Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Otsuse resolutiivosa avaldatakse kostjale kättetoimetamiseks ka väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli mõjuvast ast põhjusest. Kajale tuleb lisada tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuv lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Kostjale tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisel loetakse TsMS § 317 p 5 alusel otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 27.04.2010 laekus Viru Maakohtule Swedbank AS– –ilt hagiavaldus M K`ilt võlgnevuse, kokku summas 2 290.36 krooni väljamõistmiseks.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (endise ärinimega AS Hansapank) ja kostja (M K) sõlmisid 18.07.2005 ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu nr xxxx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Ego püsimaksega kaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr xxxx ja arvelduskontoga nr xxxx ning võimaldas kostjale krediidilimiiti tehingute tegemiseks 4 000 krooni ulatuses. Lepingu p 6.2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustades tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Püsimakseks määrati lepingus 160 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 01.kuupäev. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 01.09.2008 ning perioodil 01.09.2008 – 01.02.2009 kostja püsimakseid ei tasunud. Lepingu p 8.3 kohaselt kohustus kostja tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 kehtestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Seoses võlgnevusega saatis hageja kostjale 03.02.2009 03.02.2009 kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuste kohta lepingus näidatud aadressil, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 18.02.2009. Hageja hoiatas kostjat, et jooksva võlgnevuse tähtajaks mittetasumisel, öeldakse leping seoses võlgnevusega üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu laenusumma sissenõudmiseks.

Hageja ütles 20.02.2009 lepingu ennetähtaegselt üles, sulges lepingu kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr xxxx alla. 15.05.2009 sulges hageja lepingu 2 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr xxxx alla. Kostja ei ole lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust, mistõttu kohustuse rikkumine kostja poolt ei ole vabandatav. 12.05.2009 esitas hageja Pärnu Maakohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses . 15.04.2010 tegi kohus määruse, millega jättis hageja avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja kirjad tagastati märkusega „Hoiutähtaja möödumisel”. Seisuga 27.04.2010 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 2 290.36 krooni, sh põhiosa 2 080.08 krooni, intress 2,08 krooni kuni 20.02.2009 ja põhiosa viivis 208.20 krooni ajavahemiku 01.09.2008 – 27.04.2010. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1;76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102; 113 lg 1; TsMS § 144 p 7, 172 lg 9; 174`lg 3, ning § 367 ja 483 lg 6 sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – ego järelmaksukaardi kasutamise leping ja sellel sooritatud operatsioonid, lepingu nr xxxx andmed ja võlgnevuse arvestus; kohtumäärus 15.04.2010 avalduse rahuldamata jätmise kohta; kostjale saadetud kirjad lepingu ülesütlemise kohta; esindaja volikiri, maksekorraldused riigilõivu tasumisest.

Kohtumenetluse käik Kohus võttis 28.04.2010 korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ja väljastas selle koos lisadega kostjale tutvumiseks hagiavalduses märgitud aadressile (xxxx). Hagimaterjalid tagastati kohtule vastuvõtmatult. Rahvastikuregistris on kostjal registreeritud elukohaks xxxx. Nimetatud aadressile väljastatud dokumendid on kohtule samuti tagastatud. Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjale hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kohus rahuldas hageja taotluse 26.08.2010 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid (hagiavalduse väljavõtte) väljaandes Ametlikud Teadaanded.

II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses ja ka rahvastikuregistris märgitud aadressile (xxxx) ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjale ei ole õnnestunud kostjale kätte toimetada. Ida Prefektuuri teatel puuduvad politseil andmed kostja M K `i tegeliku elukoha suhtes.

Kostjale on hagimaterjalid kohtu poolt kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Teadaande avaldamisel on kohus kostjat hoiatanud TsMS § 407 lg 1 ja 3 hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitamata jätmise tagajärgedest ning teatanud, et tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mis tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 16.11.2010. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks vastust esitanud, samuti ei ole ta käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata tema poolt kasutatud krediidilimiidi eest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses (kokku summas 2 290.36 krooni, sellest põhivõlgnevus – 2080.08 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt (2080.08 kroonilt) alates 28.04.2010.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 54197, 27.04.2010 hagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 1000 krooni, millele TsMS §

144 p 7 ja § 483 lg 6 tulenevalt lisandub kohtuvälise kuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 750 krooni, samuti 100 krooni Ametlikes Teadaannetes avaldamise tasu. Hageja kantud kulud kokku moodustavad seega summas 1 850 krooni. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Tea Toming

Kohtuotsus jõustus 14.jaanuaril 14.jaanuaril 2011.a. Nooremreferent

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.