Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.11.2010, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere 44308
Tsiviilasja number
2-08-75552
Tsiviilasi
BIGBANK AS-i hagi J K vastu võlgnevuse summas 25 471.57 krooni ja lisanduva viivise nõudes.
Menetlusosalised
ja
esindajad
nende Hageja: BIGBANK AS (end. Balti Investeeringute Grupi Pank AS), reg.-kood 10183757, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu linn; esindaja Triin Marran – Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ e-post: [email protected] Kostja: J K (ik: xxxx), elukoht: 1) xxxx 2) (hagiavalduses) xxxx 3) xxxx, 4) xxxx - elukoht teadmata
Kohtu eelistung toimus
16.11.2010, Rakvere kohtumajas
Hagi hind
10 000 krooni (põhivõlg)
Teha asjas tagaseljaotsus ja rahuldada rahuldada hagi täielikult hageja poolt vähendatud nõudes. Välja mõista J K`lt K`lt (ik: xxxx) xxxx) BIGBANK IGBANK ASAS-i (reg.(reg.-kood 10183757) kasuks võlgnevuse katteks kokku summas 23 471.57 /kakskümmend /kakskümmend kolm tuhat nelisada seitsekümmend üks/ üks/ krooni ja 57 senti, (sellest 10 100 krooni moo moodustab tagastamata krediidisumma, krediidisumma, 1 725.87 krooni - sissenõutavaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress, intress, 900 krooni võla sissenõudmisega sissenõudmisega seotud kulud, 10 845.70 krooni - sissenõu sissenõutavaks nõutavaks muutunud viivis). viivis). Välja mõista J K`lt alates K`lt (ik: xxxx) xxxx) alates 10.11.2008 kuni tagastamata kredii krediidisu diidisumma disumma täieliku tasumiseni viivis 43,73 % tagastamata krediidisummalt aastas BIGBANK BIGBANK ASAS-i kasuks. kasuks.
Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning kostja menetluskulud menetluskulud kostja enda kanda. da. kan Välja mõista J K`lt (reg.K`lt BIGBANK ASAS-i (reg.-kood 10183757) kasuks kasuks hageja kantud menetluskulude katteks kokku 2 265.90 /kaks tuhat kakssada kuuskümmend viis / krooni ja 90 senti.
Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Kostjale tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisel loetakse TsMS § 317 p 5 alusel otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.
I. Asjaolud ja hageja nõue. 13.11.2008 esitas BIG PANK AS (endine Balti Investeeringute Grupi Pank AS) Viru Maakohtule hagi J K vastu võlgnevuse, kokku summas 25 471.57 krooni ja lisanduva viivise nõudes.
Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (käesoleval ajal - BIGBANK AS, endise ärinimega Balti Investeeringute Grupi Pank AS) ja kostja (J K) sõlmisid 05.09.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600870/45tt. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 10 000 krooni. Kostja oli kohustatud maksma hagejale intressi 43,73% krediidisummmast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma subjektiivsete õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. 29.11.2006 hoiatas hageja kostjale saadetud teatega lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale VÕS § 416 lg 2 alusel võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, kuid kostja oma kohustusi täitma ei asunud. 22.12.2006 ülesütlemisavaldusega ütles hageja lepingu üles ning nõudis kostjalt 14 822.90 krooni tasumist, millest 10 000 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 1 725.87 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2 000 krooni leppetrahv, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 197.03 krooni viivis. Pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks laekumisi ei olnud, mistõttu kostja on lepingu üldtingimuste p 2.1 ja 5.3 ja seaduse alusel kohustatud tagastama krediidisumma 10 000 krooni. Üldtingimuste p 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel on hageja kohustatud tasuma hagejale 43,73% krediidisummast aasta kohta intressi, mille suurus lepingu ülesütlemise ajaks on 1 725.87 krooni. VÕS § 158 lg 1 ja üldtingimuste p 6.3 kohaselt on kostja kohustatud lepingu rikkumisest tulenevalt tasuma leppetrahvi 2000 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kuludeks on üldtingimuste p 9.3 alusel kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud, samuti lepingu rikkumisel saadetud teadete saatmiskulud, mis ei sisalda üksnes postikulude maksumust, vaid ka
töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Antud asjas on võla sissenõudmise kuludeks (meeldetuletus- ja hoiatuskirjad, ülesütlemisavaldus) kokku summas 900 krooni. VÕS § 113 lg 1 ja 3 ning lepingus sätestatud intressimäärast 43,73% lähtudes on arvestatud viivist hagi esitamise seisuga 10.11.2008 kokku summas 10 845.70 krooni. Hageja tugineb oma nõudes AS-i BIGBANK krediidilepingute üldtingimustele S, võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 415 lg 1 ja 416 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele. Hagiavalduses taotleb hageja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist summas 25 471.57 krooni. TsMS § 367 alusel palub hageja kostjalt välja mõista alates 10.11.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 43,73% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagi tõendamiseks on esitatud kirjalikud tõendid – 05.09.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingu koopia koos maksegraafikuga, üldtingimused, koopiad võla sissenõudmisega seotud kirjadest lepingu ülesütlemishoiatusest ja ülesütlemisavaldusest; viivise arvestus, koopia hageja hinnakirjast, riigilõivu tasumise maksekorraldus ja esindaja volitusi tõendavad dokumendid.
