2-10-48580/4 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

märkida, et sõiduki väärus on 0,00 krooni. Viimase kolme aasta jooksul sõidukeid võõrandatud ei ole. Samuti ei ole nimetatud äriühing märgitud sõidukite kehtivatele registreerimistunnistustele vastutavaks kasutajaks. Äriregistri teabesüsteemi andmetel AS-l IP(likvideerimisel) osalus teistes äriühingutes puudub. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt võlgniku nimele kinnisasju registreeritud ei ole. Nõuded ostjate vastu puuduvad. Kõige üldisemas mõttes võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest kõrvale kalduvaid ülekandeid ei ilmnenud. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus kujunes välja 2009.a. lõpus. Võlgniku peamiseks maksejõuetuse muutumise põhjuseks on ajutise halduri hinnangul üldine majanduslik olukord, mis oli halb aeg kirjastamiseks ning vähene reklaam. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli ajakirjade kirjastamine, mis sellises negatiivses turusituatsioonis ei edenenud, samuti lugejate vähesus, mis lõpuks põhjustas võlgniku maksejõuetuse. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Juhtimisviga ajutise menetluse raames esile tuua ei ole võimalik. Seoses eelkõige üldisest majanduslikust olukorrast tuleneva turusituatsiooni langusega ja lugejate vähesusega ei suutnud võlgnik oma majandustegevust lõpuks jätkata ja kohustusi täita. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks ja tagasivõitmise võimalusi ei ole, leiab haldur, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri ettekande põhjal on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus kujunes välja 2009.a. lõpus. Ajutise halduri ettekande koostamise aja seisuga võlgnikul vara puudub. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirjast nähtub, et pankrotiavalduse koostamise seisuga 07.07.2010.a. on võlgniku kohustused kreeditoride ees 1 073 585,00 krooni. Võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 09.11.2010.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded Aktsiaseltsi IP(likvideerimisel) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 30000 krooni 14 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab Aktsiaseltsi IP(likvideerimisel) dokumentide hoidjaks TM(ik 36208100306). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 15750 krooni Maire Arm’i kasuks ja tehtud kulutuste katteks 1 800 krooni AB Mägi Kraavi&Partnerid kasuks. Haldur palub tasu mõista välja võlgnikult ning kanda kulud Advokaadibüroo Mägi Kraavi ja Partnerid arvelduskontole ja ajutise halduri tasu Maire Arm’i arvelduskontole.