Kohtla-Järve Linna avaldus N. P. vanema isikuhooldusõiguse piiramiseks alaealise lapse suhtes
Kohtuistungi toimumise aeg
16. november 2010.a.
Istungil osalenud isikud
Avaldaja esindaja Maarika Tarum; Puudutatud isikud: lapse ema N. P. ja laps
A. P..
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Piirata N. P. (isikukood xxx, elukoht xxx) isikuhooldusõigus lapse A. P.’i (isikukood xxx, viibib Kohtla-Järve Lastekodus) suhtes ja jätta laps riiklikule ülalpidamisele Kohtla-Järve Lastekodusse.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
1.Kohtla-Järve Linn esitas 21. detsembril 2009.a kohtule avalduse N. P.’lt alaealise lapse A. P.’i äravõtmiseks ilma vanemlike õiguste äravõtmiseta. Samal päevas esitas avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, s.o kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni lapse Kohtla-Järve Lastekodule riiklikule ülalpidamisele andmiseks. 1 (5)
2-09-69663
2.Taotluse kohaselt Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumi 09.12.2009.a esilduse ja KohtlaJärve Sotsiaalhoolekandekeskuse lastekaitse töötajate kodukülastusega on tuvastatud, et lapse elukohas on võlgnevuste tõttu elekter välja lülitatud ja korter on arestitud. Elamistingimused on väga halvad lapse jaoks, lapsel ei ole võimalik teha koduseid ülesandeid. Laps tihti puudub koolist. Lapse ema tarvitab tihti alkoholi ning tema korterisse kogunevad võõrad isikud alkoholi tarvitamise eesmärgil. 17.12.2009.a esitas laps kirjaliku avalduse, milles avaldas soovi elada lastekodus.
MENETLUSE KÄIK
3.Viru Maakohtu 22.12.2009.a kohtumäärusega kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni jäeti alaealine A. P. riiklikule ülalpidamisele Kohtla-Järve Lastekodusse.
AVALDUSE TÄPSUSTUS
4.30. detsembril 2009.a esitatud avalduse täpsustuse kohaselt 09.12.2009.a külastasid lastekaitseinspektorid puudutatud isiku N. P. elukohta. Korteris on võlgnevuste tõttu elekter väljalülitatud. Puudutatud isiku sissetulekuks on töövõimetuspension ning laste toitjakaotuspension. Puudutatud isik tarvitab tihti alkoholi ja tema korteris kogunevad võõrad isikud alkoholi tarvitamise eesmärgil. Avaldaja palus vastavalt Laks § 8, PKS § 53 lg 1, lg 2 võtta puudutatud isikult alaealine laps A. P. ilma vanema õiguste äravõtmiseta.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
5.Avalduse esitamisest teatas kohus asjast puudutatud isikule N. P.’le.
6.15. märtsil 2010.a esitatud avalduses teatas puudutatud isik, et seoses võlgnevustega lülitati tema elukohas elekter välja. Keskkütet tema korteris ei ole alates 1998.a. Ilma soojuse ja elektrita elamine ei ole võimalik. Sellepärast vormistati laps lastekodusse, mis on lapse jaoks parim lahendus.
7.Nüüdselt elekter on sisselülitatud ja puudutatud isik kustutab kommunaalvõlgnevused. Ta otsib tööd. Puudutatud isik palus peatada tsiviilasja menetlus ja anda talle võimalus olukorra parandamiseks ja töökoha leidmiseks. Seni on lapsel hea olla lastekodus, kuigi laps igatseb ema ja koju järele
MENETLUSE PEATAMINE JA UUENDAMINE
8.Kohus arutas asja 30.03.2010.a toimunud kohtuistungil. Puudutatud isik taotles asja arutamise edasilükkamist, millega avaldaja esindaja ei nõustunud, leides, et puudutatud isik venitab protsessi ja puudutatud isiku olukord muutub alles siis, kui ta lahendab probleemi alkoholiga.
9.Viru Maakohtu 05.04.2010.a kohtumäärusega TsMS § 355 alusel peatati tsiviilasja menetlus kuni 6 kuuks, leides, et elektrienergia võlgnevuste tekkimise ja sellele järgnenud lapse äravõtmise üheks põhjuseks on puudutatud isiku töövõimekaotus ja rahaliste vahendite puudumine. Seda kohus luges mõjuvaks põhjuseks menetluse peatamiseks, et anda puudutatud isikule võimalus lapse kasvatamiseks ja lapse arenguks vajalike tingimuste loomiseks.
2 (5)
2-09-69663
10.Viru Maakohtu 08.10.2010.a kohtumäärusega uuendati tsiviilasja menetlus ja määrati asi uuesti arutamisele.
KOHTUISTUNG
11.16. novembril 2010.a toimunud kohtuistungil avaldaja esindaja toetas avaldust. Esindaja seletuste kohaselt ei ole avaldaja oma elamistingimusi muutnud. Tema korteris jälle ei ole elektri, korteris on ainult vesi. Puudutatud isik perioodiliselt tarvitas alkohoolseid jooke, tema juures viibisid võõrad isikud. Talle oli tehtud ettepanek leida lahendus võlgnevuste kustutamiseks linna abiga, kuid ta ei ole kordagi linna poole pöördunud. Puudutatud isiku ainsaks sissetulekuks on pension. Ta ei ole võimeline ülal pidama oma alaealist last ja tagama lapsele elementaarseid elamistingimusi. Puudutatud isik palus avaldajalt nõusoleku lapse külastamiseks, kuid last kordagi ei külastanud.
