Marjamäe OÜ kaebus kohtutäitur Aive Kolsari tegevusele täiteasjas nr 192/2008/1697
Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja Marjamäe OÜ (registriood 10818316, asukoht Lossi, Sõmerpalu alevik, Sõmerpalu vald, Võru maakond) Seaduslik esindaja H. A. (@gmail.com) Puudutatud isik Kohtutäitur Aive Kolsar (e-post:[email protected])
Kohtuistungi osalised
toimumise
aeg
ja 10.juunil 2013; Marjamäe OÜ – esindaja ei ilmunud; Kohtutäitur Aive Kolsar,
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Marjamäe OÜ kaebus.
2.Tunnistada kohtutäitur Aive Kolsari tegevus kohtutäituri tasu sissenõudmisel täiteasjas 192/2008/1697 seadusevastaseks ja tühistada 29.05.2008 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus.
3.Tunnistada kohtutäitur Aive Kolsari tegevus Marjamäe OÜ kinnisvara arestimine seadusevastaseks ja tühistada kohtutäituri 12.04.20013.a. otsus täiteasjas nr 192/2008/1697.
4.Jätta rahuldamata Marjamäe OÜ taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.
5.Määruse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 18.04.2013 määrus täitemenetluse peatamises kohta täiteasjas nr 192/2008/1697.
6.Menetluskulud jätta kohtutäitur Aive Kolsari kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud 1.Kaebuse kohaselt sai Marjamäe OÜ juhatuse liige H. A. 7. märtsil 2013 teada, et ettevõtte suhtes on 2008. aastal algatatud kohtutäituri Aive Kolsari poolt täitemenetlus Maksu ja Tolliameti nõude täitmiseks. Täitmisteadet Marjamäe OÜ saanud ei ole. Kohtutäiturilt 8. märtsi 2013 saadud e-kirjast sai kaebuse esitaja teada, et täitemenetluse nõude aluseks Lääne Maksu- ja Tollikeskuse 18. juuli 2006 haldusakt nr.13-2.1/6491. Maksuvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees tasuti vabatahtlikult ajavahemikul 20. november 2008 - 10. detsember 2008 ja ilma täituri abistava osaluseta. 1.1 Marjamäe OÜ esitas 14. märtsil 2013 kaebuse kohtutäituri tegevusele, leides et kohtutäitur nõuab põhjendamatult tasu. 20. märtsil 2013 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Marjamäe OÜ esitas 26.märtsil 2013 täiendava kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur tegi 12. aprillil 2013 uue otsuse millega: 1) tühistas kohtutäituri 20.03.2013.a otsuse; 2) jättis Marjamäe OÜ 14.03.2013.a ja 26.03.2013.a kaebused rahuldamata. 1.2 Kaebaja Marjamäe OÜ ei pea põhjendatuks kohtutäituri tasu nõuet. Kohtutäitur ei ole täitmisteadet kätte toimetanud. Kohtutäituri seaduse § 41 lg 1 on kohtutäituril õigus nõuda sellisel juhul Marjamäe OÜ-lt ainult menetluse algatamise tasu, kuna nõue on täidetud enne täitmisteate kättesaamist. Aadressil Tartu, Pepleri 32 on mitu eraldiseisvat büroopinda ning Marjamäe OÜ tegutses ühes neist, kuid mitte advokaadibürooga samades ruumides. Kohtutäitur on ka ise tunnistanud, et täitmisteadet ei ole kaebajale kätte toimetatud, vaid hoopiski Advokaadibüroo Advocatus OÜ-le. Täitur ei ole põhjendanud, miks saab kolmandale isikule täitmisteate kättetoimetamist lugeda teate kättetoimetamiseks võlgnikule. Eeltoodust tulenevalt on ka absurdne kohtutäituri etteheide, et võlgnik ei ole vaidlustanud täitemenetluse alustamist. Kohtutäitur ei ole põhjendanud kuidagi tasu täismääras nõudmist, kuigi ta faktiliselt midagi nõude sissenõudmiseks ei teinud. Seega isegi juhul, kui lugeda täitmisteade kättetoimetatuks, ei ole põhjust kohtutäituri tasu täissummas maksta vaid kuulub vähendamisele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.09.