Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

ASJAOLUD

A. M. esitas (alguses töövaidluskomisjonile 24.märtsil 2009.a.), aga samuti hiljem 05.oktoobril 2009.a. kohtule, hagiavalduse Osaühingu Euro – Baltic Holding vastu järgmiste nõuetega: 1) tunnistada töölepingu lõpetamine TLS §117 lg.2 alusel ebaseaduslikuks; 2) mõista välja tööandjalt töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses, summas 26 100.- krooni; 3) mõista tööandjalt välja saamata jäänud palk 2008.a. oktoobri, novembri ja detsembri eest summas 10 110.- krooni; 4) mõista tööandjalt välja rahaline hüvitis summas 1 740.- krooni 12 – kalendripäeva kasutamata puhkuse eest ning 5) mõista tööandjalt välja TLS §119 lg.2 alusel hüvitis keskmise palga ulatuses, summas 4 350.- krooni, lõpparve kinnipidamise eest. Hagiavalduse kohaselt töötas A. M. Osaühingus Euro – Baltic Holding ehitajana alates 01.augustist 2005.a. täistööajaga ning Eesti Vabariigis kehtestatud palga alammääraga. Alates 2008.a. oktoobrist ei taganud Osaühing

Euro – Baltic Holding töötajale, A. M. ́ile, tööd ega maksnud töötajale ka palka. Osaühing Euro – Baltic Holding põhjendas oma käitumist asjaoluga, et äriühingul puuduvad tellimused. Sama soovitas Osaühing Euro – Baltic Holding töötajal, A. M. ́il, oodata tööd. A. M. helistas igal nädalal (sh ka 2009.a. jaanuaris ja veebruaris) oma vahetule ülemusele, Osaühingu Euro – Baltic Holding meistrile, kellelt küsis tööd. Tööd Osaühingul Euro – Baltic Holding A. M. ́ile anda ei olnud. 22.detsembril 2008.a. oli Osaühing Euro – Baltic Holding kandnud A. M. ́i pangakontole üle 2008.a. oktoobrikuu palga, summas 2 777.70 krooni. 16.märtsil 2009.a. käskis tööandja, Osaühing Euro – Baltic Holding, kirjutada A. M. ́il omal soovil töölt lahkumisavalduse. A. M. keeldus töölt omal soovil lahkumisavaldust kirjutamast. Seejärel karistas Osaühing Euro – Baltic Holding A. M. ́i tagant järele distsiplinaarkorras ning lõpetas A. M. ́iga töölepingu alates 31.detsembrist 2008.a. TLS §86 p.6 alusel, seoses töötajapoolse töölepingu rikkumisega, milline kanne tehti ka A. M. ́i tööraamatusse. (tl.19). Osaühing Euro – Baltic Holding vormistas distsiplinaarkaristuse A. M. ́ile 2009.a. märtsis, kuid töölepingu lõpetamine (kui distsiplinaarkaristus) määrati 31.detsembri 2008.a. seisuga. 16.märtsil 2009.a. tutvus A. M. distsiplinaarkaristuse määramise dokumendiga ja kirjutas dokumendile, et ta ei nõustu Osaühingu Euro – Baltic Holding poolt määratud distsiplinaarkaristusega. A. M. asus hagiavalduses seisukohale, et Osaühingu Euro – Baltic Holding poolt koostatud dokumendist ei olnud võimalik aru saada, millal sai Osaühing Euro – Baltic Holding teada väidetavalt A. M. ́i poolt toime pandud distsiplinaarüleastumisest, aga samuti millal nimetatud üleastumine aset leidis. Varasemad rikkumised ja distsiplinaarkaristused A. M. ́il puuduvad. A. M. asus hagiavalduses seisukohale, et ta ei ole distsiplinaarsüütegu toime pannud ning Osaühing Euro – Baltic Holding lõpetas töölepingu A. M. ́iga ebaseaduslikult. 20.märtsil 2009.a. pöördus A. M. tekkinud töövaidluse lahendamiseks avaldusega Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni poole. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjon 26.mai 2009.a. otsusega (töövaidlusasjas nr.9.4-2/1616/09) rahuldas A. M. ́i avalduse. Töövaidluskomisjon tunnistas A. M. ́i töölepingu lõpetamise Osaühingu Euro – Baltic Holding poolt alates 31.detsembrist 2008.a. TLS §86 p.6 alusel ebaseaduslikuks. Töövaidluskomisjon luges A. M. ́i Osaühingust Euro – Baltic Holding töölt lahkunuks tema omal algatusel alates 31.detsembrist 2008.a.. Osaühingult Euro – Baltic Holding mõistis töövaidluskomisjon välja A. M. ́i kasuks 26 100.- krooni hüvitist, kuue kuu keskmise palga ulatuses, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Samuti mõisteti Osaühingult Euro – Baltic Holding välja A. M. ́i kasuks 2008.a. oktoobri palga, summas 1 410.- krooni; 2008.a. novembri palga, summas 4 350.krooni ja 2008.a. detsembri palga 4 350.- krooni. Kokku mõistis töövaidluskomisjon Osaühingult Euro – Baltic Holding välja A. M. ́i kasuks saamata jäänud palka summas 10 110.- krooni, millest 8 700.- krooni määrast töövaidluskomisjon viivitamatule täitmisele. Lisaks eelnevale mõistis

