 25.02.2010 kostja osanike koosolekul oli esitatud kaks juhatuse liikme kandidaati TV ja JK(t.lk 21-23). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja osanike koosolek on 15.12.2009 või 25.02.2010 vastu võtnud otsuse valida juhatuse liikmeks JK. Samuti vaidlevad pooled, kuidas tõlgendada kostja põhikirja punkti 5.4 (t.lk 26). Kooskõlas äriseadustiku (ÄS) § 174 lõikega 1 on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet. Lõike 3 kohaselt loetakse isiku valimisel valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja põhikirja punkt 5.4 sätestab, et osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud 2/3 osadega esindatud häältest. Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest. Riigikohus on 16.06.2008 lahendi nr 3-2-1-60-08 punktis 12 märkinud, et kuigi ÄS § 299 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks üldjuhul vajalik, et selle poolt oleks antud vähemalt üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, on ÄS § 299 lg 2 sellest oluliseks erandiks. Selle sätte esimese lause kohaselt loetakse isiku valimisel üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Üldkoosolekul nõukogu liikme valituks osutumiseks ei pea nõukogu liige saama vähemalt poolthäälte enamust, vaid piisab, kui ta saab enam hääli teisest samale kohale kandideerinud isikust. Seega loetakse nõukogu liikmeks ka isik, kes saab üldkoosolekul nt üksnes 20% esindatud häältest, kui tema vastaskandidaat saab veel vähem hääli. Seadus ei erista isikuvalimiste puhul olukorda, kus nõukogu liikme kohale kandideerib üks isik või mitu isikut. Seega võib valituks osutada ka isik, kes saab minimaalselt poolthääli, kui temaga koos rohkem isikuid samale kohale ei kandideeri. Küll ei saa valituks isik, kes ei saa üldse poolthääli. Vastuhääli isikuvalimisel ei arvestata. Selliselt kaitseb ÄS § 299 lg 2 vähemusaktsionäride huve ja tagab ka väikeaktsionäridele parema võimaluse saada nõukogusse oma esindaja. Kohus leiab, et ÄS §-s 299 sätestatu aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuse kohta on analoogne ÄS §-s 174 sätestatuga osanike otsuse kohta ning seetõttu tuleb arvestada viidatud Riigikohtu lahendis märgitut. Samuti tuleb kohtul arvestada Riigikohtu 04.02.2010 lahendi 3-2-1-166-09 punktis 11 märgituga, et kostja põhikirja tõlgendamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest. Osanikud on selle sätte mõttes käsitatavad lepingupooltena. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. VÕS § 29 lg 4 kohaselt tuleb juhul, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendada lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Seejuures

tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid. Kostja põhikirja punkt 5.4 sätestab sarnaselt ÄS § 174 lõikega 1 osanike otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud häälte arvu muutes seaduses sätestatud suurema häälteenamuse nõuet selliselt, et otsuse poolt peab olema 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest. Kohus nõustub kostjaga selles, et ÄS § 174 lõikes 3 nimetatud isiku valimise kohta kostja põhikirjas erandit sätestatud ei ole ning isiku valimise korral tuleb lähtuda ÄS § 174 lõikest 3. Hageja selgitas 26.10.2010 toimunud kohtuistungil, et algul pidi osalus ühingus jagunema 50% ja 50%, kuid erinevatel põhjustel vormistati asi kostja soovil nii nagu seda tehti. Hageja leidis, et tema konsensuse nõue on täidetud 2/3 häältega. See tähendab, et kuni on 2 osanikku võetakse otsused vastu konsensuse alusel, s.t et mõlemad peavad poolt olema. Kuni 2008 võetigi otsuseid vastu konsensuse alusel (t.lk 71). Kostja leidis kohtuistungil, et see, et osanikud kuni esimese vaidluseni lahendasid asju üksmeelselt, ei tähenda konsensuspõhimõtte olemasolu (t.lk 71 pöördel). Kuivõrd pooled tõlgendavad lepingut erinevalt s.t selgitavad