Kohtumenetluse käik Korraldava määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressidele kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Materjalid tagastati „hoiutähtaja möödumisel“ ja korduval väljastamisel märkusega „Ei ela antud aadressil“. Ka hageja poolt hagiavalduses märgitud kostja Soomes asuva töökoha aadressilt on materjalid kohtule tagastatud. Ida Prefektuuri Rakvere Politseiosakonna teatel 04.10.2010 on J K elukoht politseile teadmata. Hageja on esitanud taotluse hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kohus rahuldas hageja taotluse 26.08.2010 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid (hageja nõude) ja kohtukutse 16.11.2010 toimuvale kohtu eelistungile ilmumiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.08.2010. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud, samuti ei ole kostja 16.11.2010 toimuvale eelistungile ilmunud. Hageja volitatud esindaja taotleb kostja eelistungile mitteilmumisest tulenevalt kohtu poolt tagaseljaotsuse tegemist ning hagi rahuldamist hagiavalduses märgitud asjaoludel. Seoses asjaoluga, et tegemist on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepinguga, vähendab hageja hagiavalduses esitatud nõuet leppetrahvi võrra (summas 2000 krooni). Hageja nõude suuruseks jääb kokku 23 471.57 krooni hüvitamine kostja poolt. Hageja volitatud esindaja selgitab kohtule, et lepingus märgitud intressi määr (ka vastav viivitusintress) 43,73 % krediidisummalt aastas tulenes lepingu tingimustest: tegemist on lühiajalise laenuga (8 kuud), milliste laenude intressimäärad on tavalisest kõrgemad. Hageja volitatud esindaja kinnitab, et kostja ei ole võlgnevust tasuma asunud. Koos võlanõude hüvitamisega summas 23 471.57 krooni, palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning tagaseljaotsuse tegemisel need rahaliselt kindlaks määrata. Hageja kantud menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja dokumentide paljundamiskulu (summas 767 krooni), väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise tasu - 100 krooni - ning õigusabikulu (1000 krooni) ja transpordikulu (398.90 krooni) seoses esindaja osalemisega eelistungil , s.o. kokku menetluskulu summas 2 265.90 krooni.
III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 410 kohaselt kohus võib hageja taotlusel kostja kohtuistungile ilmumata jätmisel lahendada asja sisuliselt, teha asjas tagaseljaotsuse või kohtuistungi edasi lükata. Kostja ei ole kohtuistungile mitteilmumise põhjustest teatanud. Kohus on mitme aasta vältel üritanud kostjale hagimaterjale kätte toimetada mitmetel erinevatel kohtumenetluses tuvastatud ja kontrollitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks kohtuistungi edasilükkamist ning rahuldab hageja taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjal J K`l registrijärge elukoht puudub ning tema tegelikku viibimiskohta ei ole õnnestunud hagejal ja kohtul ka politsei kaasabil kindlaks teha. Kostjale on hagimaterjalid ja kohtukutse kohtu poolt kätte toimetatud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult 27.08.2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Kohtukutse väljastamisel on kostjat hoiatatud TsMS § 410 alusel kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja ka kohtusse mitteilmumise põhjustest kohtule teatanud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Pooltevahelised suhted tulenevad nende vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja sellega lahutamatult seotud üldtingimustest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS §-ide 402; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 415 lg 1 ja 416 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on kostjale vastavalt lepingule võimaldanud krediiti summas 10 000 krooni. Kokku oli lepitud tasumisele kuuluvas intressimääras ja krediidisumma tagastamise maksegraafikus. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt ning on jäänud hageja ees krediidisummas võlgnevusse. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestasid ka üldtingimuste p. 5.1.1. Hageja esitatud tõenditest (meeldetuletuskirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus ) nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgniku poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel järginud.
VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel. Tulenevalt asjaolust, et tegemist oli poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepinguga, on põhjendatud hageja loobumine hagiavalduses esitatud leppetrahvinõudest (2000 krooni). Hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja esindaja poolt 16.11.2010 eelistungil vähendatud ulatuses, s.o. kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku 23 471.57 krooni, millest 10 100 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 1 725.87 krooni - sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 10 845.70 krooni - sissenõutavaks muutunud viivis. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 10.11.2008 määras 43,73% tagastamata krediidisummast aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni.
Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on menetluskuludeks märkinud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 750 krooni ja elektrooniliselt edastatud dokumentide väljatrüki eest tasu – 17 krooni, kokku summas 767 krooni (maksekorraldus nr 91859520, 06.11.2008). Nimetatud summale lisandub väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni (maksekorraldus nr 03039834, 18.03.2010) ning õigusabikulud 1000 krooni võlgnevuse sissenõudmisel kasutatud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ õigusabiteenuse eest, samuti transpordikulu hageja esindaja eelistungil osalemisega seoses sõiduks Tartu-Rakvere-Tartu - summas 398.90 krooni. Vastavad arved ja kütuse ostutšekid on menetluskulude nimekirjale lisatud. Kokku tuleb tagaseljaotsusega kostjalt menetluskulud välja mõista summas 2265.90 krooni. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik:
/allkiri/
Irma Külavee
Ärakiri õige Nooremreferent
Tea Toming
Kohtuotsus jõustus 08.jaanuaril 2011.a. Nooremreferent
Tea Toming
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.