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09). Oma otsuses ei ole kohtutäitur selgitanud, mida ta tegi, et võlgnevust sisse nõuda, vaid on piirdunud üldteadaoleva käsitlusega täituritasu sissenõutavuse teemadel. 1.3 Kohtutäitur on ebaseaduslikult arestinud vara rohkem kui on sissenõude suurus. Kohtutäitur arestinud nii Marjamäe OÜ pangakontod summas 1161,99 kui ka arestinud kinnistu nr 2521240. Vastavalt TMS § 53 lg 1 ei või kohtutäitur arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Kuna kinnistu arestimisega on kohtutäitur arestinud vara summas, mida ta väidab tasu näol saada olevalt, ei tohi kohtutäitur rohkem vara sh pangakontosid arestida. Vastavalt KarS § 3313 on selline tegevus ka kriminaalkorras karistatav. Kaebajale on arusaamatud kohtutäituri väited, et ta ei ole pangakontosid arestinud, vaid broneerinud pangakonto tulevikus sinna laekuva raha aresti tagamiseks. Kohtutäituri väide, et pangakontodel hetkel raha puudumine annab talle õiguse veel vara arestida, ei ole seadusega kooskõlas. Kohtutäitur võib vara arestida üksnes sissenõude ulatuses. Juhul kui kohtutäitur leidis, et pangakontode arest ei võimalda sissenõuet täita, oleks ta need pidanud aresti alt vabastama ning alles siis on tal õigus pöörata sissenõue kinnisasjale. Arusaamatuks jääb kohtutäituri väide, et täitemenetluse käigus on välja selgitatud, et võlgniku ainukeseks varaks on kinnistu registriosa nr 2521240. Kohtutäitur ei ole selgitanud, kuidas ta sellise järelduseni jõudis, st milliseid toiminguid ta on teinud, selgitamaks välja vara.
1.4 Kaebuse esitaja palub kontrollida, kas seadusesätted, mis võimaldavad kohtutäituril mittemidagitegemise eest nõuda (põhjendamatult suurt) tasu on põhiseadusega kooskõlas. Kuna kohtutäituri tasu on oma olemuselt sarnane riiklikule lõivule, peab selle määr olema kehtestatud kulupõhimõttest lähtudes. Seega tuleb Marjamäe OÜ omandi kasutamise, käsutamise ja valdamise vabaduse piirangu mõõdukuse kindlakstegemiseks hinnata seda, kas seaduses sätestatud kohtutäituri tasu määr on vastavuses tehtud mittemidagitegemisega. Seda isegi juhul, kui kohus leiab, et täitmisteade on Marjamäe OÜ-le kättetoimetatud. Kohtutäituri seisukoht
2.Kohtutäitur on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Võlgniku Marjamäe OÜ suhtes on algatatud täitemenetlus Maksu – ja Tolliameti Lääne Maksu – ja Tollikeskuse 29.05.2008 avalduse alusel. Täitmisteade koos kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega ja täitedokumendi ärakirjadega toimetati võlgnikule kätte 13.06.2008. Sissenõudja teavitas kohtutäiturit, et võlgnik on seisuga 09.02.2009 maksuvõla tasunud. Kohtutäitur nõuab võlgnikult kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täitmist. Kohtutäitur jääb 12.04.2013 otsuse juurde. Kaebuse esitaja on täitmisteate kätte saanud 13.06.2008 ja KTS § 32 järgi on kohtutäituri tasu muutunud sissenõutavaks. Täitmisteate järgi oli võlgnikul vabatahtlik