Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, loetakse, et ta ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hagejale ja kostjale. kostjale. I. Asjaolud ja hageja nõue. 07.09.2019 esitas MTÜ Eesti Raudteelaste Ametiühing Viru Maakohtusse hagi I K`i ja S S vastu solidaarselt põhivõlgnevuse summas 5400 krooni ja viiviste summas 5 399 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja I K`i vahel 03.03.2006 laenuleping nr xxxx, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 10 000 krooni ning kostja oli kohustatud hiljemalt 15.03.2007 laenusumma tagasi maksma. Lepingu p 1.7 tuleneb, et laenusaaja poolt tähtajaks laenu mittekustutamisel või laenumaksete osalisel tasumisel, kohustub laenusaaja maksma laenuandjale viivist arvestusega 0,15% tähtajaks tasumata summalt päevas. Kostja I K oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu on hagejale tagastamata laenu summas 5 400 krooni. Kuna kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud, nõuab hageja kostjalt viivitusintressi 0,15% tähtajaks tasumata summalt päevas alates võla tasumise tähtpäevale järgnevast päevast – 16.03.2007. Hagiavalduse esitamise seisuga (01.09.2010) on hageja arvestanud viivist kokku summas 10 254.60 krooni. Lähtudes mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest, vähendab hageja viivise nõuet ning nõuab viivist summas 5 399 krooni. Lepingu p 1.8 kohaselt kohustus kostja S S tagama lepingu tingimuste nõuetekohase täitmise (garant). Kuna laenusaaja oma kohustust hageja ees ei täitnud, siis vastutab lepingu kohast täitmist taganud S S laenu käendajana laenuandja ees solidaarselt põhivõlgnikuga. Hageja on korduvalt pöördunud laenusaaja poole võla tasumiseks. 17.08.2010 esitas hageja kostjatele kirjalikult võlanõude ja hagi esitamise hoiatuse kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Vaatamata sellele ei ole kostjad võlakohustust täitnud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 396, 76, 100 ja 101 lg 1, 142 lg 1, 65 lg 1 ja 113 sätetele. Hageja on soovinud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses ning tuginedes TsMS § 407 lg 1 taotleb ka juhul, kui kostjad tähtaegselt hagile vastust ei esita, solidaarselt kostjatelt tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud võlasumma väljamõistmist. Hagiavaldusele on lisatud hagi tõendavad kirjalikud tõendid – laenulepingu ärakiri, koopia kostjatele saadetud pretensioonist, võla arvestus, riigilõivu tasumise kviitung ning esindaja volitusi tõendavad dokumendid.

II Kostjate Kostjate vastuväited Kostjad ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõe2

tuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjatele allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses märgitud aadressidele. Kostja I K on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte saanud 11.10.2010 kohtumenetluses tuvastatud elukoha aadressil – xxxx. Kostja S S on hagimaterjalid oma elukohas vastu võtnud nende korduval väljastamisel - 09.11.2010. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning nimetatud tähtaega on kohtu poolt järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati ka kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjaid TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Kostjad hagile vastust esitanud ei ole, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka kirjeldanud, mistõttu kõigi osundatud sätete kordamist kohus otsuses enam vajalikuks ei pea. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Põhivõlgniku poolt lepingu rikkumise korral on käendaja kohustatud VÕS § 142 lg 1 kohaselt tasuma hagejale võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutab käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kostjate poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses kostjate vastu solidaarselt.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostjate kanda. TsMS § 163 lg 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kostjate tehtud menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus anda hagejale täiendava tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks ning hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista.

Kuna kohus antud asjas ei ole hagejale TsMS § 174-1 sätestatud täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks andnud, siis on hagejal TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

/allkirjastatud digitaalselt/

Irma Külavee Tea Toming

Viru Maakohtu 06.12.2010

RESOLUTSIOON:

Parandada tsiviilasjas tsiviilasjas nr.2nr.2-1010-43166 tagaseljaotsuse 25.11.2010 sissejuhatavas osas tsiviilasja numbris esinev trükiviga (2(2-0909-43166) ja lugeda õigeks tsiviilasja numbriks 2-101043166. Parandada tsiviilasjas tsiviilasjas nr.2nr.2-1010-43166 tagaseljaotsuse 25.11.2010 kirjeldavas osas alapunktis I „Asjaolud ja hageja nõue” esimeses lõigus esinev trükiviga trükiviga ja lugeda õigeks järgmine tekst: „07.09.2010 esitas MTÜ Eesti Raudteelaste Ametiühing Viru Maakohtusse hagi I K`i K`i ja S S vastu solidaarselt põhivõlgnevuse summas 5400 krooni ja viiviste summas 5 399 krooni nõudes.” Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

/allkirjastatud digitaalselt/

Irma Külavee Tea Toming

Kohtuotsus jõustus 01. veebruaril 2011.a Viru Maakohtu määrusega. Nooremreferent Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.