24. november 2010 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-70082
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
AS-i IEhagi AVvastu võla nõudes 11 800,30 krooni Hageja AS IE(registrikood XXX asukoht XXX), volitatud esindaja Janno K
Asja läbivaatamine
Kostja AV(isikukood XXX, elukoht XXX), volitatud esindaja
PV(XXX)
Lihtmenetluses
Ärakuulamise aeg
07.10.2010
Ärakuulamisel osalenud isikud
Hageja volitatud esindaja Janno K Kostja volitatud esindaja PV
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada
1.Välja mõista AV võlgnevus 9 249 (üheksa tuhat kakssada nelikümmend üheksa) krooni AS IE kasuks.
2.Välja mõista AV viivis 499 (nelisada üheksakümmend üheksa) krooni ja 73 senti AS-i IE kasuks.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta täielikult 100% ulatuses AV kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb hagejal esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev
2-09-70082 kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub pärast nõude vähendamist istungil kostjalt välja mõista põhivõla majandamiskulude võlgnevuse 9 249 krooni, viiviseid 499,73 krooni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes KOS § 13 lg 1, VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 94.
2.Kostja on korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn omanik (tl 7). Hageja on XXX korterelamu valitsejaks ja haldab XXX elamut valitsejalepingu (tl 19-26) alusel osutades haldusteenust ning vahendades kommunaalteenuseid. Hageja on esitanud kostjale igakuiselt kinnitatud majanduskava (tl 8-18) alusel arveid osutatud teenuste eest tasumiseks (tl 27-39), milliseid hageja ei ole vaidlustanud. Kostja ei ole arveid nõuetekohaselt tasunud.
3.Hageja on arvestanud ka viiviseid, millised on seisuga 22.12.2009 summas 499,73 krooni. Kostja vastuväited
4.Kostja ei tunnista hagi ning palub jätta hagi rahuldamata.
5.Kostja märgib, et seoses asjaoluga, et 30.04.2008 lõhkus korteri XXX , Tallinn omanik enda korteri wc-s asunud vee- ja kanalisatsioonitorud, mis varustasid kostja korterit, siis puudus peale vandalismiakti kostja korteris vesi ning kanalisatsioon ning korter muutus kasutuskõlbmatuks ja jäi tühjana seisma. Amortiseerunud torustik vahetati välja alles 02.03.2010, millal tööd anti aktiga üle. Kostja märgib ka, et hageja ei aidanud kaasa torustiku vahetamisele ning kiirele lahenduse leidmisele.
6.Kostja korteris puudus vesi ja kanalisatsioon perioodil 01.12.2008-01.12.2009 ning puudus võimalus ka teenuseid tarbida ning seda hageja süül, millest kostja teavitas hagejat korduvalt nii suuliselt kui ka kirjalikult. Kostja märgib, et keeldus põhimõtteliselt arveid tasumast, kuna hageja oli teadlik, et korteris XXX, Tallinn puudub vesi ja kanalisatsioon ja korter seisab tühjana ja on kasutamiskõlbmatu. Kostja ei vaidlusta, et kostjal on kohustus tasuda teenuste ja kulutuse eest, mida kostja on tarbinud. Hageja esitas siiski kostjale vee ja kanalisatsiooni tarbimise eest arveid, kus üldveekulu oli 11 kanti. Kostja esitas hagejale reaalsed veenäidud ja palus vee ja kanalisatsiooninäidud korrigeerida ja teha tasaarveldus.
7.Kostja on seisukohal, et tegemist on võlaõigusliku suhtega, kus hageja on kohustatud osutama nõuetekohast teenust ja kostja omama võimalust kontrollida teenuse vastavust kvaliteedile ja kohustus alles kvaliteetselt tehtud tööde eest maksta. Lepingu ja majanduskavaga lepitakse kokku kavandatavates töödes, aga kohustus tasuda tekib alles teenuse tarbimisel. Hageja on rikkunud lepingu punkti 3.7.
8.Lisaks nõudis hageja kostjale esitatud arvetes hooldus- ja haldustööde, prügiveo, üldelektri ja soojusenergia eest tasu maksmist, kuigi teadis, et korteris ei elata selle kasutuskõlbmatuse tõttu.
2-09-70082 Kostja leiab, et nõue prügi äraviimise eest, kui korter seisab tühjana, on hageja soov alusetult rikastuda. Kostja leiab, et hageja rikub sellega lepingu punkti 3.9 ning tulenevalt lepingu punktist 3.5 ei ole hagejal õigus nõuda haldus- ja hooldustasu. Kostja leiab ka, et hageja nõue, mille kohaselt kostja peab remontima teise korteriomaniku reaalosal asuva kaasomandi on vastuolus seadusega ja põhjendamata.