täitmise aeg 10 päeva, mille jooksul võlgnik võlgnevust ei tasunud. Nõude tasumine otse sissenõudjale ei vabasta võlgnikku täitemenetluse kulude tasumisest. Kohtutäitur on täitemenetluse käigus teostanud päringuid võlgniku vara kohta, 26.06.2008 on arestitud võlgniku pangakontod. Kinnisasjale on käsutamise keelumärge seatud sissenõudja taotluse alusel. Kohtutäituril on õigus saada tasu ka juhul, kui kohtutäiturile on esitatud täitmisavaldus, alustatud on täitemenetlust, milles täitmisteade on kätte toimetatud. Rahalise nõude rahuldamise korral muutub kohtutäituri tasu sissenõutavaks ajast, mil kohtutäitur saab nõude rahuldamisest teada. Maksu – ja Tolliamet teavitas kohtutäiturit, et võlgnevus on tasutud 09.02.2009, seega on kohtutäituri tasu muutunud sissenõutavaks täies ulatuses. 2.1 Täitmisteade toimetati võlgnikule kätte 13.06.2008. Marjamäe OÜ registrijärgne asukoht oli Pepleri 32, Tartu linn, juhatuse liige Kiur Põld. Täitmisteate võttis vastu Marjamäe OÜ äriruumis viibinud OÜ Advokaadibüroo Advocatus töötaja S. P. . TsMS § 323 kohaselt oli täitmisteade kätte toimetatud. Antud juhul on tõendatud, et S. P. töötas igapäevaselt Marjamäe OÜ äriruumis ja oli töölepingulistes suhetes OÜ Advokaadibüroo Advocatus, mille juhatuse liige oli ka Marjamäe OÜ juhatuse liige Kiur Põld. 2.2 Varaks, mille kohtutäitur on arestinud, ei ole mitte pangakonto, vaid arvelolev raha. Konto arestitakse arestimisaktis näidatud ulatuses. Kui arvel raha ei ole, loetakse arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. Marjamäe OÜ pangakontol ei olnud arestimise hetkel raha, seega ei ole kohtutäitur arestinud kaebuse esitaja vara. Kohtutäitur on püüdnud nõude rahuldada võlgniku pangakontol oleva vara arvelt, alles seejärel pööranud sissenõude võlgniku järgmisele varaliigile. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-s 15 sätestatu kohaselt vaatab kohus esitatud kaebuse läbi hagita menetluses, st. hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ning nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
4.Kehtiva täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 järgi võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäituri viimane otsus kohtuvälises menetluses on tehtud 12.04.2013 Marjamäe OÜ on esitanud kaebuse 15.04.2013, seega tähtaegselt.
5.Kohus peab vajalikuks esmalt märkida, et kohtutäitur on kohtuvälises menetluses teinud kaks otsust. Kehtiv täitemenetluse seadustik ja ka 2008 aastal kehtinud täitemenetluse seadustik (TMS-2008) seda ei võimalda. Kohtutäituri poolt juba tehtud otsuse saab muuta või tühistada ainult kohus, mitte kohtutäitur ise. Kohtutäituri poolt 20.03.2013 otsuse tühistamine ja uue otsuse tegemine ei ole seaduslik vaatamata sellele, et Marjamäe OÜ on esitanud täiendava kaebuse 20.03.2013 otsusele. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus kohtutäitur saaks oma otsust mitmeid kordi parandada, vähendab kohtulikku kontrolli kohtutäituri tegevuse üle (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-22-03 p 8). Kohtutäituril oleks tulnud avaldaja poolt 25.03.2013 saadetud kaebus tagastada ja selgitada, et avaldajal tuleb pöörduda kohtu poole TMS § 218 sätestatud korras.
