Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-114-10 Tartu, 22. november 2010. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik O. N hagi M. F-i vastu elatise väljamõistmiseks Tallinna Ringkonnakohtu 27. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 209-39021 O. N määruskaebus Hageja O. N (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Paul Järve Kostja M. F (isikukood xxxxxxxxxxx) 1. november 2010. a, kirjalik menetlus
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 27. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-39021 muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Arvata O. N määruskaebuselt 15. juunil 2010 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni riigituludesse.
4.Jätta kassatsiooniastme menetluskulu O. N kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.O. N (hageja) esitas 10. augustil 2009 M. F-i (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt poolte alaealise lapse ülalpidamiseks alates 1. veebruarist 2009 välja elatise 2753 krooni 16 senti kuus, s.o miinimumsuuruses elatise koos tulumaksuga. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt maksis kostja poolte kokkuleppe järgi lapse ülalpidamiseks
14.maist 2008 kuni 2009. a veebruarini elatist 2175 krooni kuus. Pärast seda ei ole kostja elatist maksnud. Lapse ülalpidamiseks kulub 5010 krooni kuus.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja arvates ei ole hageja näidatud lapse kulutused mõistlikud. Kostja sissetulek on võrreldes kokkuleppe sõlmimise ajaga neli korda vähenenud. Kostjal on sündinud uus laps, keda ta peab samuti ülal pidama. Seetõttu ei ole kostja enam suuteline kokkulepitud suuruses elatist maksma. Kostja esitas ühes hagivastusega vastuhagi, milles palus vabastada end elatise võlgnevusest ning vähendada elatist 500 kroonini kuus. Hageja sissetulek on 13 000 - 15 000 krooni kuus ning hageja saab ka peretoetust 300 krooni kuus. Kostja sissetulek on 4500 krooni kuus. Kuna kostja varaline seisund on muutunud ja kostjale on uuest kooselust sündinud laps, kes jääks miinimumsuuruses elatise väljamõistmisel halvemasse olukorda, tuleb kostjalt välja mõista elatis 500 krooni kuus.
3.Harju Maakohus keeldus 16. oktoobri 2009. a määrusega vastuhagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast, sest kostjat ei saa elatise võlgnevusest vabastada ega elatist vähendada, sest kohtulahendiga ei ole seni kostjalt elatist välja mõistetud. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. detsembri 2009. a määrusega maakohtu määruse muutmata.
4.Harju Maakohus otsustas 16. oktoobri 2009. a määrusega menetleda hagi TsMS § 405 lg 1 järgi
lihtmenetluses, sest hagihind ei ületa 2000 eurot (31 293 krooni 20 senti). Kuna kostja vaidlustas maakohtu 16. oktoobri määruse, millega jäi vastuhagi menetlusse võtmata, tühistas Harju Maakohus
17.novembri 2009. a määrusega asja lihtmenetluse korras läbivaatamise määruse ja määras asja läbivaatamiseks kohtuistungil.
5.Harju Maakohus pidas asjas 23. veebruaril 2010 istungi. Kohtuistungi protokolli järgi otsustas kohus nõuda välja täiendavad tõendid kostja varalise seisundi kohta ning jätkata poolte nõusolekul pärast kohtuistungit asja menetlemist kirjalikus menetluses.
6.Harju Maakohus rahuldas 15. aprilli 2010. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks poolte ühise lapse ülalpidamiseks alates 1. märtsist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni välja elatise 1300 krooni kuus, arvestades asjaolu, et hageja palk on kostja omast ligikaudu kaks korda suurem ja kostjal on uuest kooselust sündinud poeg, kes ei või jääda halvemasse varalisse olukorda. Mh arvestas maakohus ka asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma ja et väljamõistetav elatis ei või olla ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit.
7.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, ja palus teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus meelevaldselt lapse ülalpidamiseks vajaliku kulu, arvestamata seejuures asjas esitatud tõendeid. Samuti ei põhjendanud maakohus, miks tuleb kostjalt välja mõista elatis 1300 krooni kuus, millest hageja saab pärast tulumaksu mahaarvamist kätte ca 1000 krooni kuus. Elatise suuruse määramisel ei võtnud kohus arvesse, et kostja ja tema pere majanduslik olukord ei ole sedavõrd halb, nagu kostja üritab näidata. Maakohus jättis tuvastamata, milline on kostja uuest kooselust sündinud lapse teise vanema varaline seisund. Samuti ei ole tuvastatud, et kostja ei suuda maksta poolte lapse ülalpidamiseks suuremat elatist või et sellise kohtulahendi täitmine oleks võimatu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 27. mai 2010. a määrusega apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja otsustas pärast kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebuse hagejale tagastada. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas hageja kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis igakuise elatise väljamõistmist kostjalt. Hagi hinnaks oli 24 788 krooni 44 senti. Järelikult oli tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Lihtmenetluseasjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud edasikaebamiseks luba. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja selgitas tavapärast edasikaebamise korda, ei tähenda, et maakohus andis edasikaebamise loa TsMS § 637 lg 21 mõttes. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, millele edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21
sätestatud alustel. Asjas ei esine aluseid, millest saaks järeldada, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust arvata vastupidi. Seetõttu ei ole alust apellatsioonkaebust menetlusse võtta.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidis ringkonnakohus vääralt, et tegemist on lihtmenetluseasjaga. Maakohus tühistas määrusega lihtmenetluse korraldamise ja vaatas asja läbi kohtuistungil. Seejärel läks maakohus üle kirjalikule menetlusele. Viidatud asjaoludest nähtub, et maakohtus ei toimunud lihtmenetlust. Seetõttu saab lahendi peale kaevata tavapärases korras.
