Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Asjaolud ja menetlused käik Aktsiaselts ERAKÜTE esitas 02.08.2010. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pxxxx Rxxxx vastu temalt võla 13 763,36 krooni saamiseks. 03.08.2010. a teatas avaldaja esindaja, et võlgnik on 02.08.2010. a tasunud osa põhivõlgnevusest summas 7168 krooni. 18.08.2010. a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite, milles tunnistas nõuet osaliselt kuna osa nõudest on tasutud. 15.10.2010. a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 18.10.2010. a määrusega jäeti nõue käiguta ja andis tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. Aktsiaselts ERAKÜTE esitas 22.10.2010. a kohtule hagiavalduse Pxxxx Rxxxx vastu soojusenergia tarbimise eest tekkinud võlgnevuse 5845,36 krooni nõudes. Kohus võttis hagi 25.10.2010. a määrusega menetlusse. 16.11.2010. a esitas hageja kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks. Hageja teatel tasus kostja 10.11.2010. a kogu võlgnevuse summas 5845,36. Seetõttu loobub hageja oma nõudest. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagist loobumine on võimalik vastu võtta. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohtu hinnangul ei riku avaldusest loobumine olulist avalikku huvi ja on kooskõlas TsMS § 429 sätetega. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab hagist loobumise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus nõudest seetõttu, et kostja rahuldas tema nõude pärast hagi esitamist. Seega jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg-le 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja hagis. Selle põhjal on hageja menetluskuluks nõude esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõudelt riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 29.07.2010. a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072369 riigilõivu summas 750 krooni ja hagimenetluses 18.10.2010. a Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034796011 viitenumbrile 2900072699 riigilõivu summas 450 krooni. Kokku on tasutud riigilõivu 1200 krooni. Vastavalt TsMS § 144 p-le 7 loeb kohus hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu asja menetluskuluks. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Seega, kuna hageja loobus hagist, tuleb pool tasutud riigilõivust, s.o 600 krooni hagejale tagastada. Ülejäänud hageja poolt tasutud riigilõiv summas 600 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.