6.Vaidlus on avaldajale täitmisteate kättetoimetamise osas. Kehtiva TMS § 24 lg 2 (ja ka TMS-2008 § 24 lg 2) järgi täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Marjamäe OÜ on esile toonud asjaolu, et täitmisteadet ei ole kätte toimetatud mitte Marjamäe OÜ-le vaid Advokaadibüroo Advocatus OÜ töötajale S. P. . Kohtutäitur on vastuses leidnud, et TsMS § 323 kohaselt on täitmisteade Marjamäe OÜ-le kätte toimetatud, sest nii Marjamäe OÜ kui ka Advokaadibüroo Advocatus OÜ asuvad aadressil Tartu linn, Pepleri 32 ja mõlema osaühingu juhatuse liige oli Kiur Põld. 6.1 TMS § 10 lg 1 järgi (sarnaselt TMS-2008 § 10 lg 1) peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Viidatud sätte lg 2 järgi dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib dokumendi ka ise kätte toimetada. TsMS § 323 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevusega tegelevale füüsilisele isikule loetakse dokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui füüsiline isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta. Viidatud sätte lg 2 järgi kohaldatakse seda ka juriidilisele isikule, ametiasutusele, notarile ja kohtutäiturile dokumendi kättetoimetamise suhtes, samuti dokumendi kättetoimetamise korral saaja esindajale või muule isikule, kellele võib dokumendi saaja asemel kätte toimetada. Riigikohus on nimetatud sätet tõlgendanud viisil, et TsMS § 323 võimaldab menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda dokumendi üleandmisega ka muudele töötajatele, kes püsivalt viibivad juriidilise isiku äriruumis või osutavad talle muu sarnase lepingu alusel püsivalt teenuseid, sõltumata sellest, kas nad on volitatud isiku nimel dokumente vastu võtma või kas nende puhul tuleks eeldada sellise volituse olemasolu. Tavaliselt dokumente vastuvõtvaks isikuks TsMS § 319 tähenduses võib reeglina lugeda sekretäri või sellega sarnasel ametikohal töötava isiku, TsMS § 323 korral lisanduvad ka muud töötajad (nt kantselei töötajad, turvateenistujad), vt Riigikohtu lahend 32-1-152-06 p. 13. Vaidlust ei ole ja väljastusteatest nähtub, et täitmisteade on toimetatud aadressile Tartu linn, Pepleri 32 ja selle on 13.06.2008 vastu võtnud S. Pettai. TsMS § 313 lg 3 on märgitud andmed, mis tuleb märkida väljastusteatele. Väljastusteatel puudub märge selle
kohta, kuidas S. Pettai on seotud Marjamäe OÜ-ga, seega ei ole kättetoimetamine TsMS § 313 lg 5 järgi usaldusväärselt dokumenteeritud. Väljastusteatel puuduvad TsMS § 313 lg 3 p 3 nimetatud andmed. Sotsiaalmaksuga maksustava isikute registri väljavõttest nähtuvalt on füüsilise isiku S. P. tööandjaks Advokaadibüroo Advocatos OÜ. Registrikaardist nähtuvalt oli Marjamäe OÜ juhatuse liige ajavahemikul 26.04.2007 kuni 02.03.2010 oli Kiur Põld. Advokaadibüroo Advocatos OÜ juhatuse liige ajavahemikul 05.08.2004 kuni 21.04.2009 oli Kiur Põld. Vaatamata asjaolule, et õige on kohtutäituri väide, mille kohaselt oli Kiur Põld täitmisteate kättetoimetamise ajal nii Advokaadibüroo Advocatos OÜ kui ka Marjamäe OÜ juhatuse liige, ei saa antud juhul lugeda täitmisteadet kättetoimetatuks Marjamäe OÜ-le. Antud väide vääriks tähelepanu juhul, kui täitmisteade olekski üle antud Kiur Põllule (Põld). TsMS § 323 sätestatut tuleb tõlgendada viisil, kus täitmisteade antakse üle isikule, kes püsivalt viibib juriidilise isiku äriruumis või kellel on mingi tööalane seoses saadetise adressaadiga. Kohus nõustub kaebuse esitaja väitega, et S. P. ei saa pidada Marjamäe OÜ muuks töötajaks. Kohtule esitatud täitetoimikust ja kohtutäituri seisukohast ei nähtu S. P. ja Marjamäe OÜ tööalast seost ega ka asjaolu, et ta viibiks püsivalt Marjamäe OÜ äriruumis. Asjaolu, et S. Pettai viibis aadressil Tartu linn, Pepleri 32, ei muuda teda kõikide Pepleri 32 asuvate asutuste muuks töötajaks ega nende äriruumis viibivaks töötajaks. 6.2 Kokkuvõtvalt leiab kohus, et täitmisteadet ei ole nõuetekohaselt Marjamäe OÜ-le kätte toimetatud. Sellise olukorras tuleb kohaldada TsMS § 307 lg 3 sätteid, mille kohaselt kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Tõendatud ei ole Marjamäe OÜ-le täitmisteate kättetoimetamine 13.06.2008 ja seega tuleb lugeda, et täitmisteade on kätte toimetatud 07.03.2013, so ajal, millal Marjamäe OÜ on kinnitanud, et sai täitemenetlusest teada. Marjamäe OÜ poolt täiteteatest teadasaamist kinnitab ka asjaolu, et Marjamäe OÜ kohtutäituri tegevuse vaidlustanud 14.03.2013 esitatud kaebuses.