töövaidluskomisjon Osaühingult Euro – Baltic Holding veel välja A. M. ́i kasuks 1 740.- krooni hüvitist kasutamata puhkuse eest ning 4 350.- krooni lõpparve kinnipidamise eest. Kokku mõisteti töövaidluskomisjoni 26.mai 2009.a. otsusega Osaühingult Euro – Baltic Holding välja A. M. ́i kasuks 42 300.- krooni. Osaühing Euro – Baltic Holding Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 26.mai 2009.a. otsusega ei nõustunud ning esitas 08.juulil 2009.a. Harju Maakohtule taotluse töövaidlus uuesti läbi vaadata, millise asjaolu tõttu töövaidluskomisjoni 26.mai 2009.a. otsus ei jõustunud ning kohtul tekkis kohustus sama töövaidlus uuesti läbi vaadata. Osaühingu Euro – Baltic Holding taotluse kohaselt (tl.2-3) vaidlustas Osaühing Euro – Baltic Holding töövaidluskomisjoni otsuse osas, millega Osaühingult Euro – Baltic Holding mõisteti A. M. ́i kasuks välja 42 300.- krooni, millega luges Viru Maakohus tõendatuks, et A. M. ́iga sõlmitud töölepingu lõpetamise TLS §86 p.6 alusel, alates 31.detsembrist 2008.a., ebaseaduslikuks tunnistamist Osaühing Euro – Baltic Holding ei vaidlustanud ning Osaühing Euro – Baltic Holding nõustus töövaidluskomisjoni seisukohaga, et tööleping A. M. ́iga lõpetati ebaseaduslikult. 06.oktoobril 2009.a. tegi Harju Maakohus määruse (tl.40), millega muudeti Osaühingu Euro – Baltic Holding poolt taotletud kohtualluvust A. M. ́i taotluse alusel ning töövaidlusasi saadeti hagimenetluse korras läbivaatamisele Viru Maakohtusse. 18.novembri 2009.a. määrusega võttis Viru Maakohus töövaidlusasja menetlusse.

KOSTJA VASTUVÄITED

Viru Maakohtul ei õnnestunud korduvalt Osaühingule Euro – Baltic Holding hagiavaldust ja teisi kohtudokumente kätte toimetada. Alles 11.jaanuaril 2010.a. õnnestus hagiavaldus koos teiste kohtudokumentidega allkirja vastu üle anda Osaühingu Euro – Baltic Holding ökonomistile, Tallinnas. Vaatamata kohtudokumentide kättetoimetamisele, Osaühing Euro – Baltic Holding kirjalikku vastust hagile ei esitanud, millega luges kohus tõendatuks, et Osaühing Euro – Baltic Holding võttis vaikivalt õigeks hagiavalduses esitatud A. M. ́i kõik nõuded. Osaühingu Euro – Baltic Holding poolt Harju Maakohtule esitatud taotluses esinevaid vastuväiteid A. M. ́i kasuks 42 300.- krooni väljamõistmisele Osaühing Euro – Baltic Holding ise Viru Maakohtus enam ei toetanud. 26.aprillil 2010.a. esitas Osaühingu Euro – Baltic Holding juhatuse ainuliige, O. K., kohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamise kohta, seoses juhatuse liikme haigusega (tl.66). Nimetatud taotlusega luges kohus tõendatuks, et Osaühing Euro – Baltic Holding oli teadlik vaidluse sisust, oli saanud kätte kõik kohtudokumendid ning oli nõus töövaidluse lahendamisega Viru Maakohtu poolt. Kohus rahuldas taotluse ja andis Osaühingule Euro – Baltic Holding aega lepingulise esindaja leidmiseks. Kuid, kuna Osaühingu Euro – Baltic Holding

