23.novembril 2010.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-09-43373
Tsiviilasi
OÜ W hagi EIIOÜ vastu 430 000 krooni nõudes.
Tsiviilasja hind
430 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ W (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Villu Otsmann (Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets, Tartu mnt. 2, 10145 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: OÜ EII(registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepingulised esindajad advokaat Lauri Liivat ja vandeadvokaat Rando Maisvee (Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, e- post: [email protected]).
30.septembril 2010.a.
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Villu Otsmann Hageja seaduslik esindaja TK Kostja lepinguline esindaja advokaat Lauri Liivat
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue
1.31.08.2009.a. esitas OÜ W kohtule hagi EIIOÜ vastu 430 000 krooni väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga koostöölepingu, millega kostja võttis endale kohustuse muuhulgas taotleda hageja projekti rahastamist Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest ja Euroopa Liidu struktuurfondidest, lähtudes hageja ettevõtluse sisulisest analüüsist. Hageja ettevõttes ei viidud läbi sisulist analüüsimist. Kostja töötaja viibisid hageja ettevõttes paar tundi ning esitas üldise iseloomuga küsimusi. Avaldust EAS-ile toetuse saamiseks kostja ei ole koostanud ning esitanudki. Euroopa Komisjonile esitati avaldus kahel korral ning mõlemal juhul jäi kostja koostatud avaldus rahuldamata. Esimene avaldus sai Komisjonilt 5 punkti 15 ja teine 8 punkti 15. Esimese taotluse ebaõnnestunud esitamisele ei järgnenud mingit kostja poolset täiendavat hageja ettevõtluse analüüsi. Hageja tasus kostjale 300 000 krooni lepingu sõlmimisel ja pärast Euroopa Komisjonile esitatava avalduse valmimist veel 330 000 krooni. Hageja on seisukohal, et kostja pole osutanud hagejale teenuseid kokkulepitud ulatuses ja kvaliteediga. Hageja soovib hinda alandada 200 000 kroonini. Alternatiivselt taotleb hageja kahju hüvitamist 430 000 krooni ulatuses. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väidetel ei ole ta lepingut rikkunud ning sellest tulenevalt ei ole alust hinna alandamiseks. Lepingu kohaselt osutatavad teenused jagunesid 3 etappi: I etapp ideede genereerimine ja arendamine; II etapp projekti konsortsiumi loomine ja Euroopa Komisjonile toetuse saamiseks taotluse koostamine koos kõigi vajalike vormidega; III etapp lepingu kiire läbirääkimiste juhtimine ja projekti kiire alustamise võimaldamine. Analüüsi teostamise käigus viis kostja läbi intervjuud vajalike isikutega ning kogus sel viisil kokku üldise informatsiooni nii ettevõtte ja kasutatava tehnoloogia kohta. Asjaolu, et taotlus jäi ka teistkordsel esitamisel rahuldamata, ei tähenda, et taotlus ei vasta esitatud nõuetele. Taotlus tunnistati Euroopa Komisjoni poolt vastavaks ning see läbis hindamismenetluse. Antud taotlusvoorus esitati 673 taotlust, millest 10 ei vastanud nõuetele ja 267 ületasid künnise. Seega künnist ei ületanud 396 taotlust 663 nõuetele vastavast taotlusest. Lepingus ei ole viidatud, et kostja garanteeriks taotluse esitamisel künnise ületamise. Lepingu kohaselt kohustus kostja koostama ja esitama taotluse, mis on nõuetele vastav. Kostja ei garanteerinud hagejale taotluse rahuldamist Euroopa Komisjoni poolt, vaid kohustus läbi viima I ja II etapis kirjeldatud tööd. Taotluse ettevalmistamise ajal ei avatud EAS-i poolt sobivat taotlusvooru. Sobiv taotlusvoor EAS-is avanes alles 06.12.2007.a. ning tagantjärgi ei olnud võimalik EAS-ist toetust taotleda, sest tööd olid juba kostja poolt teostatud ja arved hageja poolt tasutud. EAS-ilt toetuse taotlemine ei olnud käsitletav osana lepingu alusel osutatavatest teenustest. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, hageja vande all antud seletuse, tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et
pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.
5.Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 621 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. VÕS § 624 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Seega on käsundusleping suunatud töö tegemisele, teenuse osutamisele kui protsessile.