erinevalt põhikirja punkti 5.4 koostamise asjaolusid ja läbirääkimisi, tõlgendavad erinevalt põhikirja punkti 5.4, samuti tõlgendavad erinevalt poolte käitumist põhikirja alusel ja punkti 5.4 eesmärki ning tuvastada ei ole võimalik tava või praktikat kostja juhtimisel, siis ei ole võimalik tuvastada poolte tahet põhikirja punkti 5.4 koostamisel vastavalt VÕS § 29 lõikele 5. Seega tuleb lähtuda VÕS § 29 lõikest 4 ning tõlgendada lepingut VÕS § 29 lõikes 5 sätestatut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohus leiab, et arvestades ÄS § 174 lõikes 1 ja 3 ning kostja põhikirja punktis 5.4 sätestatut ei leppinud pooled põhikirja sõlmimisel eraldi kokku isiku valimise valituks lugemise häälte lugemises ning kostja isiku valimistel tuleb kohaldada ÄS § 174 lõiget 3 s.t isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Nimetatud tõlgendus on mõistlik ka arvestades asjaolu, et hagejale kuulub kostja osaühingus 49% häältest ja AP 51% häältest, seega ei saaks kunagi tekkida hageja hagis viidatud ja põhikirja punktis 5.4 sätestatud olukord, kus osanike otsus oleks vastu võetud, kui selle poolt antakse 2/3 osanike koosolekul esindatud häältest. 2/3 häältest ei ole võimalik isikuvalimistel kunagi saavutada. On vaid võimalik, et poolt on 100% (49%+51%) või 49% või 51%. Kohus leiab, et pooled ei saanud põhikirja koostamisel ette näha, et iga isiku valimise korral s.h juhatuse liikme valimisel, mis ei ole üksmeelne, tuleb asi lahendada kohtus. Kohus nõustub kostjaga, et oluline ei ole, kas ühingu põhikiri näeb ette tavapäraste otsuste vastuvõtmisel kõrgendatud häälteenamuse nõude või mitte, kuivõrd see ei mõjuta isikuvalimiste hääletustulemuste hindamist. Kohus leiab, et hageja ei ole ühegi tõendiga tõendanud asjaolu, et kostja asutamisel lepiti kokku, et juhatuse liige valitakse konsensuse alusel, kusjuures kandidaadi esitab hageja. Nimetatu ei tulene ka kostja põhikirjast. Kohus on seisukohal, et koosoleku protokolli parandus tulnuks hagejale esitada siiski õigeaegselt. Kostja on seda teinud olulise viivitusega, kuid see ei mõjuta käesoleva vaidluse lahendust, kuna koosolekul antud häälte arvu üle poolte vahel vaidlus puudub. Riigikohus on samas asjas lisanud (p 15), et isiku valituks osutumise kehtivus ei sõltu sellest, kas hääletustulemusi on protokollis õigesti kajastatud või kas neile on antud õige hinnang. Sellest nähtub, et tegelikkuses võtsid osanikud juba 15.12.2010 vastu otsuse valida JKjuhatuse liikmeks ehkki protokollis on ekslikult märgitud teisiti. Kohus leiab, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust ning seetõttu puudub vajadus analüüsida poolte poolt esiletoodud alljärgnevaid asjaolusid: 1) APtegevus oli pahatahtlik, kuivõrd hageja on talle korduvalt teatanud, et JKkandidatuur on talle vastuvõetamatu; 2) hageja oli vastu JKmääramisele tegevdirektoriks; 3) kostja on keeldunud erikontrolli läbiviimisest; 4) Äriregistri andmetel on TV hageja tütarühingute OÜ Wasserdorf ning OÜ T juhatuse liige; 5) JKoli seotud ühingu endise juhatuse liikme KTga; 6) tulenevalt asjaolust, et hageja tütarühing konkureerib kostjaga, on hageja huviks hoopis kostja tegevuse ja juhtimise takistamine. Nimetatud asjaolud ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast olulised.

Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi kostja vastu JKjuhatuse liikmeks valimise otsuse vastu võtmata jätmise tuvastamiseks jätta rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 131 lg-st 1 on osaühingu või aktsiaseltsi organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi puhul on hagihind 1/10 aktsia- või osakapitalist. Kostja osakapital on 160 000 krooni, seega on hagihind käesolevas tsiviilasjas 16 000 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 ja 2 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.