juhatuse ainuliige, O. K., ka edaspidi kohtuistungitele ilma põhjuseta ei ilmunud, aga samuti ei saatnud O. K. enda asemel Viru Maakohtusse lepingulist esindajat, siis luges kohus tõendatuks, et rahuldamisele kuulub A. M. ́i taotlus tsiviilasja sisuliseks läbivaatamiseks ilma Osaühingu Euro – Baltic Holding esindaja osavõtuta kohtuistungist. Kohus luges tõendatuks, et Osaühingule Euro – Baltic Holding oli seadusandluses ettenähtud korras tehtud teatavaks töövaidluse lävivaatamise aeg ja koht, kuid Osaühing Euro – Baltic Holding kohtuistungil hagile vastuväiteid esitada ei soovinud ja võttis vaikivalt A. M. ́i poolt esitatud hagi kõigi nõuete osas õigeks.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, A. M., taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist arutamist ilma, kohtuistungile mitteilmunud, Osaühingu Euro – Baltic Holding seadusliku esindaja, juhatuse ainuliikme, O. K. ́i, aga samuti ka ilma äriühingu lepingulise esindaja, osavõtuta kohtuistungist. Osaühingule Euro – Baltic Holding kirjalik kohtukutse kätte antud allkirja vastu. Kohus rahuldas A. M. ́i taotluse. Hageja, A. M., palus kohtuistungil hagi rahuldada ning tunnistada töölepingu lõpetamine TLS §117 lg.2 alusel ebaseaduslikuks, mõista välja tööandjalt töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses, summas 26 100.- krooni, mõista tööandjalt välja saamata jäänud palk 2008.a. oktoobri, novembri ja detsembri eest summas 10 110.- krooni, mõista tööandjalt välja rahaline hüvitis summas 1 740.- krooni 12 – kalendripäeva kasutamata puhkuse eest ja mõista tööandjalt välja TLS §119 lg.2 alusel hüvitis keskmise palga ulatuses, summas 4 350.- krooni, lõpparve kinnipidamise eest. Täiendavalt selgitas A. M. kohtule kohtuistungil, et Osaühing Euro – Baltic Holding vallandas ta ebaseaduslikult tagantjärele, kuna ei soovinud maksta koondamisrahasid. Töödistsipliini rikkumisi A. M. toime pannud ei ole. Osaühingul Euro – Baltic Holding ei olnud töötajatele anda tööd ning üleliigsed töötajad oleks tulnud koondada. Töövaidluskomisjoni 26.mai 2009.a. otsust pidas A. M. seaduslikuks, õiglaseks ja õigeks. Palus kohtul hagi rahuldada samas ulatuses nagu seda tegi töövaidluskomisjon 26.mai 2009.a. otsusega.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks, põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõendite alusel. Osaühingu Euro – Baltic Holding kirjaliku taotlusega 08.juulist 2009.a. Harju Maakohtule (tl.2-4). Fotoärakirjaga töövaidluskomisjoni 26.mai 2009.a. otsusest (tl.5-7). Väljatrükkidega rahvastikuregistri andmebaasist (tl.8-9) A. M. ́i andmetega. Väljatrükiga äriregistrist (tl.10) Osaühingu Euro – Baltic Holding andmetega. A. M. ́i poolt Harju Maakohtule 05.oktoobril 2009.a. esitatud hagiavaldusega (tl.18-20). A.