6.Kohtule esitatud kirjalike tõenditega leidis tõendamist, et pooled sõlmisid koostöölepingu (t/l 114-145, 239-247, 15-45, 68-72). Lepingu objektiks oli Euroopa Komisjonile toetuse saamiseks taotluse koostamine koos selleks vajalike toimingutega kostja poolt. Pooltel on vaidlus selles, kas kostjal oli kohustus taotleda EAS(EAS-ilt) toetust ning kas hagejal on õigus alandada hinda. Esmalt annab kohus hinnangu asjaolule, kas kostjal on lepingust tulenev kohustus taotleda EASist toetust või mitte. Seejärel analüüsib kohus hageja nõuet hinna alandamiseks.
7.Kohus on seisukohal, et eelpool viidatud koostöölepingu p. 4 kohaselt, on kostja lubanud toetada hagejat toetuse taotlemisel eelduslikult EAS-ist. Pooled ei vaidle selle üle, et vastav nõustamisprogramm avanes 06.12.2007.a., s.o. pärast Euroopa Komisjonile 04.09.2007.a. esitatud taotlust (t/l 209). Ka tunnistaja LN andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et taotlus EASile tuli esitada juhul kui see kutse avaneb ja tingimusel, et taotlust Euroopa Komisjonile ei ole esitatud (t/l 282). Ka nähtub kohtule esitatud poolte e-kirjade vahetusest, et vastavat nõustamisprogrammi eelnevalt ei avatud ning pärast Euroopa Komisjonile esitatud taotlust pole toetust võimalik EAS-ist taotleda (t/l 254-255). Kostja on nimetatut hagejale korduvalt selgitanud, mispeale hageja on avaldanud, et makstud summad on võimalik tagastada ja vormistada uued vajalike kuupäevadega arved (t/l 274-275). Kohus on seisukohal, et lepingu täitmisel tuleb käituda õiguspäraselt. Seega pole õige hageja seisukoht, et antud juhul on kostja lepingut rikkunud, kuivõrd pole vastavat taotlust EAS-ile esitanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja selles osas lepingut rikkunud ei ole.
8.Järgmisena käsitleb kohus hageja nõuet hinna alandamiseks. Vastavalt VÕS § 112 lg 1 kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Hageja tugineb oma nõudes asjaolule, et kostja lepingut kohaselt ei täitnud. Samuti on hagejal etteheited lepingu täitmise kvaliteedi osas. Hageja on seisukohal, et leping oleks kohaselt täidetud juhul, kui taotluse esitamise tulemusena oleks saadud Euroopa Komisjonilt toetust. Kohtuistungil oli hageja seisukohal, et kuivõrd Euroopa Komisjonile esitatud taotlus künnist ei ületanud, siis tuleb sellest johtuvalt hinda alandada 430 000 krooni võrra. Kohus on seisukohal, et hageja selline arvamus on meelevaldne.
9.Selleks, et tuvastada, kas lepingut on rikutud, tuleb esmalt kontrollida, milles on pooled antud juhul kokku leppinud. Kohtule esitatud eelpool viidatud koostöölepingu p. 2 sisaldab kostja poolt
osutatavaid teenuseid, millised jagunesid järgmiselt: 1) ideede genereerimine ja arendamine, 2) projekti konsortsiumi loomine ja toetusraha taotluse kirjutamine, 3) lepingu läbirääkimiste juhtimine ja projekti alustamise võimaldamine (t/l 18-22). Kulud ja kaasinvesteering partnerlusse sealhulgas kostja tasustamine on sätestatud lepingu p. 4, millise kohaselt oli lepingu eesmärgiks ühine rahalise kasu saamine teadus-ja arendustegevusest, mistõttu lepiti kokku ühine finantseerimine kogumaksumuses 1 400 000 krooni. Tööprogrammi elluviimise kogumaksumus on järgmine: 1 etapp idee genereerimine ja arendamise pakkumine 300 000 krooni, 2 etapp konsortsiumi loomine ja toetuse taotluse koostamine 1 000 000 krooni, 3 etapp lepingu läbirääkimiste juhtimine ja projekti kiire alustamise võimaldamine 100 000 krooni. Nimetatud summast 700 000 krooni tuli tasuda hagejal vastavalt graafikule järgmiselt: 1) 300 000 krooni ettepaneku kinnitamise vormile alla kirjutamisel, 2) 330 000 krooni kui teadus- ja arendustegevuse toetuse taotluse ettepanek on esitamiseks sobivas vormis, 3) 70 000 krooni, kui ettepaneku rahastamine kiidetakse heaks (t/l 239-247). Kostja kohustus koostama ja esitama hageja nimel teadus- ja arendustegevuse toetuse taotluse Euroopa Komisjonile. Lepingu üldtingimuste p. 5 kohaselt eeldati, et esimese etapi tähtaeg on 4-5 nädalat ning teise etapi täitmise tähtajad sõltuvad siiski riiklikest vahenditest rahastamise programmist ja toetuse liigist, mille taotlemises lepitakse kokku ühiselt. Seega ei tulene nimetatud koostöölepingust kostja kohustust Euroopa Komisjonile esitatavas taotluses ületada künnis. Samuti ei tulene nimetatud lepingust, et pooled oleksid leppinud kokku selles, et kostja garanteerib Euroopa Komisjonilt toetuse saamise. Lepingust tulenevalt oli see mõlema poole ühine huvi ja eesmärk, kuid vale on hageja järeldus, et ainult sel juhul oleks kostjapoolne lepingu täitmine kohane, kui eelpool nimetatud eesmärk oleks täidetud.