12.Puudutatud isik teatas, et ta üritas leida tööd ja kustutada võlgnevusi, kuid seda ei ole tal õnnestunud teha. Nüüdselt on jälle korteris elekter välja lülitatud. Puudutatud isik veel vajab aega võlgnevuste tasumiseks. Tal endal ei ole midagi süüa. Puudutatud isik palus anda talle veel täiendav tähtaeg pool aastat.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud avalduse ja puudutatud isiku seisukohaga, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.Sünniakti järgi lapse A. P.’i emaks on asjast puudutatud isik N. P. (tl. 4). Avalduse järgi lapse isa on surnud. Samas rahvastikuregistris puuduvad andmed lapse isa Viktor P.’i surma kohta.
15.Avalduse järgi lapsel ei ole võimalik ema elukohas elada, sest korteris puudub elekter ja keskkütte. Asjast puudutatud isikul ei ole vaidlust selle üle. Oma vastuses avaldusele ja ka kohtuistungil puudutatud isik on kinnitanud, et võlgnevuste tõttu taas lülitati elekter välja ning et keskkütet tema korteris ei ole alates 1998.a. Tal ei ole võimalik last enda juurde elama võtta, sest elukohas ei ole lapse elamiseks vajalikke elamistingimusi ja tal puuduvad vahendid lapse ülapidamiseks (t. lk. 101, 102).
16.Avalduse esitamise ajal vanema õigused ja kohustused ning vanema õiguste äravõtmise alused olid reguleeritud kuni 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) peatükis 8. Vastavalt PKS § 50 lg 1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vastavalt PKS § 53 lg 1 järgi ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Sellisel juhul peab eestkosteasutus 10 päeva jooksul esitama kohtusse lapse äravõtmise või vanema õiguste äravõtmise nõude.
17.Tõendi mõiste on sätestatud TsMS § 229, mille 1. lõike kohaselt tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või 3 (5)
2-09-69663 nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Ida Politseiprefektuuri 21.12.2009.a tõendi kohaselt tarvitab puudutatud isik tihti alkoholi. Tema juurde kogunevad võõrad inimesed alkoholi tarbimiseks (t. lk. 8). Ida Prefektuuri 18.03.2010.a tõendi kohaselt puudutatud isiku korterisse Ridaküla 18-48, Kohtla-Järve kogunevad kahtlased isikud, kes on alkoholi- ja narkootikumide kuritarvitajad. 02.03.2010.a teatati politseile, et puudutatud isiku korteris müüakse puskarit (t. lk. 51). Sellega kohus on tuvastanud, et lapsel ei ole võimalik elada puudutud isiku juures ka põhjusel, et ema ning tema juurde kogunevad isikud avaldaval lapsele kahjulikku mõju.
18.Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 116 lg 1 järgi vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 124 lg 1 alusel isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.
19.Puudutatud isikul esineb töövõimekaotus 60 % ja talle on määratud pension 2 299 krooni (t. lk. 53, 98), kuid seda ei ole võimalik lugeda mõjuvaks põhjuseks oma lapse eest mittehoolitsemiseks, sest seadus ei vabasta osalise töövõime kaotusega vanemat lapse eest hoolitsemise kohustusest. Praegu kehtiva PKS § 134 lg 1 tulenevalt, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas sama paragrahvi lõikes 3 ning sama seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid.
20.Kohus ei nõustu puudutatud isiku taotlusega temale elamistingimuste muutmiseks ja võlgnevuste tasumiseks täiendava tähtaja andmise vajaduse kohta, sest varasem menetluse peatamine ei ole asjas midagi positiivsemaks muutnud. Vastupidi menetluse peatamise ajal tekkinud võlgnevuste tõttu lülitati puudutatud isiku elukohas uuesti elekter välja, mis teeb tema elukoha veelgi rohkem elamiskõlbamatuks. Puudutatud isiku laps on esialgse õiguskaitse kohtumääruse alusel alates 22.12.2009.a on ära võetud ja lastekodusse paigutatud. Peaaegu aasta jooksul ei suutnud puudutatud isik oma elamistingimusi muuta. Seega menetluse järjekordne peatamine või asja arutamise järjekordne edasilükkamine ei ole enam otstarbekas.
21.TsMS § 229 lg 2 teise lause alusel hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Kohtuistungil teatas asjast puudutatud isik, et elamistingimuste ja sissetulekute vähesuse tõttu tal veel ei ole võimalik last tagasi võtta ning et lapsel on hea olla lastekodus. Lapse huvide tagamiseks kohus vastavalt TsMS § 5521 lg 1, lg 2 kuulas lapse ära. Laps on teatanud kohtule, et ta tahaks küll elada ema juures, kuid praegu ema juures elada ei ole võimalik (t. lk. 102).
22.PKS § 135 lg 1 alusel kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Eeltooduga on tuvastatud, et teisi abinõusid käesolevas asjas 4 (5)
2-09-69663 lapse suhtes kohaldada ei ole võimalik. Kuna puudutatud isik pika aja jooksul ei loonud lapse kasvatamiseks ja arenguks vajalikke tingimus ning tema laps tegelikult asub lastekodus ja on riigi ülalpidamisel, siis kohus rahuldab avalduse, eraldab lapse puudutatud isikust ja piirab puudutatud isiku isikuhooldusõiguse lapse suhtes. Antud olukorras isikuhooldusõiguse piiramine on lapse huvides, sest edaspidi tema huvide tõhusa kaitsmise tagavad riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused.
23.Kohus selgitab puudutatud isikule, et pärast oma eluviisi parandamist, so lapse kasvatamiseks ja arenguks vajalike tingimuste loomist, võib ta pöörduda kas Kohtla-Järve Linna Sotsiaalhoolekandekeskuse või kohtu poole isikuhooldusõiguse piiramise lõpetamiseks..
24.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS 478 lg 1, lg 2, § 479, § 550 lg 1 p 2, § 558 lg 1, §661 lg 2 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.