Määruse tegemise aeg ja koht 29.06.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-143662
Kohtuasi
PARKIT OÜ hagi AA vastu põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.05.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AA apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
708,69 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja PARKIT OÜ (registrikood seaduslik esindaja Jelena Berežnaja Kostja AA (isikukood xxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
12135716),
RESOLUTSIOON
Jätta AA apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 30.05.2022 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud AA kanda. PARKIT OÜ-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
2-21-143662 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.PARKIT OÜ (hageja) esitas 30.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AAlt (kostja) 690 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 22.02.2022 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 525 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 126,69 eurot, võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise põhinõudelt (525 eurot) alates hagi esitamisest 22.02.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ja sissenõudmiskulud 15 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks parkimislepingu rikkumine sõiduki xxxXXX parkimisega 18.07.2018 (leppetrahv nr 21290019120), 24.07.2018 (leppetrahv nr 12500007336), 4.08.2018 (leppetrahv nr 21290019955), 9.08.2018 (leppetrahv nr 21290020342), 10.08.2018 (leppetrahv nr 12500009295), 13.08.2018 (leppetrahv nr 21290020737), 15.08.2018 (leppetrahv nr 21290020986), 14.09.2018 (leppetrahv nr 12500012680), 8.10.2018 (leppetrahv nr 21290025732), 6.03.2019 (leppetrahv nr 21290036051), 8.03.2019 (leppetrahv nr 21290036307), 28.06.2019 (leppetrahv nr 82080005011), 3.04.2020 (leppetrahv nr 45490021091), 15.04.2020 (leppetrahv nr 45490021596) ja 16.04.2020 (leppetrahv 20440021626) Xxxxxxx x KÜ juures asuvasse parklasse, kus on kehtestatud järgmised parkimistingimused. Parkimine on Xxxxxxx x KÜ territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Sõidukil registreerimisnumbriga xxxXXX ei olnud parkimisluba välja pandud. Parkla territooriumile on paigaldatud parkimistahvel, kust nähtuvad parkimistingimused. Vastavalt võlaõigusseadusele võib võlasuhe tekkida lepingust ning leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Hageja on selgesõnaliselt avaldanud parkimistahvlil oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki juht pargib auto parklasse. Kostja avaldas nõustumist lepingu sõlmimiseks, kui sisenes parklasse. Hageja on kasutanud trahviteadete edastamiseks mõistlikku viisi, paigaldades trahviteated sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Hageja hinnangul ei ole nõue aegunud, kohaldama peab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 teist lauset. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, kuivõrd hageja nõue on aegunud. Kostja ei tunnistanud tema vastu esitatud nõudeid. Kostja vastuväidete kohaselt oli kostjal õigus Xxxxxxx x KÜ juures asuvas parklas parkida, sest tema kasutuses olnud korterile (xxxxxxx xxx) oli väljastatud parkimisluba. Kostja unustas mõnikord parkimisloa auto armatuurile panna või libises see maha vm. Hagejale oli teada, et kostja kasutuses olnud sõidukil oli õigus parklas parkida. Hageja parkis seal iga päev ja ainult mõnel päeval oli kostja jätnud parkimisloa sõiduki armatuurlauale välja panemata. Parkimisloa puudumine ei muuda olematuks kostja õigust parkida Xxxxxxx x KÜ juures asuvas parklas.