10.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohus ei rikkunud menetlusõiguse normi, kui keeldus asja menetlusse võtmast.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 695 ja § 691 p 1 alusel jätta rahuldamata ning ringkonnakohtu määrus muutmata.
12.Ringkonnakohus kohaldas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist otsustades õigesti TsMS § 637 lg-t 21 ega rikkunud menetlusõiguse normi, kui jättis apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Ringkonnakohus võib üldjuhul keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest üksnes TsMS § 637 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel. Kui aga asjas on esitatud varalise nõudega hagi, mille hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole (lihtmenetluse asi TsMS § 405 lg 1 mõttes), ei pea ringkonnakohus apellatsioonkaebust tingimata menetlema. Sellisel juhul võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Iseenesest on lihtmenetluses tehtud otsus edasikaevatav tavakorras, kuid ringkonnakohus saab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist otsustades keelduda kaebuse menetlusse võtmisest lisaks üldistele alustele ka juhul, kui maakohus ei ole andnud otsuse edasikaebamiseks luba ja seejuures ei ole maakohus otsust tehes rikkunud olulisi menetluspõhimõtteid ega ole põhimõtteliselt eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Seega lahendab ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral kaebuse ka juba sisuliselt (vt ka Riigikohtu 6. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-10, p 12-15).
13.Ringkonnakohus leidis ülaltoodut arvestades õigesti, et asjas on tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Asjas esitati elatisehagi, s.o varalise nõudega hagi, mille hind on 24 788 krooni 44 senti, mis vastab väiksemale summale kui 2000 eurot. Õige ei ole hageja arusaam, et asjas ei olnud tegemist lihtmenetlusega, kuna maakohus oli
lihtmenetluse määruse tühistanud, vaadanud seejärel asja läbi kohtuistungil ning viimaks läinud üle kirjalikule menetlusele. Kolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et lihtmenetlus ei ole menetluse eriliik, vaid tähendab seda, et väikese hagihinnaga varaliste nõuetega hagide menetlemisel ei pea kohus järgima kõiki menetlusnorme, sellise menetluse korraldamiseks ei ole vaja teha eraldi määrust, kuid üldistest menetlusreeglitest kõrvale kaldudes peab kohus sellele poolte tähelepanu juhtima (vt Riigikohtu 6. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-10, p 11). Ülaltoodut arvestades pidi maakohus lihtmenetluse asja lahendades märkima otsuse resolutsiooni juurde TsMS § 442 lg 6 järgi ka otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja ning juhtima poolte tähelepanu lihtmenetluse asja edasikaebamise korra erisustele, mis tulenevad TsMS § 637 lg-st 21. Mh võis maakohus TsMS § 442 lg 10 järgi anda vajadusel loa lihtmenetluse asjas tehtud otsuse piiranguteta edasikaebamiseks. Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks andnud pooltele otsuse edasikaebamiseks loa. Maakohus märkis otsuses üksnes tavapärase edasikaebamise korra, mida ei saa pidada edasikaebamisloa andmiseks TsMS § 637 lg 21 ja § 442 lg 10 mõttes. Seetõttu ei ole määruskaebuse väidete alusel põhjust ringkonnakohtu määrust tühistada.
14.Kolleegium juhib tähelepanu, et iseenesest saab pool lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlemisest keeldumise määrust vaidlustades tugineda nii sellele, et asjas ei olnud tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes (nagu leidis ka hageja), kui ka sellele, et maakohus andis loa edasikaebamiseks või on rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi või kohaldanud selgelt vääralt materiaalõiguse normi TsMS § 637 lg 21 mõttes, mille ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta. Viimastele asjaoludele ei ole hageja määruskaebuses viidanud.
15.Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata hageja määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja, s.o hageja kanda. Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.