Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg 41 . Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Juhul kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada välisriigis on kaja esitamise tähtaeg 28 päeva arvates kättetoimetamisest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul, et ta soovib esitada kohtuotsusele kaja, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg 42. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Pooled sõlmisid krediitkaardi kasutamise lepingu XXXnr XXXja kostja sai enda kasutusse krediitkaardi, mis oli seotud limiidikontoga XXX ning arvelduskontoga XXX. Hageja võimaldas krediiti 5000,00 krooni ulatuses. Lepingu p 6.2. alusel pidi kostja tasuma krediidi eest 16% aastas intressi. Kostja pidi lepingu järgi tasuma igakuiselt püsimakseid 15. kuupäeval 200 krooni ja tagama raha olemasolu arvelduskontol. Kostja jäi maksetega võlg u alates 15.10.2008 ega tasunud neid kuni 15.04.2009. Kostjal on lepingu p 8.2. alusel kohustus maksta hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Kuna kostja kohustust ei täitnud, palus hageja võla tasuda hiljemalt 02.06.2009 ja hoiatas võla tasumata jätmise korral võimalusest leping kostjaga üles öelda. Kiri saadeti 128.05.2009 kostjale. 22.04.2009 sulges hageja kasutuslimiidi. Võlg on seotud pooltevahelise uue lepinguga XXX. Kostja ei ole kohustusi täitnud. Kostja võlg on 2834,26 krooni, intress 11,36 krooni, viivis põhivõlalt 329,56 krooni 15.01.2009-22.-09.2010 ja postikulu 50 krooni. AS Swedbank palub RMlt välja mõista laenu kokku 3225,18 krooni ning alates 23.09.2010 viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras ning menetluskulud, milleks on riigilõiv 1750 krooni, millest 750 krooni on maksekäsu kiirmenetluse lõiv ja 1000 krooni hagi esitamisel tasutud lõiv. Kostja vastuväited

Kostja ei ole vastuväiteid hagile esitanud. kotjale on hagimaterjal ja hagi menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud emale 10.11.2010 (väljastusteade toimikus). Kohtu põhjendused Kostja pidi hagiavaldusele vastama 10 päeva jooksul alates materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittetäitmine, mittekohane täitmine, sh täitmisega viitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning lisaks on viivise nõue lubatav ka VÕS § 101 lg 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi, mis sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik andma teisel isikule rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus või kutsetegevuse antud laenult maksta intressi üksnes juhul kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi peab olema tarbijakrediidileping kirjalik. Kooskõlas TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue laenu tagastamiseks, kulude sissenõudmiseks, intressi saamiseks ja viivise nõudeks on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja RM’lt tuleb Swedbank AS-i kasuks välja mõista kokku 3 225,18 krooni, millest põhivõlgnevus on 2 834,26 krooni, intress 11,36 krooni, viivis 329,56 krooni ja postikulu 50 krooni ning alates 23.09.2010 (so alates järgmisest päevast, mil hagi esitati) viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras päevas põhinõudelt, s.o 2 834,26 kroonilt. kuni põhinõude kohase täitmiseni. Koosakõlas TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1750 krooni, millest riigilõiv hagiavalduse esitamisel oli 1000 krooni ja riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 750 krooni. Kohus andis hagejale tähtaja menetlusse võtmise määruses esitada menetluskulud, hageja ei ole esitanud maksekäsu kiirmenetluses tasutud lõivu kohta 750 krooni vastavat tõendit ega tasumise andmeid. Seega on hageja taotlus lõivu väljamõistmiseks vaid osaliselt tõendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hagejale lõivu katteks 1000 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras menetluskuludelt 1000 krooni kuni nende tasumiseni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.