9.Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õigus nõuda 01.01.2009-01.12.2009 raha üldvee, üldelektri, soojusenergia ja prügiveo eest summas 11 430,82 krooni.
10.Kostja on seisukohal, et arvel nr 200910 8709301 summa 2 268 suuregabariidilise prügi eest on põhjendamata, kuna hageja varastas kostjale kuuluva vara (telliskivid). Kostja märgib, et tasub alates 09.09.2009 hagejale igakuiselt 100 krooni, seega on kostja hagejale tasunud elamukindlustuse üldsumma 176,88 krooni ja lisaks veel 123,12 krooni.
11.Kostja lisab ka, et sai 25.07.2009 kätte 10.06.2008 toimunud üldkoosoleku protokolli, kuhu kostja kutset ei saanud, kuna 05.06.2008 puudus kortermaja koridori uste küljest üldkoosoleku kutse, samuti ei olnud kutset postkastis. Kostja leiab, et üldkoosolek kutsuti kokku tähtaega eirates. Kostja on seisukohal, et üldkoosoleku otsuse punkt 5 veenäidu esitamine ja selle esitamata jätmise sanktsioneerimise nõue, on vastuolus KOS § 17 lg 2 sätestatuga. Kohtu põhjendused
12.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled on ära kuulatu 07.10.2010 istungil.
13.Kohus kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
15.Kostja on XXX, Tallinnas asuva korteri omanik (tl 7). Elamu XXX hooldust korraldab ja kommunaalteenuseid vahendab hageja valitsemislepingu alusel (tl 5-6 ja 19-26). Hageja on kostjale esitanud igakuiselt kinnitatud majanduskava (tl 8-18) alusel arveid osutatud teenuste eest tasumiseks (tl 27-39). 07.10.2010 vähendas hageja võlgnevust 2 551,30 krooni võrra ehk vee tagasiarvestuse võrra vähenes võlg augustis 2010 summani 9 249 krooni. Kostja keeldub arveid tasumast, kuna korter oli perioodil 01.12.2008-01.12.2009 ilma vee ja kanalisatsioonita ning seetõttu kasutuskõlbmatu ja seisis tühjana. Seega on kostja seisukohal, et kostja ei ole kohustatud tasuma hagejale haldus- ja hooldustasu, üldvee, üldelektri, soojusenergia ja prügiveo eest, kuna kostja ei ole teenuseid tarbinud. Samuti leiab kostja, et ei ole kohustatud arveid tasuma, kuna korter seisis tühjana hageja süül, kes ei leidnud kiiret lahendust torustiku vahetamisele. Kostja on seisukohal, et hageja on rikkunud lepingu punkte 3.7, 3.9 ja 3.5.
16.Korteriomandiseadus (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. VÕS § 76
2-09-70082 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
17.Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõendiga on leidnud tõendamist, et kostja poolt on tasumata hooldus- ja kommunaalteenuste eest vastavalt hageja esitatud arvetele. Hageja on teinud tagasiarvestuse summas 2551,30 krooni augustis 2010 tarbitud vee osas, mille võrra hageja vähendas nõuet. Vee tagasiarvestuse tingis asjaolu, et kostja ei esitanud pikema aja vältel hagejale veenäite, mistõttu arvestati veekulu eelmiste perioodide keskmiste näitude alusel ja üldvee kulust lähtuvalt. Kohus leiab, et kostja hoolsuskohustus oli esitada veenäite igakuiselt isegi juhul kui ta ei kasutanud vett. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud väited ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja olles korteriomanik ei ole vaidlustanud üldkoosoleku otsuseid, majanduskava aluseid ega esitatud arveid. Asjaolu, et kostja ei kasutanud korterit ei ole aluseks arvete mittetasumisel. Seadus ei näe ette, et kui kostja isiklikult korterit ei kasuta, siis ei tule kostjal tasuda kaasomandi majandamiseks tehtavaid vajalikke kulutusi. Kohus märgib, et ei võta seisukohti kostja väidete osas üldkoosoleku protokollile ja otsusele, kuna kohtule ei ole esitatud hagi üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks.
18.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on arvestanud viivist summas 499,73 krooni. Viivise arvestus on näidatud hagis. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt välja mõistmisele. Menetluskulud
19.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.