M. ́i taotlusega 29.septembrist 2009.a. töövaidlusasja kohtualluvuse muutmiseks ja asja Viru Maakohtule läbivaatamiseks saatmiseks (tl.22). A. M. ́i avaldusega Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (tl.30-31). A. M. ́i ja Osaühingu Euro – Baltic Holding vahel 01.augustil 2005.a. sõlmitud töölepinguga nr.031TL (tl.32). A. M. ́i kontoväljavõttega (tl.33-34), millega kohus luges tõendatuks A. M. poolt Osaühingult Euro – Baltic Holding saadud palga suuruse. A. M. ́i telefoni kõne-eristusega (tl.35-37), millega kohus luges tõendatuks, et A. M. helistas pidevalt Osaühingule Euro – Baltic Holding ja küsis tööd, kuid Osaühingul Euro – Baltic Holding ei olnud tööd anda, mille tõttu lubas Osaühing Euro – Baltic Holding A. M. ́il olla kodus töö-ootel, koos palga säilitamisega. Harju Maakohtu 06.oktoobri 2009.a. määrusega (tl.40), töövaidlusasja Viru Maakohtule kohtualluvuse järgi saatmise kohta. Viru Maakohtu 18.novembri 2009.a. määrusega(tl.45) hagi menetlusse võtmise kohta. A. M. ́i taotlusega Viru Maakohtule 25.novembrist 2009.a. (tl.48), milles A. M. taotles tagaseljaotsuse tegemist, kui Osaühing Euro – Baltic Holding ei esita hagile kirjalikku vastust. Väljatrükkidega rahvastikuregistri andmebaasist, aga samuti ka teistest andmebaasidest, O. K. ́i andmetega (tl.50-52). Osaühingu Euro – Baltic Holding e-kirja teel saadetud taotlusega kohtuistungi edasilükkamise kohta (tl.66), millega luges kohus tõendatuks, et Osaühingu Euro – Baltic Holding ei ilmunud kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta ja ilma seadusliku takistuseta, kuna Osaühing Euro – Baltic Holding ei ole kohtule esitanud kehtivas seadusandluses ettenähtud arstitõendit, juhatuse liikme haiguse kohta, mille tõttu osutus viide haigusele paljasõnaliseks ja tõendamatuks. 26.aprillil 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.67-70). Viru Maakohtu kirjaliku hoiatusega Osaühingule Euro – Baltic Holding (tl.71), mille kohaselt oli kohtul õigus lahendada tsiviilasi sisuliselt ilma Osaühingu Euro – Baltic Holding esindaja osavõtuta kohtuistungist, juhul kui Osaühing Euro – Baltic Holding esindaja ei ilmu kohtuistungile. 14.juunil 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.76-77). Viru Maakohtu 16.juuni 2010.a. määrusega (tl.78-79). 11.oktoobril 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. Kohtuistungil avaldatud töövaidlustoimiku nr.9.4-2/1616/09 materjalidega (töövaidlustoimikus sisalduvad dokumendid olid lisatud fotoärakirjadena tsiviiltoimikusse, mille tõttu kohus dokumente veelkordselt ei loetlenud).

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TLS §131 rakendussätteid, mille kohaselt enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. TLS §131 lg.1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2009. aasta 1. juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kui töölepingu tingimus on pärast töölepingu seaduse

jõustumist vastuolus seaduse sättega, millest ei ole võimalik lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kohaldatakse lepingutingimuse asemel seaduses sätestatut. Vastavalt TLS §69 ja §70 sätetele, kui tööandja seadusevastaselt viib töötaja üle teisele tööle või muudab muid töölepingu tingimusi, on töötajal õigus nõuda ennistamist endisele tööle, samuti muude kokkulepitud töötingimuste taastamist ning kuni nende seaduserikkumiste kõrvaldamiseni saamata jäänud töötasu maksmist. Kui töötaja jätab oma süü tõttu täitmata tööandja seadusliku korralduse teisele tööle üleviimise kohta, on ta kohustatud hüvitama tööandjale sellega tekitatud kahju, kuid mitte rohkem kui oma ühe kuu keskmise palga ulatuses. Töölepingu tingimuste muutmine vormistatakse kirjalikult töölepingus. Muudatustele kirjutavad alla tööandja või tema esindaja ja töötaja. TLS §79 kohaselt teatab määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest töötaja tööandjale vähemalt üks kuu ette. Katseaja kestel on töötajal õigus tööleping lõpetada, teatades sellest tööandjale kolm kalendripäeva ette. Kui määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamise põhjuseks on töö jätkamist takistav haigus, invaliidsus, haige või invaliidistunud perekonnaliikme hooldamise vajadus või õppima asumine, teatab töötaja lepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette. Samas korras võib töölepingu lõpetada ka naine, kes kasvatab alla kolmeaastast last. TLS §86 kohaselt võib tööandja lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist: 1) ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimisel; 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse raugemisel pankrotiseaduses sätestatud korras; 3) töötajate koondamisel; 4) töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu; 5) katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu; 6) töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel; 7) töötaja suhtes usalduse kaotamisel; 8) töötaja vääritu teo tõttu; 9) töötaja pikaajalise töövõimetuse tõttu; 10) kehtetu; 11) põhikohaga töötaja töölevõtmisel; 12) töötaja korruptiivse teo tõttu. TLS §92 kohaselt on tööandjal keelatud lõpetada tööleping raseda või isikuga, kes kasvatab alla kolmeaastast last, välja arvatud TLS §86 p.1-2, p.5-8 ja p.11 ettenähtud alusel. Töölepingu lõpetamine TLS §92 lg.1 mainitud töötajatega §86 p.1-2 ja p.5-8 ettenähtud alustel on lubatud üksnes tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul. TLS §103 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada TLS §86 p.6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Tööandja võib töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda

töökohustuste rikkumise eest. Tööandjal on õigus lõpetada tööleping TLS §86 p.12 ettenähtud alusel iga töötajaga, kes paneb toime korruptiivse teo. TLS §117 sätestab, et töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kui töötajate esindaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma hüvitust tema kuue kuu keskmise palga ulatuses. TLS §119 kohaselt on tööraamatu kinnipidamisel tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Vastavalt Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §8 ja §11 ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Tööandja ei ole distsiplinaarkaristuse valikul seotud Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §3 sisalduva karistuste loetlemise järjekorraga. Tööandja on kohustatud vähemalt kahes eksemplaris koostama dokumendi, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse. Üks eksemplar jääb tööandjale, teise annab tööandja töötajale. Tööandja on kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse, vähemalt alljärgneva: 1) karistatava töötaja nime; 2) süüteo toimepanemise aja; 3) süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse; 4) määratud karistuse, rahatrahvi korral ka selle suuruse kroonides ja sentides ning trahvi igast palgast kinnipidamise ulatuse protsentides; 5) dokumendi koostamise kuupäeva; 6) karistust määrava isiku nime ja allkirja. A. M. ́i ja Osaühingu Euro – Baltic Holding vahel sõlmitud töölepingu lõpetamise ajal kehtinud Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse §28 sätestas, et ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine tööinspektori nõusolekuta, kui see on seaduse järgi töölepingu lõpetamise eeltingimus. Kui töölepingu lõpetamine oli seaduse järgi teatud tingimuste esinemisel keelatud (rasedus jms.), on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik ka siis, kui tööandja ei olnud töölepingu lõpetamise ajal keelavatest asjaoludest teadlik. Kui töötaja ei teatanud tööandjale töölepingu lõpetamise keelavatest

asjaoludest õigeaegselt ja tööandja ei saanud olla neist teadlik, rahuldab töövaidlusorgan keskmise palga nõude sunnitud töölt puudumise aja eest või hüvituse saamiseks osaliselt või jätab nõude selles osas rahuldamata. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 29 kohaselt on töötajal õigus töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel nõuda endist tööd või ametikohta. Sel juhul teeb töövaidlusorgan otsuse töötaja ennistamiseks endisele tööle või ametikohale. Kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Töövaidlusorgani õigus lugeda töötaja töölt omal algatusel lahkunuks tuleneb töötaja soovimatusest jätkata tööd selle tööandja juures, mistõttu vastava otsuse tegemine ei ole piiratud töötaja konkreetse taotlusega töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu suhtes. Töövaidlusorgan võib muuta töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut, kui töötaja ei vaidlusta töölepingu lõpetamist, kuid töölepingu lõpetamise aluse formuleering ei vasta seaduses sätestatud formuleeringule. Kui töötaja ei vaidlusta töölepingu lõpetamist, kuid nõuab, et tööleping loetakse lõppenuks alusel, milleks initsiatiiv peab lähtuma tööandjalt, võib töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise alust muuta juhul, kui tööandja oli sel alusel töölepingu lõpetamisest töötajale kirjalikult ette teatanud ning töötaja polnud andnud kirjalikku nõusolekut töötamise jätkamiseks. Neil juhtudel on töölepingu lõpetamise aluse muutmine võimalik ka tööandja nõusolekul. Töötajal on õigus nõuda töölepingu lõpetamise kuupäeva muutmist, kui tööleping lõpetati enne etteteatamistähtaja möödumist ja puudus poolte kokkulepe töölepingu lõpetamise tähtaja kohta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et A. M. ́i hagi Osaühingu Euro – Baltic Holding vastu oli põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kõigi nõuete osas. Kohus luges tõendatuks, et ebaseaduslikuks tuleb tunnistada A. M. ́iga töölepingu lõpetamise Osaühingu Euro – Baltic Holding poolt alates 31.detsembrist 2008.a. TLS §86 p.6 alusel. A. M. tuleb lugeda Osaühingust Euro – Baltic Holding töölt lahkunuks, tema omal algatusel, alates 31.detsembrist 2008.a.. Osaühingult Euro – Baltic Holding tuleb välja mõista A. M. ́i kasuks 26 100.- krooni hüvitist, kuue kuu keskmise palga ulatuses, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Samuti tuleb Osaühingult Euro – Baltic Holding välja mõista A. M. ́i kasuks 2008.a. oktoobri palk, summas 1 410.- krooni; 2008.a. novembri palk, summas 4 350.- krooni ja 2008.a. detsembri palk 4 350.krooni. Kokku tuleb Osaühingult Euro – Baltic Holding välja mõista A. M. ́i kasuks saamata jäänud palka summas 10 110.- krooni. Peale selle kuulub