7.Kohtutäituri tasu ja selle suuruse osas märgib kohus järgmist. Nähtuvalt täitemenetluse toimikust on nii täitmisteade kui kohtutäituri tasu koostatud 29.05.2008. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses nõuab kohtutäitur Marjamäe OÜ-lt täitemenetluse alustamise tasu summas 100 krooni, millele lisandub käibemaks 18.00 krooni, kokku 118.00 krooni, kohtutäituri põhitasu summas 15050,95 krooni, millele lisandub käibemaks 2709,17 krooni, kokku summas 17760,12 krooni. Kokku nõuab kohtutäitur Marjamäe OÜ-lt 1142,62 eurot. 7.1 Kehtiv KTS § 28 lg 1 sätestab ja täitemenetluse algatamise ajal kehtinud KTS -2008 § 21 sätestas, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline. Kohus märkis, et loeb täiteteate Marjamäe OÜ-le kättetoimetatuks 07.03.2013. KTS § 32 lg 1 järgi muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega, sama sätte lg 2 kohaselt rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Kohus, olles tuvastanud, et menetlus algas ja täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 07.03.2013 leiab, et ka menetluse alustamise tasu muutus sissenõutavaks alates 07.03.2013. Sellele asjaolule tuginedes leiab kohus, et praeguseks ajaks so ajaks millal toimub täitemenetlus kohtutäituri tasu sissenõudmise üle, oleks kohtutäituril tulnud teha kohtutäituri tasu ümberarvestus, kuna kohtutäituri tasu sissenõudmise ajal ilmnesid uued asjaolud. Kohtutäituri tasu ümberarvestuse vajadus tuleneb kehtivast KTS § 41 lg 1. KTS § 41 lg 1 teine lause sätestab, et kui võlgnik
täidab nõuetekohaselt nõude pärast avalduse kohtutäiturile esitamist, kuid enne täitmisteate saamist, maksab võlgnik menetluse alustamise tasu. 7.2 Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna antud juhul toimub hagita menetlus esinevad alused täiteasjas nr 192/2008/1697 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (kuupäevaga 29.05.2008) tühistamiseks. Kohtutäituril tuleb muutunud olukorda arvestades teha otsus kohtutäituri tasu ümberarvutuse kohta, kusjuures arvestada tuleb käesolevas otsus tuvastatut. Kohtutäituri tasu ümberarvestuse otsus tuleb teha lähtudes täitemenetluse asjaoludest, analoogia korral on kohaldatav riigikohtu lahendis 3-2-1-88-09 antud tõlgendus tasu suuruse määramisest proportsionaalselt kohtutäituri tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga, vaatamata sellele, et kehtestatud on uus kohtutäituri seaduse redaktsioon. Kuna kohus kohtutäituri 29.05.2008 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistab, ei hinda kohus käesolevas tsiviilasja eraldi kohtutäituri tasu võimalikku suurust. 7.3 Kohus peab vajalikuks märkida asjaolu, et avaldaja väide, mille kohaselt tuleks kohtutäituri tasu otsuses ära nimetada ka kohtutäituri poolt teostatud toimingud, ei ole kooskõlas 2008 aastal kehtinud KTS -2008 § 22 lg 3 ega ka hetkel kehtiva KTS § -ga 31. Viidatud sätetes on nimetatud, mis peab olema kohtutäituri tasu otsuses märgitud ja seadus ei nõua toimingute eraldi nimetamist.
