Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Pooled kinnitavad, et loobuvad üksteise üksteise vastu esitatud nõuetest Viru Maakohtu menetluses menetluses olevas tsiviilasjas nr 22-0909-37119 ning et kompromissilepingu sõlmimisega lõpevad kõik hagiesemega hagiesemega seotud lepingupoolte varalised või mittevaralised nõuded üksteise vastu ja pooltel ei ole teineteise vastu mistahes varalisi või mittevaralisi nõudeid ega pretensioone.

K V ning L V kohustuvad tasuma I L’ele L’ele K V’i V’i pärandvara arvelt 140 000 (ükssada (ükssada nelikümmend tuhat) krooni.

K V ja L V tasuvad võlgnevuse igakuiste osamaksetena iga kuu 20. kuupäevaks alates alates 2010. 2010.a. detsembrist I L’e L’e arveldusarvele nr xxxx xxxx vastavalt käesolevale kompromissi kompromissilepingule lisatud ja kompromissi kompromissilepingu lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule (kogu summa tasumisega 48 kuu jooksul, esimese makse summa 3500 krooni ning viimase makse summa 2 913 krooni, igakuisest maksest moodustab põhiosa 2917 krooni). krooni). Eesti Vabariigis rahaühiku euro kasutuselevõtust alates tasuvad K V ja L V igakuised maksed kompromissi kompromissilepingu lahutamatuks lisaks oleva graafiku alusel arvestades Euro ja Eesti vahetuskursiks 1 EUR = 15,6466 eesti krooni;

Lisaks igakuulistele osamaksetele tasuvad K V ja L V (kostjad) I L’le L’le (hageja) (hageja) intressi 5% aastas. Intressi hakatakse arvutama alates kompromissi kompromissilepingu punktis 8 sätestatud kande tegemisest kinnistusraamatusse. Intressi suuruse arvutamisel lähtutakse 140 000 Eesti krooni suurusest rahasummast, mida vähendatakse tasutud igakuiste maksete võrra. Intress kuulub tasumisele koos igakuulise osamaksega. osamaksega

Kostjad teostavad esimese osamakse hagejale 10 päeva jooksul pärast kinnistusraakinnistusraamatusse kompromissi kompromissilepingu punktis 8 sätestatud kande tegemist, kuid mitte hiljem hiljem kui 30.detsembril 2010.

Kõik pp-s 3.3.-5. kohased maksed tasuvad kostjad käesoleva käesoleva kompromissilepingu alusel ilma täiendavate hagejapoolsete arvete või muude tahteavalduste esitamiseta. Makse selgitusse märgivad kostjad kostjad igakordselt „K. ja L. V makse kompromissi alusel“.

Juhul, kui kostjad ei täida nõuetekohaselt käesoleva kompromissilepingu kompromissilepingu punktis 3.,

ühis-Viru Maakohus annab nõusoleku, hageja avaldab soovi ja kostjad lubavad ühis hüpoteegi summas 140 000 (üks sada nelikümmend tuhat) krooni seadmiseks kinnistule, mis on kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna LääneLääne-Viru kinnistuskinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr. nr. xxxx asukohaga xxxx (katastritunnusega 66204:002:0293, sihtotstarbega elamumaa, pindalaga 131 m2) I L’e L’e kasuks ning

Lääne--Viru kinnistule, mis on kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne kinnistusjaoskonna kinnistusr kinnistusregistri registriossa nr xxxx asukohaga xxxx (katastritunnusega 66204:002:0299, sihtotstarbega sihtotstarbega transpordimaa, pindala 99 m2).

2--09Viru Maakohtu 03.07.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2 09-37119 seatud kohtulik hüpoteek summas 208 701 krooni hageja kasuks kostjatele kuuluvale LääneLääne-Viru maakonn maakonnas nnas xxxx asuvale korteriomandile nr xxxx, xxxx, mis on kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna LääneLääne-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu kinnistusraamatu registriossa registriossa nr xxxx, xxxx, jääb kehtima, kuni kostjate käesoleva kompromissi kompromissilepinguga võetud kohustuste kohase täitmiseni.