2-21-143662 Maakohtu otsus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 30.05.2022 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 525 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 126,69 eurot, põhinõudelt alates 22.02.2022 kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 järgse viivise ning sissenõudmiskulu 15 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 125 eurot, mis koosnes hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud tasuta kasutamise leping VÕS § 389 mõttes. Hageja on esitanud kostja vastu lepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvinõude. Leppetrahvi nõude aegumistähtaja arvutamisel tuleb kohaldada TsÜS § 147 lg-t 3 ja TsÜS § 146 lg-t 1 (vt Riigikohtu 12.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08, p 12). TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja leppetrahvide nõuded muutusid sissenõutavaks 14 päeva jooksul alates esitamisest. Kuna TsÜS § 147 lg 3 alusel algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks, muutusid hageja poolt 2018. aastal esitatud leppetrahvinõuded sissenõutavaks 2018. aasta lõppemisest, s.o hageja nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 1.01.2019 ning 2018. aasta leppetrahvinõuded oleksid aegunud 1.01.2022. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse valduse esitanud 30.12.2021. Seega ei ole hageja nõue aegunud. Hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse, et sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat vastavalt parkimistingimustes ettenähtud korras. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on sõiduki Xxxxxxx xxx numbrimärgiga xxxXXX omanik ning et kostja parkis leppetrahvide tegemise kuupäevadel sõidukit hageja opereeritud parkimisalal. Hageja parkimistingimuste punkti 2 kohaselt peab parkimist lubav dokument (parkimisluba) olema nähtaval kohal – armatuurlaual. Kostja sõidukil numbrimärgiga xxxXXX ei olnud parkimisluba Xxxxxxx x, Tallinn territooriumil parkides eksponeeritud. Hageja on esitanud fotod, millelt ei nähtu, et sõiduki numbrimärgiga xxxXXX armatuurlaual oleks parkimisluba tervikuna nähtavalt eksponeeritud, mistõttu on tõendatud hageja parkimistingimuste punktis 2 toodud kohustuse rikkumine kostja poolt 15 korral. Hagejal peab olema võimalus kontrollida, kas tegemist on parklas parkimisõigust omava sõidukiga. Seetõttu ei anna kostja vastuväide, et tal oli parkimisluba olemas, kuid unustas selle nähtavale kohale panna, alust jätta hagi rahuldamata. Samuti ei saa hageja teha asjaolust, et kostja sõidukil on eelnevalt olnud parkimisluba, järeldust, et kostja autol on jätkuvalt parkimisluba, kui see ei ole nõuetekohaselt välja pandud. Kostja valduses olnud korteri kasutaja/omanik võib olla muutunud ning parkimisluba üle antud teisele isikule/autole. Hagejal ei ole võimalik ka üksnes osaliselt nähtava parkimisloa pinnalt teha järeldust, et kostja sõidukil on õigus kasutada just xxxxx tn x parkimisala. Analoogse kujundusega parkimisload on kasutuses mitme korteriühistu parklas, kuid igal sõidukil on õigus parkida asjaomase loa alusel üksnes konkreetse korteriühistu parkimisalal. Hageja parkimistingimuste p 5 kohaselt on parklakorraldajal õigus nõuda parkimislepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 35 eurot. VÕS § 158 järgi võib lepingut rikkunud poolelt nõuda kokkulepitud leppetrahvi tasumist. Leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur. Kostja ei ole esitanud andmeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et kostja poolt lepingu rikkumine oli
2-21-143662 vabandatav. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja teatas kostjale leppetrahvidest mõistliku aja jooksul ja et kostja on leppetrahviteatised kätte saanud. Kuna kostja ei tasunud leppetrahve tähtaegselt, tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista 21.02.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 126,69 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 525 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates 22.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kostja rikkus parkimistingimusi, on hageja Maanteeametile tehtud päringute eest sõiduki omaniku teadasaamiseks makstud tasu kostja rikkumisega põhjuslikus seoses. Kostja ei ole hageja nõudele 15 eurot vastuväiteid esitanud ega vaidlustanud hageja väidet, et hageja on kulu kandnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmisega seotud kulud 15 eurot. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et tegemist on eseme tasuta kasutamise lepinguga VÕS § 389 mõttes. Samuti jättis maakohus arvestamata, et kostjal oli püsiv, mitte ühekordne parkimisõigus. Parkimisõiguse omamist ja seda puudutava info liikumise eest vastutavad eelkõige korteriühistu ja hageja. Kostjal ei tule leppetrahve tasuda, sest tal oli parklas parkimise õigus. Hageja nõuded on aegunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõla 525 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 126,69 eurot, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise ja sissenõudmiskulud 15 eurot. Seega ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot ega põhinõue koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
8.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Maakohus ei andnud otsuses luba selle edasikaebamiseks. Maakohus selgitas otsuse resolutsiooni p-s 6 üldist edasikaebamise korda, mida ei saa käsitada apellatsioonkaebuse
2-21-143662 esitamise loa andmisena. Üldist edasikaebamise korda tuleb maakohtul selgitada igas otsuses, sh otsuses, milles kaebuse esitamise luba ei anta (TsMS § 442 lg 6 esimene lause) (vt ka Riigikohtu 22.11.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-10, p 13).
10.Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu 10.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).
11.Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Maakohus on pooltevahelise õigussuhte õigesti kvalifitseerinud – tasuta kasutamise lepingu järgi saab üle anda ka õiguse kasutada maatükki või osa sellest või kinnisasja osa või ruume või ainult mingit osa sellest. Samuti on maakohus õigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid ja esitanud järeldused ammendavalt vaidlustatavas otsuses. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.
12.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist ei takista ka maakohtu kulude rahaline kindlaksmääramine, sest kulud ei ületa TsMS § 178 lg-s 2 toodud piirmäära.
13.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal (hagejal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
14.Kostja ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest ei nõua ringkonnakohus kostjalt riigilõivu tasumist, kuivõrd tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 2 tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
15.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638
2-21-143662 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
16.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.