8.Marjamäe OÜ on vaidlustanud vara arestimise kohtutäituri poolt, leides, et kohtutäitur on vara arestinud rohkem, kui on sissenõude suurus. TMS § 53 lg 1 sätestab, et arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Nähtuvalt täitetoimetuste loetelust on kohtutäituri poolt 29.05.2008 arestitud hoiusel või arveldusarvel olev vara. 14.12.2012 kohtutäituri poolt koostatud kinnistamisavaldusest nähtuvalt palub kohtutäitur kanda kinnistusregistriossa nr 2521240 kolmandasse jakku keelumärge Marjamäe OÜ kinnisajas käsutamise keelamiseks. 8.1 Riigikohtu seisukoha kohaselt on kohtutäitur kohustatud ka kinnisasjade täitemenetlust korraldades juhinduma varale sissenõude pööramise üldsätetest (TMS §-d 52-63). TMS § 53 lg 1 kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-114-10 p 17). Viidatud lahendis on märgitud ka seda, et TMS § 53 lg 1 kohaldamine teeb võimalikuks vara hindamise. Vara hindamisel on võimalik võrrelda sissenõudja nõude suurust hindamise tulemusel saadud võlgniku varaesemete väärtusega ja selle alusel otsustada, kui palju vara on vaja arestida. Samas on kolleegium rõhutanud, et TMS § 53 lg 1 ei kohusta vara arestima täpselt sellises ulatuses, mis oleks võrdne sissenõudja nõude ja täitekulude suurusega, vaid lubatud on teatud ulatuses arvestada hindade langemise võimalusega täitemenetluse ajal, samuti sellega, et sissenõudja nõue võib nt viivise tõttu täitemenetluse kestel suureneda. Vaidluse all olevas täiteasjas ei ole kohtutäitur võlgniku kinnisasja hinnanud, vaid on seadnud sellele keelumärke. Riigikohus on möönnud, et keelumärke seadmine ei tähenda, et kinnisasja ei ole vaja hinnata, samas ei ole kinnisasja hindamine viivitamatu toiming, kui võlgnik on pärast täitmisteate saamist asunud tegema koostööd võla tasumiseks. Samas annab kinnisasja hindamine mh võimaluse teada saada, kas on järgitud TMS § 53 lg 1 sätteid. Kohus leiab, et saades Marjamäe OÜ-lt kaebuse, milles on vaidlustatud ka vara arestimine, oleks kohtutäituril tulnud läbi viia kinnisasja hindamine, saamaks teada, kas keelumärge võib kaasa tuua TMS § 53 lg 1 rikkumise. Kuna kohtutäitur ei ole kinnisasja hinnanud, on tema tegevus TMS § 53 lg 1 sätestatuga vastuolus ja seega seadusevastane.
8.2 Kohtutäitur teatas 10.06.2013 kohtule, et Marjamäe OÜ pangakontole laekusid 16.05.2013 rahalised vahendid täitekulude summas 1161,99 eurot ulatuses, see summa on deponeeritud ning Marjamäe OÜ pangakontod on arestist vabastatud ka kinnistu käsutamise keelumärge kustutatud. Seega asjaolu, et kohus on tuvastanud kinnistu arestimisel kohtutäituri tegevuse seadusevastasuse, ei vaja kohtutäituri poolt täiendavate toimingute teostamist.
9.Marjamäe OÜ on taotlenud PS järelevalve algatamist kohtutäituri seaduses sätestatud kohtutäituri tasu suuruse osas. Täpsemalt on Marjamäe OÜ palunud kontrollida kas seadusesätted, mis võimaldavad kohtutäituril mittemidagitegemise eest nõuda (põhjendamatult suurt) tasu on põhiseadusega kooskõlas. Kohus märgib, et avaldaja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis viitaksid vastuolule PS-ga. Avaldaja ei ole isegi viidanud konkreetsele sättele, mille vastavust PS-le peaks kohus kontrollima. Selliseid asjaolusid ei ole tuvastanud ka kohus. Vastavalt KTS § 1 peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. On ilmselge, et nii nagu mis tahes ametit pidav isik nii on ka kohtutäituril õigus saada oma töö eest tasu. Tasu määramise korra ja tasu suuruse sätestab seadus. Täitetoimetuse lehest nähtuvalt on kohtutäitur koostanud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid, need toimingud on tasulised. Samuti märgib kohus, et juhul, kui võlgnik ei nõustus kohtutäituri tasu suurusega, on võimalik esitada kaebus kohtutäiturile.
10.Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 18.04.2013 määrusega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 192/2008/1697 kuni määruse jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas. Määruse jõustumisel tuleb täitemenetluse peatamise määrus tühistada. Menetluskulud
11.TsMS § 172 lg 1 sätestatu kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 10 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Seega ei ole riigilõivu osas antud kohtule diskretsiooniõigust selles, kelle kanda jääb hagita menetluses tasutud riigilõiv. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna käesoleva kohtumäärusega kohus esitatud kaebuse rahuldas, siis on antud juhul asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võivad menetlusosalised nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.