Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kostja on 02.01.2009.a. kohtuotsuse kätte saanud nii enda elukaaslase kui ka täiteameti kaudu Xxxxs, mistõttu on kaja esitatud seadusest tulenevast tähtajast oluliselt hiljem. Viru Maakohtu 13.05.2010.a. määrusega jäeti kostja T Õ kaja rahuldamata ja menetlus taastamata. 28.05.2010.a. saabus kohtusse T Õ määruskaebus eelnimetatud maakohtu määrusele. Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ning saatis kaebuse lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Tartu Ringkonnakohtu 07.09.2010.a. määrusega määruskaebus rahuldati, tühistati Viru Maakohtu 13.05.2010.a. määrus ja saadeti asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Tartu Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt nähtub asja materjalidest, et 02.01.2009 tagaseljaotsust ei ole T. Õle kätte toimetatud. Toimikulehel 53 olevast väljastusteatest nähtub, et T. Õ ei ela hagiavalduses märgitud aadressil Xxxx. Toimikulehel 57 olevale väljastusteatele on kohtukordnik märkinud, et majas vähemalt ajutiselt kedagi ei ela ja teatele ei ole reageeritud. Toimikulehel 60 olevast maakohtu kirjast nähtuvalt käis 28.01.2009 T. Õ elukaaslane kohtuotsusel järgi ning maakohus on selle põhjal lugenud kohtuotsuse T. Õle kättetoimetatuks. T. Õ on kinnitanud, et alates 2008. aastast elab ta xxxxx, endise elukaaslase M. Riga on suhted katkenud ning viimane ei edastanud talle ei hagiavaldust ega 02.01.2009 tagaseljaotsust. T. Õ elamist xxxx tõendab ka asjaolu, et täitemenetlust vaidlustatud tagaseljaotsuse täitmiseks alustati xxxx. Kuivõrd T. Õ on põhistanud, et 2009. aastal ei olnud xxxx tema eluruumiks, siis on maakohus ebaõigesti lugenud tagaseljaotsuse T. Õle TsMS § 322 lg 1 alusel kättetoimetatuks. Seega on kaja (t.l 93-95) Viru Maakohtu 02.01.2009 tagaseljaotsusele esitatud tähtaegselt ja see ei olnud veel jõustunud (TsMS § 465 lg 3). Kostja on ringkonnakohtu menetlusele järgnevalt esitanud ka taotluse asja läbi vaatamata jätmiseks ja edasiseks lahendamiseks pankrotimenetluses, kuna kostja suhtes on Viru Maakohtu 28.05.2010.a. määrusega välja kuulutatud pankrot. Kohus edastas hagejale ka nimetatud taotluse seisukoha esitamiseks, et menetluse taastamise korral TsMS § 418 lg 2 kohaselt jätkata asja lahendamist. 30.09.2010.a. esitas hageja vastuse kostja esitatud kajale ning 16.09.2010.a. taotlusele. Hageja on vastuses esitanud enda põhjendused ning palunud jätta kaja rahuldamata (t.lk 183-188). Kaja lahendamiseks on maakohus määranud istungi 15.11.2010.a. Hageja esindajalt ja kostja esindajalt on kohtusse saabunud taotlused asja läbivaatamiseks ilma poolte osavõtuta. Kohtumääruse põhjendused. Kohus lahendab käesoleva määrusega kostja T Õ poolt esitatud taotluse menetluse taastamiseks tsiviilasjas nr 2-08-63987 seoses tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega. Kohus ei võta hetkel seisukohta kostja esitatud hagi läbi vaatamata jätmise taotluse suhtes, kuivõrd määruse käesoleval kujul jõustumisel on tsiviilasjas lahend tehtud ja hagi läbi vaatamata jätmiseks sellisel juhul põhjendus puudub. Kostja taotlus on aga võimalik läbi vaadata ja lahendada juhul, kui käesolev määruse vaidlustamisest ja tühistamisest tulenevalt peaks menetlus tsiviilasjas taastatama. Viru Maakohtu 2.jaanuari 2009.a. kohtuotsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-08-63987 rahuldati OÜ Iriscorp Transport hagi T Õ vastu 280 000 krooni põhivõla ja 125 972.70 krooni

hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõudes. Tagaseljaotsuse tegemise aluseks oli TsMS § 407. Kostja esitas 12. aprillil 2010.a. Viru Maakohtule kaja menetluse taastamiseks tsiviilasjas nr 208-63987 koos taotlusega täitemenetluse peatamiseks. Taotlusest täitemenetluse peatamiseks on kostja loobunud 30.04.2010.a. Kostja taotleb menetluse taastamist tsiviilasjas nr 2-08-63987 kuna kohtuotsust ei olnud nimetatud tsiviilasjas kostjale väljastatud. 01.04.2010.a. esitas kostja esindaja taotluse maakohtule, milles palus väljastada kostja suhtes ajavahemikul 2008-2010 tehtud kohtuotsused. 01.04.2010.a. väljastati maakohtu poolt elektronposti teel tsiviilasja materjalid ja kohtuotsus. Hagimaterjalide kohaselt esitas hageja 01.10.2008.a. hagiavalduse kostja vastu. Kohus pidi nimetatud materjalid väljastama isiklikult kostjale, kuid reaalselt seda tehtud ei ole. Vastavalt Ida Politseiprefektuuri poolt 29.12.2008.a. maakohtule saadetud vastuskirjale edastati hagimaterjalid 18.12.2008.a. kostja elukaaslasele M Rile. Kostja selgitab, et M R ei ole tema abikaasa ega perekonnaliige ning sellest tulenevalt ei ole kostja hagimaterjale kätte saanud ning kuna kostjal puudusid hagimaterjalid, siis ei olnud kostjal võimalik nendele tähtaegselt vastata. Kostja asus alates 2008.a. elama xxxx ning samal ajal katkesid kõik suhted M Riga. Kostja sai hagimaterjalid kätte alles 06.04.2010.a. peale tema esindaja pöördumist maakohtusse ning sellest tulenevalt on esitatud kaja TsMS § 415 lg 1 p 1 alusel. Samuti ei ole 02.01.2009.a. kohtuotsust kostjale kätte toimetatud, kohtuotsus on samuti üle antud kostja endisele elukaaslasele M Rile, kes ei ole seda kostjale edastanud. TsMS § 415 lg 1 p 1 kohaselt kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Vastavalt TsMS § 417 lõikele 2 rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Käesoleval juhul vajab tuvastamist, kas esineb alus kaja esitamiseks TsMS § 415 lg 1 p 1 sätestatu alusel ning kas kaja on esitatud tähtaegselt. Kostja väidab, et talle ei ole hagimaterjale ning kohtuotsust isiklikult kätte toimetatud. M R`i poolt ei ole talle edastatud ei hagimaterjale ega ka kohtuotsust. Kostja asus alates 2008.a. elama xxxx ning samal ajal katkesid kõik suhted M Riga. Kostja sai hagimaterjalid 06.04.2010.a. ja kohtuotsuse 01.04.2010.a. ning 12.04.2010.a. esitas kostja kaja menetluse taastamiseks. Seega on käesoleval juhul kostja põhiväiteks asjaolu, et temale ei ole isiklikult allkirja vastu üle antud hagimaterjale ning kohtuotsust ning nendest teadasaamine kostja poolt toimus 01.ja 06.04.2010.a., millest tulenevalt on kostja seisukohal, et kaja on esitatud tähtaegselt TsMS § 415 lg 1 p 1 sätestatud alusel. Tsiviilasja toimikust nähtub, et T Õ`le saadetud hagimaterjalid on 05.11.2008.a. vastu võetud tema elukaaslase M R`i poolt (t.lk 31). Lisaks on politsei poolt kättetoimetamisteatise alusel üle antud T Õ`le kättetoimetamiseks mõeldud materjalid edasiandmiseks tema elukaaslasele M

Rile 18.12.2008.a., mille kohta on M.R andnud enda allkirja (t.lk 47). 28.01.2009.a. on kohtuotsus kätte antud T Õ elukaaslasele (t.lk 60). Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et 2009 aastal ei olnud T Õ eluruumiks xxxx, millest tulenevalt on maakohus ebaõigesti lugenud tagaseljaotsuse T.Õle TsMS § 322 lg 1 alusel kättetoimetatuks. Seega on kaja maakohtu 02.01.2009.a. tagaseljaotsusele esitatud tähtaegselt ja see ei olnud jõustunud. Toimikulehel 53 olevast väljastusteatest nähtuv teave, et T. Õ ei ela hagiavalduses märgitud aadressil xxxx ja toimikulehel 57 olevast väljastusteatest nähtuv teave, et aadressil xxxx ajutiselt keegi ei ela, on vastuolulised. 28. jaanuaril 2009.a. on T. Õ elukaaslane M. R käinud kohtuotsusel järel maakohtus ja selle põhjal on maakohus lugenud kohtuotsuse T.Õle kättetoimetatuks. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et nii T Õ kui ka M Ri elukohaks on alates 19.09.2007.a. xxxx. Kostja väide elukaaslase M. Riga suhte katkemisest 2008.a. ei ole tõendatud ja on vastuoluline. Kostja asumine xxxx, ei tähenda obligatoorselt isiklike suhete täielikku katkemist. Maakohtu menetluses oli samaaegselt käesolevas asjas esitatud kajaga ka kostja taotlus menetluse taastamiseks tema vastu esitatud elatise nõudmise hagis tsiviilasjas nr.2-09-11772. Nimetatud menetlus jäeti taastamata ning selle lahendi suhtes tehtud määruskaebuse menetlemisel leidis Tartu Ringkonnakohus, et kostja menetlusdokumendid on loetud kättetoimetatuks nende üleandmisega M Rile volikirja nr. 3104 alusel. Kuivõrd maakohtu menetluses on lahendatud ka M Ri kui füüsilise isiku pankrotiavaldus ja pankrotivaraks on nii M Ri kui T Õ pankrotimenetlustes väidetav poolte ühiseks elukohaks olnud xxxx asuv elamu, siis on kohus nimetatud kahest menetlusest tulenevalt selgitanud M Rile välja antud volikirja nr. 3104 sisu. 01.10.2008.a. on Pärnu notar Kristi Kivimägi poolt koostatud ja tõestatud volikiri nr. 3104, millega T Õ on volitanud ennast esindama M R`i. Volikiri on antud edasivolitamise õiguseta ja kehtivusega 5 aastat. Käesolevas asjas T Õle adresseeritud menetlusdokumentide saatmine aadressil xxxx ja nende vastuvõtmine M Ri poolt jääb nimetatud volikirjaga hõlmatud ajavahemikku, seega tuleb lugeda, et T Õ, kui ta ka ise faktiliselt seal enam ei elanud, oli määranud isiku, kes oli pädev sellel aadressil vastu võtma tema nimele adresseeritud (menetlus-)posti. Kohus leiab, et isikud, kellel puudub igasugune kontakt ja suhe teise isikuga, ei vormista omavahel volitust pädevusega „vastu võtta saadetisi kõikidelt asutustelt ja isikutelt, sealhulgas postiasutustelt”. Seega ei pea kohus usutavaks seda, et T Õ ei teadnud käesolevast tsiviilasja menetlusest enne 01.04.2010.a. Tuvastatud on, et tsiviilasjas esitatud materjalid on üle antud 05.11.2008.a. ning kohtuotsus 28.01.2009.a. M Rile kui T Õ poolt volitatud isikule, seega T Õ poolt 12.04.2010.a. esitatud kaja menetluse taastamiseks on esitatud tähtaega rikkudes, samuti puudub TsMS §-s 415 lg 1 p 1 sätestatud alus. Kohus peatub ka asjaolul, et kuivõrd täitemenetlus Eestis ei andnud tulemusi, taotles hageja 02. detsembril 2009.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajalt Euroopa Liidu Nõukogu määruse EÜ 44/2001 alusel tunnistust tehtud tagaseljaotsuse kohta ning esitas tunnistuse koos tagaseljaotsusega xxxx. Viimane tunnistas 02. jaanuaril 2009.a. tagaseljaotsuse täidetavaks 08. veebruari 2010.a. otsusega ning 11. veebruaril 2010.a. esitas hageja avalduse täitemenetluse algatamiseks xxxx. Kostja on enda 12. aprilli 2010.a. kaja lisana 5 esitanud xxxxx (xxxx piirkonna Täiteamet) 08.märtsi 2010.a. täitmisotsuse koopia. Kirja päise paremas servas on xxxx keeles kirjas xxxxx: 25.02.2010, mis tähendab, et juba sel päeval tehti täitenõue kostjale xxxx teatavaks ning anti vabatahtlikuks täitmiseks aega kuni 08. märtsini 2010.a. Kuivõrd kostja nõuet vabatahtlikult ei täitnud, tehti 08. märtsil 2010.a. täiteotsus. Kuigi kohus on veendumusel, et kostja on saanud tema suhtes 02. jaanuaril 2009.a. tehtud tagaseljaotsuse

kätte juba varem, pidi ta kohtuotsusest igal juhul teada saama hiljemalt täitenõude teatavaks tegemise päeval ehk 25. veebruaril 2010.a. Lähtudes eeltoodust puudub seaduslik alus kostja kaja rahuldamiseks. Seega tuleb T Õ poolt esitatud kaja jätta rahuldamata ja menetlus Iriscorp Transport OÜ hagis T Õ vastu 280 000 krooni ja lisanduva viivise nõudes taastamata.. Kohus juhindus määruse tegemisel TsMS § 415; 417 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 02. detsembril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.