10.Hageja on esitanud kostjale etteheiteid taotluse kvaliteedi osas toetudes üksnes Euroopa Komisjoni hinnangutele. Samas tuleneb hageja seadusliku esindaja TK’i kohtuistungil vande all antud seletusest, et kostja näol on tegemist tunnustatud teenuse pakkujaga, kuivõrd ta oli ära märgitud EAS koduleheküljel (t/l 280). Ka on hageja hinnangul hageja ettevõtte analüüs kostja poolt läbi viidud puudulikult. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et eelneva ettevõtte analüüsita poleks taotluse koostamine olnud võimalik. Ka ei ole hageja sellele väidetavale puudusele eelnevalt kostja tähelepanu juhtinud, mistõttu saab seda pidada hilisemaks pretensiooniks, mis on tingitud asjaolust, et Euroopa Komisjonile esitatud taotlus jäi rahuldamata.
11.Kohtule esitatud pooltevahelise e-kirjade kohaselt toimusid enne lepingu allkirjastamist läbirääkimised lepingu tingimuste üle ning kostja on selgitanud hagejale, et ajanappuse tõttu ei pruugita 04.09.2007.a. kutsel osaleda, kuivõrd kiiresti/kehva taotlust ei soovi kostja esitada. Kostja on selgitanud, et ta ei saa endale võtta riski kirjutada sellise lühikese ajaga korralik taotlus ning on teinud hagejale ettepaneku huvi korral vestelda uuesti septembris 2007.a. (t/l 210-214, 205-206, 261-265). Ka hageja seadusliku esindaja TK’i vande alla antud seletuse kohaselt oli hageja üheks tingimuseks, et taotluse saaks esitada selleks vooruks (t/l 280). Kohtule esitatud kirjalike tõendite kohaselt jäeti Euroopa Komisjonile esitatud taotlus esmakordsel esitamisel rahuldamata (t/l 47-50, 73-82). Vastavalt lepingu p. 4 esitati taotlus parandatult Euroopa Komisjonile kostja poolt uuesti 11.04.2008.a. (t/l 151-203, 46, 251-253). Kokkuvõtliku hindamisraporti kohaselt esitatud taotlust ei rahuldatud (t/l 51-54, 83-92). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et nimetatu on piisav hinna alandamiseks. Kohus on seisukohal, et kostja on oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitnud esitades parandatult taotluse teistkordselt, milline tunnistati Euroopa Komisjoni poolt vastavaks ning see läbis hindamismenetluse. Kohus märgib, et hindamismenetluse läbis ka esmane taotlus, s.t. mõlemad esitatud taotlused vastasid nõuetele. Asjaolu, et 673 esitatud taotlustest (t/l 204) ei rahuldatud vaidlusalust taotlust, ei anna hagejale alust tugineda VÕS § 620 kostjapoolsele hoolsuskohustuse rikkumisele ning sellest tulenevalt taotleda hinna alandamist VÕS § 112 lg 1 alusel. Kohus nõustub kostja arvamusega selles osas, et Euroopa Komisjon ei lähtu projekti hindamisel üksnes taotlusest ja selle kvaliteedist, vaid kogu projektist tervikuna. Asjaolu, et projekti ei peetud piisavalt perspektiivikaks, ei tähenda
seda, et kostja antud juhul oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kõige eelpooltoodu alusel ei saa pidada hagi põhjendatuks ning see jääb rahuldamata.
12.Kuna asjas on tuvastatud, et kostja lepingut rikkunud ei ole, siis ei kuulu rahuldamisele hageja alternatiivne nõue kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel.
13.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
14.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hinnaks 430 000 krooni. Menetluskulude jaotamine
15.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.