Osaühingult Euro – Baltic Holding välja mõistmisele A. M. ́i kasuks 1 740.krooni hüvitist kasutamata puhkuse eest ning 4 350.- krooni lõpparve kinnipidamise eest. Kokku kuulub Osaühingult Euro – Baltic Holding välja mõistmisele A. M. ́i kasuks 42 300.- krooni. Kohus luges tõendatuks, et TLS §103 kohaselt oli tööandjal õigus lõpetada TLS §86 p.6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal oli distsiplinaarkaristus, mis ei olnud kustunud. Tööandja võis töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing Euro – Baltic Holding lõpetas A. M. ́iga töölepingu, TLS §86 p.6 alusel, A. M. ́ile distsiplinaarkaristuse määramise korras, distsiplinaarsüüteo eest, mida A. M. ei olnud toime pannud. Kohus luges tõendatuks, et A. M. ́i poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõendamiseks ei olnud Osaühing Euro – Baltic Holding esitanud ei töövaidluskomisjonile ega ka Viru Maakohtule mitte ühtegi tõendit. Kohus luges tõendatuks, et Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §8 ja §11 kohaselt ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Käesoleval juhul oli A. M. ́i vallandamine Osaühingu Euro – Baltic Holding poolt ilmses vastuolus A. M. ́i seadusekuuleka käitumisega. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing Euro – Baltic Holding oli kohustatud vähemalt kahes eksemplaris koostama dokumendi, millega ta vormistas distsiplinaarkaristuse. Üks eksemplar pidi jääma tööandjale, teise pidi andma tööandja töötajale. Tööandja, Osaühing Euro – Baltic Holding, oli kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse, vähemalt alljärgneva: 1) karistatava töötaja nime; 2) süüteo toimepanemise aja; 3) süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse; 4) määratud karistuse, rahatrahvi korral ka selle suuruse kroonides ja sentides ning trahvi igast palgast kinnipidamise ulatuse protsentides; 5) dokumendi koostamise kuupäeva; 6) karistust määrava isiku nime ja allkirja. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing Euro – Baltic Holding ei ole esitanud ei töövaidluskomisjonile, Harju Maakohtule ega ka Viru Maakohtule mitte ühtegi dokumenti, millega oleks A. M. ́ile määratud distsiplinaarkaristus. Kohtul jäi täiesti selgusetuks hagiavalduse toodud asjaolu, mille kohaselt, väidetavalt, kirjutas A. M. alla dokumendile, millega tööleping lõpetati. Kohus luges tõendatuks, et A. M. ́ile tegelikult Osaühingu Euro – Baltic Holding poolt distsiplinaarkaristust ei määratudki, mille tõttu oli töölepingu lõpetamine A. M. ́iga TLS §86 p.6 alusel ilmselges vastuolus kehtiva seadusandlusega ja heade kommetega. A. M. ́i ja Osaühingu Euro – Baltic Holding vahel sõlmitud töölepingu lõpetamise ajal kehtinud Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse §28 sätestas, et ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille

esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing Euro – Baltic Holding oli eksinud eelpooltoodud nõuete vastu ning peab selle tõttu kandma täies ulatuses A. M. ́iga ebaseadusliku töölepingu lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Kohus luges tõendatuks, et kõik kohtukulud tuleb panna Osaühingu Euro – Baltic Holding kanda.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.