lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-46536/10

Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 22.11.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number
2-10-46536/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Teised asjad, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
22.11.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1381
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Rita Kulberg

Määruse tegemise aeg ja

22.november 2010.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12

koht Tsiviilasja number

2-10-46536

Tsiviilasi

R. V. avaldus nõusoleku andmiseks M. K. käsutamiseks

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja: R. V. (registrikood xxxxxxxx asukoht xxxxx x xxxxxx xxxxxxx) Puudutatud isik: M. K. xxxxxxxxxxx; rahvastikuregistri järgne elukoht xxxxxx xxxx xxxx xxxxx ; tegelik elukoht käesoleval ajal xxxxx xxxx xx ), esindaja vandeadvokaat R. N. R. N. , xxxx x xxxxx)

esindajad

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Avaldus rahuldada.
2.Anda R. V. nõusolek kuni M. K. saamiseni kanda M. K. nr 221035913721 Swedbankis R. V. kontole Pärnu Maakohtu 25.08.2010.a. otsusega M. K. menetluskulude ja kuriteoga tekitatud katteks R. V. poolt äratasutud summad so kokku 15 531 (viisteist tuhat viissada kolmkümmend üks) krooni.
3.Menetluskulud so riigi õigusabi tasu ja kulu jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused R. V. eestkosteasutusena on 20.09.2010.a. kohtule esitanud avalduse, milles palub kohtu nõusolekut alaealise M. K. käsutamiseks. Avalduse kohaselt on xxxxxx xxxxxxxxxxxxx eelarvelistest vahenditest ära tasunud M. K. Maakohtu 25.08.2010.a. otsusega kriminaalasjas 1-10-5836 väljamõistetud sundraha 6525 krooni, õigusabi tasu 2220 krooni, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 7 krooni ning tsiviilhagi katteks E. T. 6779 krooni. M. K. 221035913721 on olemas 27 255,73 krooni suurune summa. Temale kui vanemliku

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

hoolitsuseta lapsele on käesoleval ajal tagatud riiklikest vahenditest ülalpidamine Pärnu Lastekodus. PkS § 131 lg 1, 186 lg 1 3 ja 4 alusel palub avaldaja luba kanda M. K. üle R. V. kontole R. V. M. K. tasutud summad. M. K. .11.2010.a. ärakuulamise käigus kohtule avaldas, et ei ole R. V. avaldusega nõus. Vald ei ole temaga üldse mitu aastat suhelnud. M. K. teadnud, et peab midagi maksma. Ta arvas, et riik maksab. Raha pangakontol enam ei ole, sest M. K. selle välja ja kulutas ära. Kui raha oleks, siis maksaks ära. M. K. vandeadvokaat R. N. kohtule esitanud kirjaliku seisukoha, milles palub R. V. avalduse jätta rahuldamata. M. K. ole nõus, et avaldaja võiks käsutada tema arvelduskontole vanematelt laekunud elatisraha. R. vald ei ole eestkostjana ilmutanud piisavat hoolsust eestkostja ülesannete täitmisel, sest kriminaalmenetluses võinuks KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude jätmist riigi kanda. Tsiviilhagi rahuldamise aluseks on olnud VÕS §-d 1043 ja 1053, millest tuleneb, et vanemad või eestkostja vastutab 14-18 aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest ja kui kahju tekitamise eest vastutab ka laps ise, on lapse ja vanemate või eestkostja omavahelistes suhetes vastutavaks üksnes vanemad või eestkostja. Eeltoodu alusel esindaja leiab, et kohtu nõusolek R. vallale M. K. käsutamiseks ei ole lubatav. M. K. 28.01.2011.a. täisealiseks ja kontole laekuvad rahalised vahendid on vajalikud temale enesele iseseisva elu alustamisel. Seoses M. K. vastuväidetega on R. V. kohtule 16.11.2010.a. esitanud täiendava kirjaliku seisukoha. Õige ei ole väide, et R. V. ei osalenud kriminaalasja arutamises. R. V. esindaja palus kohtuistungil M. K. asendada muu karistusega. M. K. oli määratud kaitsja. R. valla lastekaitseinspektor on kursis olnud M. K. , kuid M. K. ei ole soovinud valla esindaja vestelda. M. K. ise tekitatud kahju eest. Vestluses lastekodu töötajatega on selgunud, et M. K. hiljuti muretsenud auto ja käib autokoolis. Seega on tema käsutuses olnud piisavalt materiaalseid vahendeid, et hüvitada tema poolt kannatanutele tekitatud materiaalne kahju, kuid M. on tema kasutuses olevaid rahalisi vahendeid eelistanud kasutada eeskätt oma kasu silmas pidades. Ärakuulamisel 22.11.2010.a. kinnitas R. valla esindaja K. L. , et vallavalitsus jääb oma avalduse juurde. Samas kinnitas ta ka seda, et M. K. on tõepoolest raha pangakaardiga välja võetud. 19.11.2010.a. seisuga oli kontol 2,18 krooni. Alates 01.07.2010.a. kehtiva PkS § 176 lg 1 kohaselt kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Ka varemkehtinud PkS § 95 lg 5 sätestas, et kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Kohtule teadaolevalt on M. K. H. KL. K. õigused oma poja M. K. ära võetud (Põlva Maakohtu 18.12.1995.a. otsusega H. K. Põlva Maakohtu 09.12.2005.a. otsusega L. K. ). Eestkostjat ei ole M. K. määratud ja seega täidab eestkostja ülesandeid tulenevalt PkS §-st 176 lg 1 R. V. kui M. K. kantud elukoha järgne vallavalitsus. Pärnu Maakohtu otsusega ( koopia tl 4-5) on M. K. mõistetud KarS § 121 järgi. Ühtlasi on M. K. , temal vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt R. V. riigituludesse välja mõistetud sundraha 6525 krooni, õigusabi tasu 2220 krooni, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 7 krooni. VÕS § 1043, 1053 alusel on M. K. , temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt R. V. tsiviilhagi katteks E. T. välja mõistetud 6779 krooni. R. V. 31.08.2010.a. korraldusega nr 430 ( koopia tl 6) on otsustatud valla eelarvelistest vahenditest Pärnu Maakohtu 25.08.2010.a. otsuse alusel üle kanda riigituludesse sundraha