III Kohus annab kompromissi kinnitamisel nõusoleku poolte kokkuleppel I L’e L’e kasuks kompromissi täitmise tagamiseks tagamiseks K V` V` ja L V` V` ile kuuluva pärandvarana kinnistutele ühisühishüpoteegi seadmiseks summas 140 000 (ükssada nelikümmend tuhat) krooni, krooni, s.o. kinnistule, mis on kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusosakonna LääneLääne-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistris kinnistusregistris registriossa registriossa nr xxxx, xxxx, (xxxx ning kinnistule, mis on kantud sama kinnistusjaoskonna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registrios registriossa nr xxxx (xxxx (xxxx). xxxx). Kohtu poolt määrusega kinnitatud kompromissileping kehtib täitedokumendina täitedokumendina ja kuulub viivitamatult täitmisele. IV. Tagastada hagejale I L`ele L`ele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tsiviilasjas nr. nr 2-0909-37119 seoses 1⁄2 (pool) hagi esitamisel tasutud kompromissi kinnitamisega kinnitamisega menetluse lõpetamisel tasutud riigilõivust, s.o. summas 7 500 (seitse (seitse tuhat viissada) krooni. - Tagastatav riigilõiv (7 500 krooni) tuleb kanda I L`e L`e arveldusarvele nr xxxx xxxx, xxxx, märkides selgitusse „ Ts. asjas nr 22-0909-37119, 37119, riigilõivu osaline tagastamine“.

Edasikaebe kord Kohtumäärusele võib vastavalt TsMS § 661 661 lg 4 sätestatule poolte kokkuleppel esitada määruskaebuse Tartu Ringkon Ringkonn konnakohtule sama maakohtu maakohtu kaudu 3 (kolme) kolme) päeva jooksul kompromissi kinnitava määruse kättetoimetamisest kättetoimetamisest alates. alates. Kohtumäärus saata pooltele ja jõustumisel Kohtute raamatupidamiskeskusele.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. 17.11.2010 laekus tsiviilasjas nr 2-09-37119 Viru Maakohtule poolte kompromissileping, milles pooled paluvad nende vahel saavutatud kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

Kohtumenetluse käik 30.07.2009 esitas I L Viru Maakohtule hagi K V`i pärijate – alaealiste L V` ja K V` vastu 200 000 krooni nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt laenas K V suulise laenulepingu alusel hagejalt 150 000 krooni, lubades laenatud summa tagasi maksta koos intressidega (50 000 krooni) ühe aasta jooksul. 10.01.2008 kandis hageja K Vi kontole 150 000 krooni. xxxx K V suri. Pärimisregistri andmetel on 30.12.2008 avatud Rakvere notar Toomas Saaver` büroos pärimisasja toimik nr xxxx ning K V`i pärijateks on tema lapsed L V ja K V, kelle seaduslikuks esindajaks on nende ema – M V. 12.03.2009 on notari poolt väljastatud K Vi seadusjärgsete pärijate L V`i, sünd. xxxx) ja K V`i, sünd. xxxx, esindajale M V`ile pärimisõiguse tunnistus. Hagi võeti kohtu poolt 17.08.2009 menetlusse ning väljastati kostjatele tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. 23.09.2009 kostjate seadusliku esindaja esitatud vastuses kostjad hagi ei tunnistanud ning palusid jätta selle täies ulatuses rahuldamata. 09.11.2009 laekunud kirjalikus seisukohas jäi hageja hagiavalduses esitatud asjaolude ja nõude juurde, märkides, et kohustuste täitmisega viivitamise eest soovib ta VÕS § 94 sätestatud intressimäära alusel täiendavalt viivise väljamõistmist. 16.12.2009 toimunud eelistungil (ja järgnevatel istungitel 02.03.2010,21.04.2010) täpsustasid pooled oma seisukohti ning esitasid kohtule täiendavaid tõendeid ja taotlusi. 03.08.2010 toimunud kohtuistungil pidasid pooled võimalikuks asja lahendamist kompromissi sõlmimisega ning kokkulepitud summa (140 000 krooni) tasumist maksegraafiku alusel. Kostjate seadusliku esindaja väitel puuduvad tal vahendid nimetatud summa ja ka pärandvaraga seoses pankade ees esinevate võlakohustuste tasumiseks, mistõttu ta vajab alaealiste pärijate seadusliku esindajana kohtu nõusolekut kinnisvara tehingute tegemiseks. 18.10.2010 on Viru Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-46819 rahuldatud M V`i avaldus ja antud talle nõusolek alaealiste L V`i ja K V`i nimel pärandvarasse kuuluvate kinnistute müümiseks. 25.10.2010 esitatud avalduses hagi täiendavaks tagamiseks märgib hageja, et hagi vajaks täiendavat tagamist teistele pärandvarasse kuuluvatele kinnistutele kohtulike hüpoteekide

seadmisega tulenevalt asjaolust, et hagi tagamise korras kinnistusregistriossa nr xxxx (korteriomand xxxx) 03.07.2009 Viru Maakohtu määrusega seatud kohtulik hüpoteek (tsiviilasi nr 2-09-37119 on liidetud käesoleva asjaga) asub alles 4.järjekohal peale AS SEB Pank kasuks seatud kolme hüpoteeki kogusummas 1 640 000 krooni, mistõttu saab eeldatavasti nimetatud kinnistu võõrandamisel kaetud üksnes võlgnevus AS SEB Pank ees. Kohus määras hagejale tähtaja hagi tagamise avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 08.11.2010 teatas hageja volitatud esindaja kohtule, et seoses poolte vahel sõlmitava kompromissiga on võimalik lahendada ka täiendavate tagatiste andmise küsimus, mistõttu palub hageja jätta hagi tagamise taotlus kohtul läbi vaatamata. 17.11.2010 laekus käesolevas tsiviilasjas kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromissileping, mille kohaselt kostjad on kohustunud kompromissilepingu lahutamatuks osaks oleva maksegraafiku alusel hüvitama hagejale 140 000 krooni igakuiste osamaksetena ning põhinõudele lisanduva intressiga 5% aastas (igakuisest osamaksest moodustab põhiosa makse 2917 krooni, millele lisandub intressi osa). Esimese makse suurus on kokku 3500 krooni ning see tasutakse vastavalt kompromissile 10 päeva jooksul pärast kinnistusraamatusse kompromissilepingu punktis 8 sätestatud kande tegemist (s.o. ühishüpoteegi seadmist kahele pärandvarasse kuuluvale kinnistule summas 140 000 krooni), kuid mitte hiljem kui 30.detsembril 2010.. Kompromissilepingus kokkulepitud summa (140 000 krooni) koos lisanduva intressiga tasutakse vastavalt maksegraafikule 48 kuu jooksul iga kuu 20.kuupäevaks (alates esimesest maksest 3500 kroonist igakuiselt vähenevas summas), seejuures viimase makse suuruseks on 2 913 krooni, millest põhiosa jääk moodustab 2901 krooni. Pooled on kokku leppinud ka kostja poolt kompromissi mittekohase täitmise tagajärgedes ja nõude kohese sissenõutavaks muutumise tingimustes, samuti täiendavas ühishüpoteegi seadmises kahele kinnistule, mille osas taotletakse kohtu nõusolekut. Hageja on esitanud ka taotluse 1⁄2 osas riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel riigilt. Pooled on leppinud kokku, et muud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Seoses kompromissi sõlmimisega paluvad pooled see kohtul vastu võtta ning esitatud kujul kirjalikus menetluses määrusega kinnitada, lõpetades ühtlasi asjas menetluse.

Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte esitatud kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul kohtu hinnangul ei esine ning poolte kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss ka täidetav.

Kohus peab kompromisslepingu kinnitamisel võimalikuks anda PkS § 131 lg 1 ja 187 ka 188 tulenevalt vajalik nõusolek ühishüpoteegi summas 140 000 krooni seadmiseks kahele pärandvara koosseisu kuuluvale kinnistule (registriosa nr xxxx ja nr xxxx) Vastavalt PkS § 131 lõike 1 teisele lausele ei või vanem kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. Nimetatud sättest tulenevalt on lisatud kompromissilepingusse poolte ühine taotlus kohtult nõusoleku saamiseks kompromissilepingu tagamiseks pärandvarasse kuuluvale kahele kinnistule täiendavalt ühishüpoteegi kande tegemiseks.. PkS § 187 ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust (p 1), käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi üleandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, üleandmisele või lõppemisele suunatud nõuet (p. 2) ega kohustuda tegema vastavaid käsutusi (p 3). Samuti sätestab PkS § 188 lg 1 p 1, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa. PkS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus vanema õiguste ja kohustuste kohta käivas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi Arvesse võttes, et Viru Maakohtu määrusega 18.10.2010 on juba kohtu poolt antud nõusolek alaealiste pärijate (kostjate) seaduslikule esindajale pärandvarasse kuuluvate kõigi kinnistute võõrandamiseks, sealhulgas ka kompromissilepingus taotletud ühishüpoteegiga koormatavate kinnistute osas, siis leiab kohus, et käesolevas asjas soovitud ühishüpoteek pärandvaraga seotud nõude osas saavutatud kompromissi täitmise tagatisena alaealiste pärijate huve ei kahjusta. . TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled antud asjas ka kinnitanud, et vastavad õiguslikud tagajärjed on neile teada. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Rahuldamisele kuulub ka hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tsiviilasja nr.2-09-37119 materjalidest nähtub, et hageja on 30.07.2009 tasunud hagiavalduse esitamisel maksekorralduse nr 852 alusel riigilõivu summas 15 000 krooni Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011. TsMS § 150 lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Hageja on taotluse esitamisel märkinud riigilõivu tagastamise alused ja tõendanud ka tagastamisele kuuluva summa 15 000 : 2 = 7500 krooni.

TsMS § 661 lg 2 kohaselt on menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kohus poolte kokkuleppel määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Kohus juhindus kompromissi kinnitamisel ja menetluse lõpetamisel TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430-432 ja 661 lg 4 sätestatust. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 30. novembril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.