2 (4)

6525 krooni, õigusabi tasu 2220 krooni, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 7 krooni ning tsiviilhagi katteks E. T. 6779 krooni. M. K. nr 221035913721väljavõttest Swedbankist ( tl 7) nähtub, et 17.09.2010.a. seisuga on kontol olnud 27 255,73 krooni. M. K. ja R. valla esindaja ärakuulamisel avaldatu tõendab, et käesolevaks ajaks seda summat M. K. enam ei ole. M. K. kohtule kinnitanud, et võttis raha oma kontolt välja. Ka vallavalitsuse esindaja on kinnitanud, et M. K. on raha pangakaardiga välja võetud ja 19.11.2010.a. seisuga oli seal üksnes 2,18 krooni. Asjaolu, et käesoleval ajal M. K. R. V. nõudele vastavat summat ei ole, ei välista kohtu arvates iseenesest R. V. avalduse rahuldamist. M. K. väljavõttest nähtub, et sinna laekub regulaarselt M. K. väljamõistetud elatis. Seega on tõenäoline, et pangakontole laekuvad varsti uued rahalised vahendid. PkS §-s 186 lg 1 on sätestatud, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. PkS § 186 lg 4 kohaselt kohtu nõusolek eestkostja poolt eestkostetavale kuuluva arvelduskonto käsutamiseks on vajalik vaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul. PkS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. R. V. eestkostja ülesandeid täites on M. K. ära täitnud viimase rahalised kohustused. M. K. Pärnu Lastekodus ja on seega täielikult riiklikul ülalpidamisel. Kohtu arvates on põhjendatud tasutud summade ulatuses anda avaldajale luba M. K. käsutamiseks nende summade avaldajale tagastamiseks. See ei ole vastuolus M. K. . Menetluskulud ja kuriteoga tekitatud kahju oli Pärnu Maakohtu 25.08.2010.a. otsusega välja mõistetud esmajoones M. K. . Seega tulnuks M. K. endal need summad maksta ja seda asjaolu tõttu, et ta pani toime kuriteo. Raha pangakontolt väljavõtmine ja ärakulutamine osutab asjaolule, et M. K. soovigi oma kohustusi täita. Erinevalt M. K. on maakohus seisukohal, et esindaja viidatud VÕS § 1054 lg 4 sätted ei välista avaldaja nõude rahuldamist. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.10.2005.a. otsuses asjas 3-2-1-101-05 ( punktides 21-22) on asutud seisukohale, et eestkostjal on tagasinõudeõigus kahju tekitanud üle 14 aastase alaealise vastu. VÕS §-s 1053 lg 4 sätestatud piirang eestkostja ja lapse omavahelisele suhtele kohaldub juhul, kui VÕS § 1052 lg 3 järgi vastutab ka alla 14-aastane laps ise. Põhjendatud ei ole M. K. etteheide avaldajale selles, et M. K. arutamisel kohtus ei taotletud menetluskulude riigi kanda jätmist. M. K. on kohtus olnud kaitsja ja seega olnuks temal endal kui kaitsjal võimalik sellesisulist taotlust esitada. Menetluskulude jaotus on otsustatud kohtulahendiga, mis on jõustunud. Seega ei saa praegu enam arutleda menetluskulude jaotuse põhjendatuse ja seaduslikkuse üle. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita asjas kannab menetluskulud reeglina isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna avalduse on esitanud eestkosteasutus seoses alaealise eestkostja ülesannete täitmisega, on kohus seisukohal, et avaldaja on RLS §-st 22 lg 2 p 4 tulenevalt riigilõivu tasumisest vabastatud. Asjas on menetluskuluks puudutatud isiku M. K. väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu ja kulud. Kuna kohus määras puudutatud isikule esindaja omal algatusel, peab kohus põhjendatuks riigi õigusabi tasu ja kulud jätta riigi kanda.

3 (4)

TsMS § 478 lg 4 viimase lause kohaselt tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku taheavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest.

Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja